Väliskrohv on maja kaitse, mis toimib ka kui lisasoojustuskiht. Lisaks kaitseb maja UV-kiirguse ja erinevate ilmastikumõjude eest nagu suured temperatuuri kõikumised, tuul ja niiskus.

Krohv on üks soodsamaid kuid samas kapriissemaid fassaadilahendusi. Kõige olulisem on krohvifassaadi paigaldamisel on sobilikud ilmastikutingimused või töö käigus krohvitavate pindade kaitse tagamine.  

Krohvimaterjalid:

Välifassaadi puhul kasutatakse peamiselt kahte erinevat krohvimörti: mineraalsete sideainetega või sünteetiliste ainetega seotud krohve.

Krohvimaterjali valikul on oluline nende koostis, hüdrofoobsus, et need ei märguks, veeauru läbilaskevõime ehk difusioon. Välikrohvi puhul on just need ka kõige olulisemad omadused - see peab läbi laskma veeauru, kuid oleks samas vett- ning mustusthülgav. Lisaks peab väliskrohv olema ka meelepärase mustri ning värvusega. Just pealmine kiht annab fassaadile vastupidavuse ning välimuse.

Peamised krohvimaterjalid:

Mineraalkrohv, lubjakivi ja liiv, marmor ning kvartskrohvid. Sideainetena kasutatakse lubi- ja tsementbaasil segusid. Krohv on hajutatud ning pole tuleohtlik.

Silikoonkrohvide puhul kasutatakse sideainena silikoonvaiku. Silikoon on ilmastikukindel, laseb läbi veeauru ning on märgumatu.

Dispersioonkrohvi ja sünteetilise vaikkrohvi puhul kasutatakse sideainena orgaanilisi, kuid ka naftapõhiseid sideaineid. Dispersioonkrohv ning vaigupõhised segud on vastupidavad ning märgumatud.

Silikaatkrohvi puhul kasutatakse sideainena erinevaid segusid - kaaliumkloriidi veeklaas ning dispersioonsegud. Ilmastikukindel, difusiooniks avatud ja märgumatu.

Viimase väliskihina kasutatakse dekoratiivkrohve, näiteks kirjukivikrohv, soonitud krohv, viltkrohv, kriimustuskrohv, aknakips või krobeline krohv. Krohvfassaadi värvi- ja mustrivalik on peaaegu lõputu.

Krohvimine:

Õige tehnika ning sobiv ilmastik on vastupidava krohvipinna eelduseks. Parima tulemuse saavutamiseks on mõistlik leida valdkonna spetsialist.

Vaja läheb:

• Remondimört;
• Praimer;
• Krohvialus;
• Krohvisegu ning soovi korral lisakihina sobiv dekoratiivkrohv;
• Krohvipruss või krohviprofiil;
• Kellu;
• Pintsel;
• Ämber mördi jaoks;
• Puurmasin;
• Laud või kaabits;
• Ujuk- või käsnalaud.

Otse müüritise ehk aluskonstruktsiooni krohvimiseks kasutatakse enamasti lubi- või lubitsementkrohve. Tsementi lisatakse just tugevuse andmiseks.

Fassaadi krohvimisel on väga oluline osa ilmastikuoludel. Krohvima peaks ainult 5-30 kraadises soojuses, sh arvestada, et krohv saaks vähemalt 24h kuivada ilma, et temperatuur langeks miinuskraadidesse. Samuti peaks materjali ja seinu kaitsma otsese päikesevalguse ning suure tuule eest, et vältida liiga kiiret kuivamist ning ebaühtlaseid krohvilaike fassaadil. Kindlasti on soovitatav kaitsta krohvi kuivamise ajal otsese vihma eest. Enamik krohvivigadest, näiteks mõrad ja laigud tekivad just ebasoovitavate ilmastikuolude tõttu krohvimise ajal, sh tugev tuul, temperatuurikõikumised ning niiskus.

Aluspind peab olema puhas, imav ning sile. Kindlasti peab eemaldama lahtised elemendid ning kontrollima aluspinna kandevõimet lõigates väikest osa risti. Kui kips laguneb, pole aluspind piisavalt tugev ning see tuleb maha võtta. Ebatasasused, näiteks lõngad ja augud, tuleb täita mördiga ning lasta kuivada.

Kui aluspind on liigselt imav, näiteks gaseeritud betoon või lubjakivitellis, siis peab lisama värvi. Enamasti tuleb alusfassaadi vaid niisutada, et krohv ei kuivaks liiga kiiresti. Halvasti imava aluspinna puhul tuleb kasutada lisaks näiteks tsemendiliimi või tsementmörti, et krohv paremini aluspinnaga nakkuks.

