Koos või eraldi

Kuna korterelamu õueala on üldjuhul kõigi elanike kaasomand, siis esimese asjana tuleb läbi mõelda, kuidas seda kasutatakse, kas koos või eraldi. Varasematel aegadel oli õueruumi peamiseks eesmärgiks endale toidu kasvatamine ja seetõttu jagati maja tagune hoov sageli elanike vahel mõttelisteks osadeks. Ka tänasel päeval on paljudes korteriühistutes selline traditsiooniline elukorraldus säilinud, küll selle vahega, et söögipoolise kasvatamine on jäänud tagaplaanile ja igaüks kasutab seda vastavalt oma fantaasiale. Selline aiaruumi jagamine tähendab, et ühtse ja kena väljanägemise saavutamine on keeruline ha tihti ei jätku õues mitmeteks tegevusteks piisavalt ruumi.

Korterelamu õueala kõigi vahel ühiselt jagades on võimalik välja ehitada funktsionaalne ja esteetiliselt kena haljasala. Suuremates kortermajades on see tegelikult ka ainus võimalus. Suureks plussiks on ka see, et kui sinu omavalistus on otsustanud panustada asula väljanägemise parandamisesse, siis on ühisele projektile võimalik ka toetust taotleda.  Siiski võib ühiselt läbi viidava projekti suurimaks takistuseks olla kõigi ühistu liikmete vahelise konsensuse saavutamine.

Konsensuse leidmine

Ühise haljastuse kasuks otsustades on esimese asjana tähtis leida korteriomanike vahel konsensus selles osas, millist haljastust soovitakse ja kui palju ollakse valmis panustama nii ajaliselt kui ka rahaliselt selle korrashoiuks. Alati peab arvestama, et kui plaanitakse puhtalt oma jõududega haljasala hooldada, siis ei ole mõistlik planeerida sinna väga nõudlikke taimi, kuna need vajavad järjepidavat hoolt. Kui plaanis on taimede heaolu eest hoolitsema palgata haljastusfirma, siis tasub nõu pidada nendega ja pärast hinnakirjaga tutvumist teha kalkuleeritud otsus. 

Haljastusspetsialisti konsultatsioon

Enne haljastustöödega alustamist on mõistlik konsulteerida mõne maastikuarhitekti või haljastusettevõtte spetsialistiga ja koostada detailne õueplaan. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et ilusate taimede ja meeldivate puhkealadega õue kujundamine pole midagi keerulist, võib asjatundmatu lähenemine hiljem tekitada palju rohkem tööd. Võib juhtuda, et välja valitud taimed ei sobi istutuskohta. Näiteks värske muru, mida külvati hoovi, ei pruugi talud tallamist või väike puu, mis on istutatud täna, varjab mõne aasta pärast osade majaelanike aknaid. 

Kogenud maastikuarhitekt suudab neid aspekte kõiki arvesse võtta ja aitab õue vastavalt korteriomanike soovidele ja vajadustele kujundada. Kui projekti eesmärk ja lõpptulemus on selged, on võimalik ka piiratud ressursside korral hakata õueala järk-järgult välja ehitama etappide kaupa.

Mida vältida?

• Haljastusprojektide puhul tasub alati vältida sihipäratut katsetamist. Kindel plaan on see, mis viib kauni lõpptulemuseni ja seda isegi siis kui töid tehakse etapiviisiliselt. Eriti kaootiliseks võib kujuneda tulemus, kui igaüks teeb midagi endale meeldivat ilma suurt pilti vaatamata.
• Taimi ei tohi valida huupi, vaid tuleb detailselt läbi mõelda, kas majaelanikel on olemas võimekus neid hooldada ja kas nad sobivad oma omadustelt kohta, kus liiguvad ka lapsed ning lemmikloomad.
• Ära vali haljastamiseks liiga suuri taimi, mis oma kasvuga tulevikus varjavad kogu õuele ja akendesse paistva päikese.
• Ära planeeri taimi liiga maja lähedale. Mõistlik distants peaks olema ka maja ümbritsevate objektidega, nagu õhksoojuspump, prügikastid jm.
• Haljastamiseks ei tasu kasutada liiga väikestes konteinerites taimi, kuna nende kastmistihedus on selle võrra suurem.
• Vältima peaks ka paljude väikeste eraldiseisvate istutusalade rajamist, kuna nende hooldamine on tunduvalt keerulisem.

Mis töötab hästi?

• Hea plaan on kõige alus, seega kui teil puudub vastav pädevus, siis lase teha detailne projekt näiteks mõne haljastusfirma maastikukujundajal.
• Kui ressursse taimede hooldamiseks on vähe, siis eelista väga lihtsaid lahendusi. Üks suuremat sorti lillepeenar keset muruplatsi on ilus ja vajab vähem tööd. Kui kastmisele ei soovita üldse aega kulutada, siis istuta taimed, mis seda ei vaja.
• Taimedest eelista puid, põõsaid ja haiguskindlaid suurekasvulisi püsililli.
• Kui õuele rajatakse vaba aja veetmise kohtasid, siis ehita nendeni välja korralikud jalgteed, nii püsib muru ilus. Väikese korterelamu puhul piisab, kui need on näiteks lihtsad peenkillustiku või multšiga kaetud rajad.

Hooldus

Korterelamut ümbritsev haljastus vajab pidevat hoolt ja selle tihedus ja intensiivsus oleneb suuresti välja valitud taimedest. Kuigi taimed võivad olla valitud põhimõttel, et nad ei vaja regulaarset kastmist ja rohimist, tuleb siiski arvestada, et vähemalt muru niitmine ning puude ja põõsaste lõikus on tegevused, millele tuleb aeg-ajalt kõigil korterelamutel tähelepanu pöörata. Mugavust armastavatel ühistutel tasub siinkohal kindlasti kaaluda haljastusettevõtte palkamist, kes vajalikud tööd õigel ajal ära teeb. Nende kasuks mängib ka asjaolu, et sellisel juhul ei ole vaja korteriühistul hankida isiklikke tööriistu ja masinaid, mida hooldusprotsessideks vaja läheb. Samuti saab olla kindel, et kõik taimede lõikused saavad tehtud spetsialisti käe all õigesti, seevastu valede hooldusvõtetega on suur oht taimede kasvuiseärasusi pöördumatult kahjustada.