Kõik, mis kasvab, laguneb ühel päeval. Kompostimine ainult kiirendab seda protsessi, luues bakteritele, seentele ja teistele organismidele ideaalse keskkonna lagundamiseks. Lõpptulemuseks on kompost, mida kasutatakse väetisena ja mida põllumehed kutsuvad mustaks kullaks, kuna see on toitaineterikas materjal.
Komposti kasulikkus
Jäätmete vähendamine
Kompostimine on hea viis, kuidas ära kasutada orgaanilisi jäätmeid, mis majapidamises tekivad. Toidujäätmed ja aiast tekkiv praht moodustab kuni 30% sellest, mida me igapäevaselt ära viskame. Peale selle, et toidujäätmed on suureks kahjuks keskkonnale, on nende töötlemine kallis. Koduse kompostimise abil saaks toidujäätmed odavalt ja mugavalt ära kasutada. Loe ka: Mida tohib ja mida ei tohi kompostida?
Vähendab metaani hulka
Tavaliselt kui orgaaniline aine kõduneb, toimub aeroobne lagunemine, mis tähendab, et seda hävitavad mikroorganismid, mis vajavad hapnikku. Kui kompostitavad jäätmed viiakse prügimäele, siis maetakse need enamasti muu prügi alla, kuhu hapnik ligi ei pääse. Käivitub anaeroobne lagunemine, mis tähendab, et orgaanilisi jäätmeid hakkavad lagundama mikroorganismid, mis ei vaja nii palju hapnikku.
Anaeroobse lagunemise käigus tekivad kõrvalsaadusena biogaasid, peamiselt kasvuhoonegaasid metaan ja süsinikoksiid. Soojuse atmosfääri sulgemisel on metaan lausa 28–36 korda efektiivsem kui süsinikoksiid. Lihtsalt öeldes tähendab see, et kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tõttu suureneb temperatuur Maal. Kuigi paljudes prügimägedes on paigaldatud süsteemid, mis metaani kinni püüavad, siis ei peata see kogu gaasi ja midagi pääseb ikka läbi.
Kompostimine võimaldab seda protsessi vähendada, aga see tähendab, et rohkem ja rohkem inimesi peaksid seda tegema. Globaalse soojenemise vastu võitlemisel on abiks ka prügi sorteerimine: biolagunevad jäätmed kogutakse eraldi prügikasti ja viiakse anaeroobse lagunemise vältimiseks mujale.
Parandab mulla kvaliteeti ja vähendab erosiooni
Kompostimine on hea tööriist, millega parandada suuremahulisi põllumajandussüsteeme. Kompostid sisaldavad kolme põhilist koostisainet, mida aiasaadused vajavad: lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks natuke teisi vajalikke aineid, nagu kaltsium, magneesium, raud ja tsink. Selle asemel, et kasutada sünteetilisi väetiseid, mis võivad sisaldada kahjulikke kemikaale, on kompostimine orgaaniline lahendus. Uuringud on näidanud, et kompostimine suurendab mulla suutlikkust vett kinni hoida, parandab produktiivsust ja vastupidavust.
Konserveerib vett
Põllumajanduses kasutatakse meeletus koguses vett. Irrigatsioonisüsteemid on küll kasulikud, kuid põllumeeste jaoks kallid ja aeganõudvad. Lisaks on puhta vee leidmine muutumas üha keerulisemaks. Kompostimine aitab, sest uuringud on näidanud, et muld hoiab rohkem vett kinni, kui seal on rohkem orgaanilisi aineid. Pinnases komposti kasutamine võimaldab põllumeestel kasutada vähem vett, kuid põllusaadused on ikka suurepärased.
Vähendab toidujäätmeid
Inimesed raiskavad meeletul hulgal toitu. Eestis visatakse aastas ära tuhandeid tonne toitu, mida ei suudetud õigel ajal ära tarbida ega kõlvanud enam süüa. Uuringud on näidanud, et kõige enam visatakse minema puu- ja juurvilju. Kõige lihtsam viis toidujäätmete vähendamiseks on takistada nende tekkimist. Inimesed peaksid mõistlikult tarbima ja poodlema, ostes vaid toitu, mida läheb vaja. Kahjuks ei aita ka hea planeerimine jäätmete tekkimist täiesti nullida, sest meie menüüsse kuuluvad ka orgaanilised ained, mida me ei söö (nt banaani- ja apelsinikoored). Siin tulebki kasuks kompstihunnik, kuhu need koored saab visata.
Kompostimine kodus
Kodus kompostides peab arvestama mitme teguriga:
- Kus elad, kui palju on ruumi?
- Kui palju orgaanilisi jäätmeid toodad?
- Milliseid orgaanilisi jäätmeid toodad?
- Kui palju aega saad kompostimisele kulutada?
Koduaias kompostimiseks on kaks viisi: külmkompostimine ehk passiivne kompostimine ja kuumkompostimine ehk aktiivne kompostimine. Külmkompostimine lagundab orgaanilisi jäätmeid aeglasemalt, kuid sellega ei pea ise nii palju tegelema. Igasugune orgaaniline materjal laguneb ükskord, külmkompostimisega lastakse loodusel seda protsessi aegamööda teha, ise protsessi sekkumata. Protsessi käigus ei pea muretsema komposti koostisosade, tuulutamise või niiskustaseme pärast. Külmkompostimine on hea lahendus, kui majapidamises ei ole palju orgaanilisi jäätmeid, kui pole aega kompostimisse ise panustada või kui pole tähtis, millal kompost valmis saab.
Külmkompostimine võib aega võtta aasta või kaks, kuni komposti saab väetisena kasutada. Lisaks ei pruugi temperatuur kompostis tõusta nii kõrgele, et hävitada võimalikke patogeene. Niisiis on oluline, mida hunnikusse visata, sest seal võivad olla kahjulikud organismid, mis mõjutavad lõpptulemust.
Külmkompostimise käigus toimub anaeroobne lagunemine, mis tähendab, et orgaanilise jäätme hävitamisega tegelevad mikroorganismid, mis ei vaja nii palju hapnikku. Peale aeglase lagundamise haisevad külmkompostid rohkem ja on niiskemad. Loe ka: Avatud kompostimine või kaevik - mida teada?
Kuumkompostimine on kiirem protsess, kuid sellega peab palju ise tegelema. Selle protsessi käigus peab jälgima, et süsinik ja lämmastik oleksid optimaalsel tasemel, et need suudaksid orgaanilisi jäätmeid lagundada. Lisaks vajab kuumkompost õigel hulgal vett ja õhku, et kohale meelitada mikroorganismid, kes orgaanilisi jäätmeid hävitavad. Ideaalsetes tingimustes võib väetisena kasutatava komposti valmis saada nelja nädala kuni 12 kuuga. Kui komposti korrektselt hooldada, kerkib temperatuur piisavalt kõrgele, et hävitada umbrohtu, taimehaiguseid, pestitsiide ja teisi kahjulikke tegureid.
Loe ka: Kuidas efektiivselt kompostida?