Krohvimisel peaksite eelkõige jälgima tootja poolt ettenähtud abinõusid. Kõige paremini sobivad omavahel sama tootja poolt valmistatud aluskiht ning pealiskiht. Valmis krohvisegu, mis läheb seina, peab olema ilma tükkideta. Kui krohv ei kleepu välisseina külge, on segus vett liiga palju või liiga vähe. Mistõttu on jällegi soovitatav jälgida tootja juhendeid üsna rangelt.

Töömeetodid:

• Krohv kantakse ja laotatakse seina kellu abil. Seejärel tasandatakse krohvimisplaadi abil.
• Teine võimalus on kasutada krohvipritsi või visata segu alt üles järskude kuid seejuures sujuvate randmeliigutustega. 
• Seinapind peab alati olema niiske ning seega soovitatakse korraga valmistada vaid nii palju segu, kui parasjagu vaja.
• Esmane krohvikiht kuivab reeglina1,5 tunniga. Seejärel tuleb krohvi hõõruda käsna või hõõrumislauaga.
• Samuti soovitatakse pindadele krohvi kanda järjest ilma pikemate vahedeta, et tagada krohvi ühtlasem kuivamine.
• Kogu fassaadi täielikuks kuivamiseks läheb umbes 24h 1mm paksuse kihi kohta. Selle aja jooksul ei tohiks langeda krohvile otsest vihma ega temperatuur langeda alla nulli.
• Alles täieliku kuivamise järel või kanda järgmise kihi. Kui alumine kiht ei saa piisavalt kuivada, siis välimine kiht võib praguneda või muutuda hapraks.
• Kõige viimane kiht on viimistluskrohv – dekoratiiv-, kriimustus-, kirjukivikrohv, vms. See tuleb alles siis kui aluskihid on kuivanud. Krohvi pealekandmise tehnika on sama.
• Kui mõni koht on halvasti välja tulnud, tuleb see spaatliga maha kraapida. Uue krohvi pealekandmisel tuleb jälgida, et uue krohvi saab piisavalt hajutada ning see nakkuks aluspinnaga. Pind peab olema eelnevalt korralikult krunditud. Praimer kuivab 15-20 minutit. Uus pind kuivab umbes 1h ning seejärel saab selle tasandada.
• Krohvifassaadi vastupidavuse tõstmiseks kasutatakse krohvivärve, mida enamasti kantakse peale pritsiga.

Hooldus ning kontroll:

Visuaalsed mõrad, laigud, praod, vee läbilaskvus ja mehaanilised kahjustused sh ära tulnud krohv. Aknaplekid, räästaplekid, mis peavad töötama korralikult ning vee maja seinalt eemale juhtima. Terved aknaliited – akna ja krohvikihi vahel ei tohiks olla vahesid, kust niiskus ja tuul maja fassaadi ja soojustuse taha pääseb.

UV-kiirguse vastast aknamastiksit peab kontrollima vähemalt kord aastas ning vajadusel värskendama. Lisaks peab üle kontrollima teised erisõlmed – krohvi liitmine plekiga, karniis, seina ühenduskoht vundamendiga, jms.

Krohvivigu on keeruline parandada nii, et neid ei jää näha. Päike ning vihm pleegivad isegi värvitud krohvi juba mõne aastaga. Siiski on võimalik teha tasandusi ning leida sobivad toonid, et parandused oleksid eelneva pinnaga võimalikult ühtlased. Loe lähemalt ka krohvfassaadi renoveerimise kohta siit.

Krohvfassaadi eelised:

• Ilus ning väga paljude mustrite ning värvivalikutega
• Lihtne töödelda ning peale kanda
• Soodne võrreldes paljude teiste fassaadivõimalustega
• Levinud materjal, st asjatundjaid ning pakkujaid on palju
• Vastupidav õigete töövõtete puhul
• Lihtne hooldada ning vajadusel parandada

Krohvfassaadi puudused:

• Vajab regulaarset hooldust
• Ka parima paigalduse puhul peab tegema parandustöid 10-15a möödudes
• Vale paigalduse puhul tuleb täielikult välja vahetada juba mõne aasta möödudes
• Väga vastuvõtlik ilmastikutingimustele, sh UV-kiirgus, sademed ning tuul

Kokkuvõtteks

Krohvfassaad on laialt levinud ja esteetiliselt ilus valik. Krohvimine on levinud oskus ning asjatundlikke pakkujaid on Eestis hulgaliselt. Kuigi fassaadi on võimalik ise krohvida on mõistlik siiski leida spetsialist, kes tunneb töö eripärasid.