Vermikompostimine
Vermikompostimine ehk vihmaussikomposteriga kompostimine on hea lahendus, kui õueala on piiratud. Ussidega kompostida saab aastaringselt keldris, garaažis või isegi köögis kraanikausi all. Vermikompostimise teel luuakse naturaalset ja lõhnatut bioväetist, mis on väga toitaineterikas. Kompostimine võtab aega ainult kolm kuni kuus kuud. Vermikompostimine ei nõua ka kuigi palju hoolt, kõige suurem ajakulu on jäätmete kokku kogumine.
Kompostimiseks on vaja vastavat anumat, mille saab osta poest või ise valmistada. Alustuseks sobib ka kolmeliitrine klaaspurk või akvaarium. Purgi sügavus võiks olla 30–50 cm. Kuna ussidele meeldib elada mulla ülemistes kihtides, siis ei maksa väga sügavat anumat hankida. Anum võib olla ka lihtne puust või plastikust kast, mille külgedel ja all on augud, et õhk saaks läbi käia. Samuti tuleb tagada vee äravool. Kompostinõu peaks olema maapinnast kõrgemal jalgade või väikese lava peal, et vedelikud saaksid sellest välja voolata.
Ussid tuleks panna märga neutraliseeritud turba või lehemulla kihti anuma põhja. See kiht võib olla tehtud ka vanadest ajalehtedest, pappkasti juppidest, kuivadest lehtedest, õlgedest, kompostitud loomasõnnikust, samblikest jne. Kiht peaks olema süsinikurikas ja hoidma usside jaoks vajalikul hulgal hapnikku ja niiskust. Viimaks lisa kasti kaks peotäit mulda, mis toimib usside jaoks koresöödana. Purustatud munakoored ei ole ainult hea koresööt, vaid annab ussidele ka kaltsiumi ning vähendab anumas happelisust.
Toida usse kord nädalas, mattes enda toidujäätmed anuma põhja. Ussidele on kõige ideaalsem toit puu- ja juurviljade jäätmed, leib ja teraviljad, kohvipuru ning kasutatud teelehed. Ära toida neid loomsete jäätmete, rasvade, õlide ega liiga paksu materjaliga (nt arbuusikoor). Anumas peaks niiskuse tase olema sama nagu niiskes svammis.
Uurijad on eristanud üle 7000 vihmaussi liigi rohkem kui 20 perekonnast vihmauslaste sugukonnas, kuid kõik nendest ei sobi vermikompostimiseks, sest kompostimise keskkond on väga toitainerikas. Hea variant on näiteks sõnnikuuss, kellele ei meeldi elada välitingimustes, kus mullad on toitainevaesed. Kompostimiseks sobivad liigid on Eisenia foetida ja Eisenia andrei.
Usse saab hankide kahel moel: kaevata neid sõnnikukomposti hunnikust või osta neid sõnnikuusside kasvatajatelt. Usse võib leida ka lemmiklooma- või kalanduspoest.
Ühe liitri mulla kohta on alguses vaja 50–70 ussi. Ussid jaksavad päevas jäätmeid süüa kuni poole iseenda kaalust, seega peaks jäätmete ja ussikeste suhe olema 1:2.
Nõuanded vermikompostimiseks
Vermikompostimiseks ei ole soovitatav kasutada metallist anumat, sest seal võib sisetemperatuur usside jaoks muutuda liiga soojaks või liiga külmaks. Ussidele meeldib elada temperatuuris, mis jääb 13–25° C vahele.
Ussidega anumat saab kodus hoida kohas, kus temperatuur väga ei kõigu. Väljas olles kipub temperatuur suvel liiga kõrgeks ja talvel liiga madalaks minema.
Olles ussid kompostianumasse lisanud, anna neile päev või kaks enda uue keskkonnaga harjumiseks. Toitmisel ole samuti alguses ettevaatlik, et kindlaks teha, kui palju jäätmeid ussid suudavad korraga lagundada. Kui ühe korraga liiga palju toidujäätmeid ette anda, siis ei pruugi ussid seda kõike ära süüa, toit hakkab kõdunema ja meelitab erinevaid sitikaid ligi.
Usse peaks toitma korra nädalas. Kui oled kodust pikemaks ajaks lahkumas, siis peaks keegi usse toitma tulema, sest vastasel juhul võivad nad surra.
Kompostimasin
Teine viis korteris kompostimiseks, on kompostimasin. Nii saab kompostida ilma mulla ja ussideta, sest masin teeb kogu töö ise ära. Kaubanduses on saadaval erineva disainiga masinaid, kuid need toimivad sarnaselt. Masina kasutamine on lihtne. Aseta see korteris või majas nurka, kus see kellelgi ees ei ole, võta välja masina sees olev ämber ja täida see toidujäätmetega. Jäätmeteks võivad olla munakoored, kohvipuru, majapidamispaber, juurviljad jne. Masinal saad alati kaant peal hoida, et see ebameeldivat haisu ei eritaks.
Kui ämber on täis, aseta see masinasse, sulge kaas ja lülita masin sisse. Targemad ja kallimad masinad teevad sensorite abil selgeks, mis jäätmed masina sees on ja kui palju neid on vaja kuivatada. Masin kuivatab jäätmed vajalikule tasemele, purustab need väikesteks osadeks ja jahutab maha. Kui ämber on täis, siis võib protsess võtta neli kuni kuus tundi.
Masinal ei pea pingsalt silma peal hoidma ja see ei tee töötamise ajal väga kõva müra. Kui protsess on lõpuni jõudnud ning toidujäätmed kuivatatud, purustatud ja jahutatud, siis on selle kogus mitmeid kordi väiksem sellest, mis sinna alguses sisse pandi.
Seejärel on võimalik puru segada kompostmullaga või valada see kompostianumasse ja koguda. Masina abil on võimalik luua orgaanilistest jäätmetest puru, mida saab ladustada plastikkarpides.
Kuna selliste koduste masinate energiakulu on madal, siis masina miinusteks on vajadus seda aeg-ajalt korralikult puhastada. Samuti on hind üsna kallis, keskmiselt 500 eurot.
