Nõukogude ajal Eestisse rajatud korterelamud, mis praegusel aja nõuetele kohaselt renoveerimata, on suures osas energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. See tähendab seda, et me tarbime rohkem energiat ja maksame selle eest rohkem ning see on peamiselt halva soojustuse vältimatu tagajärg.

Tihti eelistatakse kortermajade ehitamisel või renoveerimisel võimalikult odavaid ja kiireid lahendusi. See aga tähendab sageli kordades suuremaid küttekulusid. Algne näiline kokkuhoid ei tasu end seega pikas perspektiivis ära. 

Hästi soojustatud kortermaja aitab suuresti kokku hoida küttekulude arvelt. Õige soojustamise tulemusena võivad küttearved väheneda lausa 45-50% võrra. Vähendades küttele kuluva soojusenergia hulka, väheneb negatiivne mõju ka keskkonnale. Vaata ka: Kortermajade renoveerimine - millest alustada?

Hoonete soojuskaod ja nende vähendamine

Rääkides kortermajade soojustamisest, on oluline mainida ka soojuskadu, mida on võimalik õigeid meetmeid kasutades vähendada. Peamiselt kaotavad paneelmajad soojust välisseinte, katuse, välisuste, akende ja keldripõrandate kaudu. Lisaks sellele väljub suur hulk soojust ventilatsiooni kaudu, hoonest väljub toasoe õhk, mis asendub jaheda välisõhuga. Hooned kaotavad soojust ka soojaveetrasside kaudu kanalisatsiooni lastava veega. 

Soojuskao vähendamiseks ehk soojapidavuse suurendamiseks on tegelikult mitmeid tõhusaid meetodeid. Esiteks tuleks veenduda, et soojus saab toas vabalt ringi liikuda ega jää küttekehade vahetusse lähedusse. 

Ligi 30% soojusest väljub korteritest akende ja uste kaudu. Seda protsenti saab vähendada näiteks korteri aknaid tihendades. Tasub kontrollida ka akende ja uste olemasolevaid tihendeid ja veenduda, et need ei oleks kulunud. Veel üks efektiivne viis soojuse säästmiseks on kahe-või kolmekordsete klaasidega akende kasutamine. 

Ka välisseinte lisasoojustamine ja katuslagede soojustamine on abiks soojuskao vähendamisel. 

Soojustamiseks ettevalmistumine

Enne kui planeerida soojustuse paigaldamist tuleks jahedamal ajal ehk kütteperioodil köetud hoone termokaameraga pildistada, et selgitada välja suurimad soojakaod punktid. Tuginedes mõõtmistulemustele on võimalik koostada efektiivne soojustusplaan. Loe ka: Termopildistamine ABC.

Energiasäästu tagavaid meetmeid valides tasuks arvesse võtta järgnevaid punkte: 

• maksumus,
• mugavus,
• teostatavus,
• tasuvusaeg.

Kortermaja soojustamisega kaasnevate kallimate tööde hulka kuuluvad välisseinte, katuse, trepikoja ja keldrikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine, torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatsega. 

Soojustuse planeerimisel tuleb arvestada soojusjuhtivusteguri ja soojusülekande koefitsiendiga. Nagu nimigi ütleb iseloomustab soojusjuhtivustegur soojusjuhtivust, mida suurem soojusjuhtivustegur, seda paremini kannab materjal energiat soojusena edasi. Vastupidiselt on aga soojusülekandekoefitsiendiga, mida väiksem see on seda paremini sein soojust isoleerib. 

Millega tuleks soojustuse paigaldamisel arvestada? 

• Kolmekihiliste seintega tellis- ja paneelmajadel võib kandeseina ja fassaadi vaheline side olla purunenud või nõrgenenud, mistõttu ei pruugi fassaad lisasoojustuse raskust välja kannatada. 
• Fassaadi siledaks krohvimisel peab laskma krohvil enne soojustusmaterjali paigaldamist ära kuivada. 
• Niiskele seinale ei tohi soojustust peale panna. Eriti tasuks seda silmas pidada polüstereensoojustuse puhul, kuna see ei lase seinal hingata ja võib tekkida hallitus. Ka soojustus ise peab olema kuiv.
• Fassaadi kõveruste sirgeksajamisel soojusmaterjaliga tuleks vältida õhuvahesid, kust välisõhk läbi saab käia. Vastasel juhul jääb soojustus nõrgaks.

