Viimase mõnekümne aastaga on ehitusmaterjalide tehnoloogias toimunud areng. Kvaliteetsete soojustusmaterjalide ja õigete ehitusvõtete tõttu on majad tunduvalt soojapidavamad. Lisaks on turule tulnud mitmeid uusi küttesüsteeme, mis vajavad teistsuguseid korstnalahendusi. Mõnel juhul piisab isegi võimsamast ventilatsioonisüsteemist, et tagada küttekeha efektiivne töö. Loe ka meie artiklit erinevate küttekehade kohta siit.

Eestis on laialdaselt levinud traditsiooniline silikaattellistest kivikorsten. Head pottseppa võibolla keeruline leida, kuid see eest on see peamine kriteerium, mis aitab tagada korrektselt ehitatud korstna ja selle tuleohutuse, efektiivsuse ning pikaealisuse.

Kuna mitmed uued küttesüsteemid, näiteks õlikatel ning pelletiahi põlevad väiksemal temperatuuril, tekib korstnasse kondensatsioonivesi ehk niiskus. Seetõttu on turul juba laialdaselt levinud ka moodulkorsten. Enamasti on see metallist ning keraamilise sisuga. Keskküte tekitab üldjuhul väga palju niiskust ning vajab lisavarustusena vedeliku kollektorit.

Mille järgi valida korsten?

Alati küttekeha järgi. Puuhaluga köetav ahi on tänapäeval ainus, millele sobib traditsiooniline kivikorsten. Lisaks korstna funktsioonidele toimib kivikorsten ka soojakollektorina, mis jätkab kodu soojendamist veel tunde, vahest päevi pärast ahju kütmist.

Uuemad küttesüsteemid nagu pelletiküte ning gaasikütja tekitavad põlemisel happelist vedelikku. Seetõttu tuleb kivikorsten ümber ehitada, lisades sellele metallist hülss või paigaldada hoopis moodulkorsten. Loe ka meie artiklit: Korstna valimine lähtuvalt kütteseadmest.

Kivikorstna paigaldusel tuleb leida kogemustega ning heade soovitustega pottsepp. Valesti paigaldatud soojamüürid ning korsten ei toimi efektiivselt. Ebakvaliteetselt ehitatud korsten hakkab tõenäoliselt õige pea vingu sisse ajama ja sellesse tekivad kiiresti praod, korstnal puudub hea tõmme, soojamüür läheb juba mõne tunniga jahedaks või ei võtagi soojust sisse.

Kui korsten on valesti tehtud, tuleb enamasti kogu soojamüür ning korsten uuesti ehitada. Tahkekütuse  ahju, kamina, pliidi korstna tohib paigaldada vaid kutsetunnistusega pottsepp. Samuti tuleb järgida kõiki vajalikke tuleohutusnõudeid.

Kuidas kütta?

Tundub lihtne, kuid paraku tehakse tänapäeval kütmisel palju vigu. Uued koduomanikud pole tihtipeale kamina või ahjuga isegi varem kokku puutunud ning ei teata elementaarseid asju, näiteks millal tohib siibrit kinni panna või tähele panna nõrka tõmmet korstnas.

Kuiv puu

Kütmiseks kasutatavad halud peavad olema kuivad. Niiskusprotsent peab jääma alla 20%. Kui hoiad puid õues, isegi varju alla, on nutikas need vähemalt 10-12h varem tuppa tuua. Ideaalne on kui puud saavad 1-2 päeva toas kuivada. Ka varju all õues seisvad puud koguvad õhuniiskust, eriti sademeterohkel sügisel.

Märjad või niisked puud ei saavuta mitte kunagi sellist küttetõhusust kui kuiv puu. See tähendab, et põletad massi, mille kütteväärtus on kordades väiksem, kui on ette nähtud. Lisaks tekitab niiske puu kordades rohkem tahma ning jääkained lõõridesse ning korstnasse. See omakorda tähendab, et korstnapühkija peab käima rohkem kui kord aastas.

Erinevate puuliikide kütteväärtus on erinev. Kõige hinnalisemaks peetakse kasepuitu, mille kütteväärtus on 1700 kWh/m² kohta. Mänd, haab ning kuusk on kütmise koha pealt sarnase väärtusega – 1320-1360 kWh/m². Lepa kütteväärtus on umbes 123+ kWh/m². Kütmiseks parima suurusega halg on läbimõõduga 5-12cm.

Samuti on väga oluline teada, et ahi ei ole prügikast, kus võib põletada kõike mis põleb . Näiteks paber tekitab väga palju tuhajääki ning tahma, mis jällegi korstnasse kinni jääb.

