Korstna ja küttesüsteemid hooldus aitab tagada ohutuse

Korsten ja kogu küttesüsteem tuleks üle kontrollida juba enne kütteperioodi algust. Küttekolded on kõik ahjud, pliidid, kerised, katlad ja kaminad. Ka väiksema koormusega küttekeha, näiteks õli- või gaasiküte vajab korstnat. Erinevad küttesüsteemid vajavad erinevaid korstnaid ning ka erinevat hooldust. Loe erinevate küttesüsteemide probleemide ja hoolduse kohta siit.

Tavalise ahikütte puhul tuleb korstent puhastada vähemalt kord aastas. Intensiivne kasutus tähendab, et nii ahi kui korsten tahmuvad palju kiiremini, tõmme väheneb ning suitsu ajab rohkem sisse. Sellisel juhul peab korstnapühkija käima tihedamalt.

Seaduse järgi tuleb kord viie aasta jooksul puhastama kõik küttekolded kutsetunnistusega korstnapühkija. Eramu omanikul tuleb ette näidata kütteseadmete puhastusakt, millel on tellija nimi ja aadress ning korstnapühkija nimi ja kutsetunnistuse number. Puhastuse tellimisel pead olema kindel, et korstnapühkijal on kehtiv kutsetunnistus.

Õnnetusjuhtumi puhul on just see tõend, mida on vaja esitada. See tõendab, et vajalikud hooldustööd on tehtud ning omanik on ise teinud kõik selleks, et õnnetusi ennetada. Kui küttesüsteem on ohtlik, siis annab korstnapühkija sellest teada nii omanikule kui ka päästeametile.

Korstna puhastamine iga viie aasta tagant on siiski selgelt liiga vähe isegi madala küttekoormuse puhul. Hoolduse kulude pealt kokku hoida võib paista mõistlik, kuid veidi suuremas pildis kaasnevad sellega väga kõrged ohud ning kulud. Samuti tuleb arvestada, et puhastamata küttesüsteemi küttekadu võib-olla 20-40%

Hooldamata korstnaga kaasnevad ohud:

• Pikalt kogunenud tahm ei lase suitsu läbi;
• Väike tõmme;
• Ahi ajab suitsu sisse, ebameeldiv ning hingamisteedele ohtlik;
• Kulub rohkem küttepuid ehk väiksem kütteväärtus;
• Pikalt hooldamata korsten võib-olla katki ning lasta kuumust läbi seinte – halvimal juhul tekib tulekahju.

Korstna puhastusele on arukas mõelda juba pärast küttehooaja lõppu ning lasta need varakult üle kontrollida. Sügisel on tõenäoliselt järjekorrad palju pikemad ning kui tuleb ette võtta korstna parandustööd on selleks suvel selleks piisavalt aega.

Kas tellida või ise teha?

Suur viga, mida tehakse, on ise korstna kontrollimine. Tõmmatakse korstnajalast ning kui tahma on vähe, eeldatakse, et puhastust polegi vaja. See tähendab aga hoopis tihtipeale, et kuskil sügavamal korstnas on juba ummistus tekkinud ning olukord võib olla hoopis tõsisem.

Seetõttu, nagu eelnevalt öeldud, on ülioluline, et korstnapühkija käiks vähemalt kord aastas. Soovitav on, et samas majapidamises käib sama inimene. Nii on talle teada kõik vajalikud olukorrad, erisused ning ohumärgid. Nii on võimalik õnnetusi ennetada ning teha vajalikud parandustööd juba varakult.

Kui vältida regulaarseid hooldustöid siis koguneb juba mõne aasta vältel korstna siseseinale 2-3cm pigi, mis võib süttida kütmise käigus. Vana ja parandamata korstna puhul võib see tõenäoliselt kaasa tuua kahjuks tulekahju.

Ise tehes pole tihtipeale ka vajalikke tööriistu, et puhtaks tõmmata ühenduslõõrid ning muud väikesed avad. Korstnapühkija elu teeb mugavamaks, kui korstna juurde on katusele paigaldatud statsionaarne redel. Lisaks korstnapühkijale saavad seda kasutada ka näiteks antennipaigaldajad või katuse hooldusega  tegelevad isikud.

Enne korstnapühkija tulekut peaks ära parandama silmaga nähtavad vead – mõranenud vuuk, lahtised kivid, jms. Kütmist võiks vahetult enne vältida, et tahm ning lõõrid ei oleksid ebameeldivalt kuumad. Puhastuse ajaks peaks sulgema kõik aknad, uksed ja siibrid, et vältida võimalikku tahma laiali lendumist oma elamus.

Väga tihti puhastatakse korsten ülevaltpoolt kasutades erinevas suuruses harju. Tahm eemaldatakse nööri, harjade ning pommi abil korstna otsas oleva luugi kaudu.

Uuema tehnoloogi puhul saab korstna puhastada ka toast väljumata. Selleks kasutatakse n-ö klikiga harju, mis on läbimõõdult korstnast palju suuremad. Harjad kinnitatakse ahju trelli külge, mis korstna sees keerleb ning tõmbab tahma ja pigi enda külge.

Selline meetod võimaldab ka kõik nurgad põhjalikult puhtaks teha kogu korstnalõõri ulatuses. Akutrell võimaldab teha põhjalikuma töö, kui lihtsalt füüsiline käte abil tehtud puhastus. Lisaks ei pea sellise meetodi puhul katuse peal turnima ning vähendab tunduvalt igasuguseid õnnetusi.

Mida veel teada?

Iga küttesüsteemi puhul on ülioluline kasutada ka õigeid küttematerjale. Näiteks puuhalu ahju tahmab väga kiiresti ära kui seal suuremates kogustes paberprahi põletada. Gaasikatel ning pelletikatel vajavad teistsuguseid korstna lahendusi, kui levinud ahiküte. 

Kui Sa pole kindel oma korstna seisukorras või hoonel on juba eelmisest põlvkonnast pärit mitukümmend aastat vana korsten siis tasub igal juhul tellida korstna ja lõõride uuring.

Selle meetodi abil kontrollitakse korstna ja lõõride seisukorda spetsiaalse suitsu ja kaameratega kogu korstna ulatuses. Video ning pildid toovad hästi vajalikud võimalikud praod, lahtised kivid vms, mis võivad suure küttekoormuse puhul läbi anda ning õnnetusi põhjustada.

Parima tulemuse saavutamiseks leia omale asjatundlik koostööpartner.

Väljavõte tuleohutuse seadusest:

§ 11 Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine.

(1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

(2) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.

(3) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud tahma põletada suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

(6) Ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri võib ohutusnõudeid järgides puhastada ka mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis korstnapühkija kvalifikatsiooni saanud isik, kes peab oma majandustegevuse alustamisest Eestis teavitama Päästeametit.

(7) Ehitise valdaja peab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni.

(8) Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest ja tuleohust peab korstnapühkija kirjalikult teavitama valdajat ja asukohajärgset päästekeskust kümne päeva jooksul alates puhastamise päevast.