Kui soojustamisel kasutatakse mineraalvilla, tuleb see paigaldada väga täpselt. Vastasel juhul ei täida soojustus oma eesmärki. Nii klaas- kui kivivilladega soojustamisel tuleb arvestada, et villapaani laius oleks 1-1,5 cm laiem karkassipostide puhtast vahest. See tagab selle, et vill on tihedalt karkassi vastas ja kinnitub karkassi külge. Kui villapaani laius on karkassivahest üle 1,5 cm laiem, ei mahu villapaan ära ja kaardub välja. 

Kindlasti ei tohiks ära jätta tuuletõket ega seda valesti paigaldada. Ära ei tasu jätta ka tuuletõkke ja välisvoodri vahelist tuulutusvahet, mis on mõeldud selleks, et liigne veeaur seinakonstruktsioonist välja saaks kuivada.

Paneelmajade soojustamine

Enne paneelmaja soojustamist on kindlasti vaja hoonele teha ehitustehniline ülevaatus ja energiaaudit.

Suurte paneelmajade välisseinapaneelid liitekohad on otsesed külmasillad, mis tuleks eemaldada. Spetsialistid toovad välja, energiatõhususe seisukohalt peaks soojustuse paksus olema 15-20cm. Hoone soojustamise käigus ei tohi unustada rõdu.

Erinevad soojustusmaterjalid

Soojustusmaterjale on saadaval väga mitmeid, mistõttu ei pruugi nende hulgast enda jaoks parima välja valimine olla just kõige lihtsam ülesanne. Järgnevalt on välja toodud mõned levinuimad soojustusmaterjalid ning nende omadused.

Vahtpolüstüreen ehk EPS on suletud pooridega jäik vaht. Tavaliselt on vahtpolüstüreen valget värvi. Tegemist on ühe laialdaseimalt kasutatava plastiga. See soojustusmaterjal ei ole küll täielikult veekindel ega aurukindel, aga see-eest võtab selle lagunemine aega sadu aastaid.

Ka XPS ehk ekstrudeeritud vahtpolüstürool on suletud pooridega vaht. Ekstrudeeritud vahtpolüstürool on veidi tihedam ja seega ka tugevam kui vahtpolüstüreen. XPS sobib kasutamiseks niiskemas keskkonnas. 

PIR ehk polüotsüanuraat on ehituses kasutatavatest soojustusmaterjalidest üks tõhusamaid. PIR on termoreaktiivne plast, mida kasutatakse jäiga soojusisolatsioonina ja on oma keemiliste omaduste poolest sarnane PUR vahuga. 

Kivivill koosneb peenikestest põimunud kiudude massist, mille saamiseks töödeldakse kivimeid kõrgel temperatuuril. Kiudude läbimõõt on umbes 2-6 mikromeetrit. Loe ka: Kivivilla ABC.

Klaasvill on tehtud klaaskiududest, millel on sideaine abil loodud villaga sarnane tekstuur. Klaasvill on kivivillast pisut suurema soojapidavusega. Samas märgub klaasvill kivivillast kergemini. 

Vahtklaasi tehakse taaskasutatud klaasist või näiteks liivast. Selle materjali poorid on suletud ning õhutaskuid täidab 99% ulatuses CO2. Vahtklaas on kauakestev, tugev, ökoloogiline ja lihtsasti töödeldav. 

Tselluvill on tehtud kasutatud ajalehtedest. Kuna see on toodetud looduslikust materjalist, sobib see majade soojustamiseks, kus viibib allergikuid. Loe tselluvilla kohta lähemalt siit.

PUR vaht ehk polüuretaanvaht on kiiresti paigaldatav ja seda saab kasutata kõikidel pindadel. PUR vahuga on võimalik isolatsioonikihi paigaldus ilma jätkukohtade, lõhede ja paigaldusvigadeta. Tänu sellele on tulemuseks õhutihe kõrgekvaliteediline isolatsioonikiht. Energiasäästlik soojustus: Vahtsoojustuse ABC.

Vale ja oskamatut soojustuse paigaldust võib ette tulla kahjuks ka tänapäeval, seetõttu on väga oluline leida omale asjatundlik koostööpartner.