Siibrid

Põlemisel on oluline, et tõmme koldes oleks hea. Seda saab reguleerida kolde- või tuharuumi ukse või lükatava regulaatoriga. Siiber peab põlemise ajal olema alati maksimaalselt avatud.

Kui siibrit hoida vaid pooleldi lahti, väheneb tõmme ning suitsugaasid jahtuvad kiiremini maha ja tekib rohkem jääkaineid.

Paljudel ahjudel on 2 siibrit. Stardisiibri eesmärk on tekitada tugev tõmme, mis kohe põlemisprotsessi käima tõmbab. Talvesiiber avatakse, kui põlemisprotsess on juba 10-15min kestnud. Siis pannakse stardisiiber kinni. Talvesiiber tagab, et soojad põlemisgaasid läbivad ahju sopistused ning kütavad pinna ühtlaselt kuumaks.

Süütamine

Tuhk peaks võimalusel alati olema koldest ning tuharuumist eemaldatud. Nii lähevad halud paremini põlema. Jämedamad halud pane kolde põhja, peenemad peale. Võid asetada need ka vertikaalselt. Alusta põlemisprotsessi pealtpoolt, nii jõuavad ülemised ära põleda. Pealt põledes saavutab temperatuur maksimumi ning see on efektiivseim põlemise protsess.

Põlemisõhk

Selle peale tavaliselt isegi ei mõelda, kuid põlemisprotsess vajab tegelikult väga palju õhku. Kui majal puudub ventilatsioon, tuleks süütamise alguses avada aknad, et protsess saaks piisavalt õhku, muidu võib toas väga kiiresti umbseks minna.

Ventilatsiooni puhul tuleb hoolitseda selle eest, et õhk oleks suunatud põlemiskolde poole. Kui koldes põlemisprotsess juba käib,võib õhu pealevoolu vähendada.

Kütmise lõpetamine

Kahjuks on üsna levinud vingugaasiga seotud õnnetused. See juhtub alati siis, kui siiber pannakse liiga varakult kinni. Kuigi hõõguvad söed hoiavad kinnise siibriga rohkem soojust kokku, tekitavad need ka pahatihti vingugaasi.

Hõõgumine näitab, et põlemise protsess käib veel ning vingugaas tekib, kui põlemisel pole piisavalt õhuvoolu. Seetõttu võib siibri alles siis kinni panna, kui hõõguvat sütt enam pole. Vingugaas on väga ohtlik, sest tegelikult on see nii lõhnatu kui värvitu. Vingugaasist annab märku vaid peavalu, kuid siis võib juba liiga hilja olla.

Tänapäevased siibrid on ehitatud selliselt, et suletud asendis on vähemalt 3% pinnast avatud. Samuti on mõistlik soetada omale suitsu- ja vinguandurid.

Kui tõmme on nõrk?

• Küttesüsteem on puhastamata, tuleks kutsuda korstnapühkija.
• Küttesüsteemis on ummistus, võõrkehad.
• Küttesüsteem ei ole õhutihe ning kuskilt tuleb lisaõhku.
• Ruumis on ebapiisav ventilatsioon, puudub piisav õhuvool põlemise protsessi jaoks. Piisab akende või ukse avamisest.
• Temperatuur õues on kõrgem kui sees (näiteks suvel) ja korsten ei tõmba. Siin aitab, kui korstnasse puhuda sooja õhku, näiteks soojapuhurist.
• Niiske ja tuulevaikne ilm. Madalrõhkkonna ning vihma ajal on tõmme halvem. Kindlasti võiks korstnal olla korstnamüts, mis hoiab lõõrid kuivana ja aitab vältida niiskus- ja külmakahjustusi.
• Kütteseade, ühenduslõõr ja korsten ei sobi omavahel kokku või on valesti ehitatud.

Korstna probleemidest annavad märku:

• Korstna välispinna murenemine.
• Kütmisel ajab suitsu sisse.
• Puudub korralik tõmme.
• Tahmaluugist sisse vaadates on märgata kivi- või segupuru.
• Märkad, et ahjus on vuugid hakanud taanduma.
• Pigi tungib läbi vuukide, ka väljapoole.
• Lagunev korstnaots.
• Välispinnal on jooksvad praod.

Korrektne ja kvaliteetne korstna ehitus või paigaldus on väga oluline selleks, et tagada oma küttesüsteemi efektiivne ja ohutu töö. Parima tulemuse saavutamiseks leia kindlasti omale kogemustega, vastavat kutsestandardit omav ning asjatundlik koostööpartner.