Ajalugu
Oma kõige primitiivsemal kujul olid saunad augud, mis kaevati kallaku sisse ja seda soojendati kuumade kividega. Sissepääsuava suleti, et sooja sees hoida. Sauna avad kaeti loomanahaga ja/või puuokstega. Saunad ei olnud tollal midagi muud kui mullast seintega augud, seega võisid saunast tulles olla tihti mustem kui sinna minnes. Aga sauna eesmärk oli anda sooja ja seda funktsiooni saun ka täitis. Hiljem sai end pesta soojaks aetud veega sauna kõrval või soojemate ilmadega mõne veekogu ääres. Pärast kallakule tehtud auke tekkisid suitsusaunad, seejärel võeti kasutusele ka korstnad ja lõpuks kujunesid välja tänapäevased saunad.
Kuigi saunad eksisteerivad ka teistes kultuurides võib öelda, et tänapäevases mõistes oli just Soome see, mis saunad maailmakaardile asetas. Soome keelest on sõna "sauna" võetud kasutusele inglise keelde.
Tänapäevasem saun on puust majake või ruum, mille seinad kaetud puiduga. Leiliruumis asub keris, mille peale on asetatud kivid, millele vee viskamine tekitab auru, mis suurendab ruumis õhuniiskust. Soomlased usuvad, et igal saunal on oma kindel veeaur ning mida parem aur, seda parem saun.
Mille poolest erineb soome saun teistest saunadest?
Oma ühise ajaloo tõttu on Soome saunad sarnased nii Eestis, Lätis kui ka Venemaal olevatele saunadele. Küll aga leiab erinevusi nii etiketis, sauna arhitektuuris kui ka niiskuse ja auru tasemes leiliruumis. Soome sauna temperatuuri vahemik jääb enamasti 85-100 ⁰С. Kuid kohati minnakse soome saunas ka üsna ekstreemsekse ja köetakse saun rohkem kui 120С kraadini. Õhuniiskus on soome saunas võrdlemisi madal ja jääb reeglina 5 - 20% vahele.
Soome saunale täielik vastand on näiteks Türgi hammam ehk kuumaõhusaun, mille temperatuurid oluliselt madalamad 40-50℃ kuid õhuniiskus väga kõrge.
Milleks soomlased sauna kasutavad?
Aegade jooksul on saun täitnud mitmeid erinevaid rolle. Näiteks kutsuti seda kunagi “vaese mehe apteegiks”. Sellest pärineb ka ütlus, et “kui alkohol, tõrv ja saun ei aita, siis on haigus surmav”.
Sajandeid oli saun ühe kodu juures eraldi hooneks. Kodu ehitamisel alustati esimesena saunast, kus ka pere elas kuni elumaja valmimiseni. Alles 20. sajandil muutus trendiks, et sauna on elumaja osa.
Saunas sünnitamine oli standard kuni 20. sajandi keskpaigani, mil haiglas sünnitamine tavaks sai. Lisaks eelnevale kasutati neid ruume ka eluperioodi täiesti teise otsa rituaalide juures. Kuna saun oli igale perele väga oluline seati seal surnud matmiseks valmis.
Tänapäeval kasutavad soomlased sauna vähemalt korra nädalas, et sõprade ja perega kokku saada. Ju on just saun õnneliku elu võti. Kõik sauna kohta käiv on positiivne. Saun on hea tervise, puhtuse ja värskuse koht. Sauna juures ei ole midagi seksuaalset, isegi kui see puudutab segasauna. Saun on nagu tempel, mida ei tohi rüvetada.
Kuigi sajanditega on palju muutunud on teatud elemendid saunakultuuris säilinud. "Saunatonttu" ehk saunahaldjas elab saunas ja talle saab jõulude ajal putru anda. Aga ära haldjat oma halva käitumisega välja vihasta, muidu põletab ta sauna maha.
Enne pulmi peetav tüdrukute õhtu pole terviklik kui osa sellest ei toimu saunas. Saun kaunistatakse lillede ja küünaldega. Tüdrukud naudivad sauna üheskoos ja tulevast pruuti pestakse munade, jahu ja soolaga. Kõva lärm hoidvat halvad hinged eemal.
Eestlastele tuntud viht võetakse välja ka soome saunakultuuris. Vereringe parandamiseks ja naha värskendamiseks viheldakse leiliruumis end värskete kaseokstega.
Kas soome saunad on segasaunad?
Jah ja ei. Mõned soome saunad on segasaunad ja teised ei ole. Segasaunades on tavaks kasutada ujumisriideid või rätikuid, seega ei pea alastuse pärast muretsema. Ära ole kunagi saunas olles see inimene, kelle tõttu teised tahavad sealt lahkuda. Ole viisakas ja järgi etiketti. Samasooliste saunas on leiliruumis segregeeritud istumine ning avalikus saunad on kindlad ajad, mil seda kasutavad mehed ja mil naised. Sellisel juhul võiks, aga ei pea, seda kasutama alasti. Küll aga saunatavad ühe pere liikmed kõik alasti, seda alates vanavanematest kuni pisikeste lasteni välja.
Kas iga soomlase kodus on saun?
Hinnanguliselt asub kolmandik maailma saunadest just Soomes. Jah, kolmandik. Seda väidet toetab ka ütlus, et “enne ehitatakse saun ja siis kodu”. Soomes on saunasid lausa nii palju, et neid on üks iga kahe elaniku kohta (Soome rahvaarv on üle 5,5 miljoni inimese). See muidugi ei tähenda, et igas kodus on oma saun.
Soomes leiab saunasid nii eramajadest, ridaelamutest, suvekodudest ja metsamajadest. Lisaks on paljudes korterelamutes ühiskasutatavad saunad kuid paljud inimesed on viimastel aastatel otsustanud korterisse sauna rajada. Sauna leiab ka suurtes ettevõtetes, kus paljud läbirääkimised ja koosolekud aset leiavad.
