Iga koduomanik saab nii mõndagi ära teha, et oma kodu äikese eest kaitsta. Mõned neist tegevustest on küll kulukamad, kuid ohutus tasub end ära. Võimalus, et inimene välgutabamuse saab, on üsna väike, kuid maja võib välk tabada küll. Piksetabamuse järel võib tekkida põleng või liigpinge, mis lõhub koduse tehnika ja elektrisüsteemi ning võib osutuda vägagi kulukaks. Kui paigaldada piksekaitse ja korraliku maanduse, siis ei pruugi märgatagi, kui äike on maja tabanud.
Terve kodu piksekaitse
Terve kodu piksekaitse paigaldamine on üsna kulukas, aga see säästab potentsiaalselt tuhandeid eurosid tulevikus. Paigaldamise hind sõltub nii hoone suurusest ja eripäradest kui ka katusekatte materjalist, maapinnast ning piksekaitse klassist.
Piksekaitse paigaldamiseks peaks kutsuma professionaalse elektriku, sest seade tuleb ühendada maja elektrikilbiga. Enne paigaldamist tuleb kontrollida maandamise süsteemi ja tegema kindlaks, kas see on uuendatud, töötab hästi ning kas pinge liigub vähese takistusega maapinda.
Piksevarras
Nagu öeldud põhjustab äikse puhul kõige rohkem kahju just nimelt ülepinge. Piksevarras on lahendus, mida kasutatakse era- ja kommertshoonetes, et see vool eemale juhtida. Piksevarras või -vardad paigaldatakse hoone kõige kõrgemasse tippu. Varras on ühendatud traadi abil maa sees asuva teise vardaga. Piksetabamuse järel liigub vool läbi piksevarda ehk püüdurite ja allaviikude maapinnas olevasse vardasse, kust vool maasse juhitakse.
Siiski ei ole piksevarras ainus lahendus. Teatud voolu juures ei jõua piksevarras kogu üleliigset energiat maa sisse kanda ja üleliigne energia teeb kodule kahju. Varda peaks paigaldama professionaal, sest kui see on valesti paigaldatud, siis see ei tee oma tööd piisavalt hästi ja kodu saab piksetabamuse järel tugevasti kannatada. Odavamad piksevardad maksvad paarkümmend eurot, kuid korralik mitme vardaga piksevardasüsteem võib ulatuda tuhandetesse eurodesse.
Teised meetodid
Lisaks mainitud vahenditele ei ole kahjuks kuigi palju võimalusi, kuidas oma kodu piksetabamuse eest kaitsta. Ainus mainimata meetod on äikse korral lihtsalt elektriseadmed stepslist välja tõmmata. Äikesetormi eel suhtle oma perekonnaga ning arutage läbi, kuidas sel ajal käituda ja kes, millised elektrit tarbivad seadmed vooluvõrgust eemaldab.
Äikesetormi ajal soovitatakse stepslist välja tõmmata telekad, arvutid, mängukonsoolid, laadimisjaamad ja kõik kodumasinad. Mõnda suuremat kodumasinat, mille elektriühendused võivad olla seadmete taga peidus nagu näiteks elektriahi, pesumasin, kuivati ja pliidiplaat on ebamugav enne igat tormi välja tõmmata, seega on soovitatav neid äikesetormi tippajal mitte kasutada.
Pingekaitsmed saab paigaldada elektrikilbi külge ja need aitavad lisapingega hakkama saada ja takistavad põlengute teket. Pingekaitsme suurus oleneb sellest, kui suure lisavoolu eest kaitset vajatakse või kui suure majaga on tegu.
Kaubanduses on saadaval seadmeid, mida saab paigaldada otse stepsli või elektrikilbi peale, mis pikselöögi järel neid kaitsevad. Kallimaid seadmeid kasutades ei pruugi arugi saada, et maja on piksetabamuse saanud.
Kindlustus
Kodukindlustust sõlmides vaata kindlasti üle, kas kindlustus katab piksetabamuse järel tekkinud kahju. Eesti kliimas on äikesetormid küll pigem harva, kuid nende tekitatud kahju võib olla suur, mistõttu peaks olema standard, et kodukindlustus katab need kulud.
Alati see kahjuks nii pole. Kui kindlustusandja ei ole seda punkti lepingusse lisanud, siis palu see kindlasti juurde kirjutada. Juhul kui kindlustusandja ei taha piksetabamuse või äikesetormi kahjude korvamist lepingusse lisada, siis võiks mõelda teise kindlustusfirma peale. Turvatunne on kõige olulisem ja selle arvelt ei tohiks kokku hoida.
