Millest klaasvill koosneb?

Erinevalt puidupõhisest tselluvillast, liigituvad klaas- ja kivivill mineraalvillade alla. Viimaseid valmistatakse sulatatud mineraalide keerutamise teel.

Klaasvill koosneb liivast,  klaaskiududest ja kuni 7% ka muudest sideainetest ja kemikaalidest nagu boorist. Viimane aitab koos õliga materjalil vett ja niiskust tõrjuda. Klaaskiudude ja polümeeride koostoimel tekib klaasvillale vahu ja naturaalse villa taoline õhuline tekstuur. Sealsed pisikesed õhutaskud annavad isolatsioonimaterjali kõrge soojapidavuse.

Klaasvilla kasutuskohad

Klaasvill on isolatsioonimaterjal, mis on otstarbekas nii uusehituse kui ka renoveerimise käigus. Sellest toodetakse ka ripplae- ja tuuletõkkeplaate ja on saadaval nii rulli ja puistevilla kujul, millest viimast kantakse seina spetsiaalse pihusti abil.

Materjali peamisteks kasutusaladeks on laepealsete, (vahe)lagede, (viil)katuste, torude ja kips-, vahe-, sise- ning välisseinte soojustamine. Samuti leiab klaasvill rakendust põrandate heli- ja soojusisoleerijana hoone ülemistel korrustel. Seda kõike silmas pidades peab aga tõdema, et materjal pole parim lahendus aukude täitmiseks.

Klaasvilla tulekindlus

Eestis müüdavad klaasvilla ja ka muud mineraalvilla tooted kuuluvad lõviosas tuletundlikkuse ja -ohutuse klassi A1, mis tähistab mittepõlevaid materjale. Seega kuigi klaasvill ei põle, siis sulab see siiski 300-1000 kraadi juures, sõltuvalt tootest. 

Klaasvilla niiskusmahutavus

Peamine erinevus mineraalkiududest ja puidukiududest villade vahel seisneb nende niiskusmahutavuses. Mineraalvillade hulka kuuluvat klaasvilla on töödeldud boori ja õliga, mis mõlemad aitavad niiskust tõrjuda. 

Kui võrrelda klaas- ja kivivilla niiskuse lähtekohast siis kuivab klaasvill märgumisel kiiremini. Seevastu aga märgub materjal kivivillast kergemini. Küll aga ei suurenda see väike niiskuse kogus materjali vajumist, mis on kõigest 5%. Lisaks juhib klaasvill efektiivselt veeauru ja nõnda ei sõõrdu niiskus tarinditesse, ega soosi seeläbi ka hallituse levikut.

Klaasvilla soojapidavus

Soojapidavust näitab soojusjuhtivuse arv, ning mida väiksem see parameeter on seda tõhusam on isolatsioon. Klaasvillal jääb see laias laastus vahemikku 0,032-0,044 W/mK sellal kui kivivillal 0,035-0,039 W/mK. Seega on mõlemad materjalid enamvähem võrdväärse soojapidavusega ja maja isoleerimisel ei teki suurt erinevust. Küll aga esineb erisus materjali ladustamise juures — nimelt on klaasvill transpordi, viskamise ja hoiustamise suhtes vastupidavam.

Klaasvilla omadused

• Tulekindel — ei põle vaid sulab. 
• Soodsam kui kivivill, kuigi viimast võib olla kergem paigaldada.
• Vajumisvaru paigaldamisel tarvis vaid 5%, nagu kivivillalgi. 
• Kokkusurumise ja loopimise osas vastupidav kui kivivill.
• Auru läbi laskev.
• Soojapidav - hoiab talvel toasooja ja suvel jahedust.
• Niiskust tõrjuv ja märgumisel kuivab kiirelt.
• Mõnede teiste soojustusmaterjalidega võrreldes keskkonnasõbralik, kuigi erinevalt tselluvillast toodetakse seda enamasti välismaal ja seega kulub ka tarneks energiat. 

Klaasvill ja ohutus

Mineraalvillad moodustuvad peenikestest kiududest ja villade lõikamisel eritub hulga tolmu, mille pisikesed osad tingivad naha ärrituse ja sügeluse. Nii klaas- kui kivivilla tootmisel on kasutatud samu sideaineid, ent viimase kiud on lühemad ja paksemad. Ühtlasi on see klaasvillaga võrreldes ka tihedam ja seetõttu tolmab see rohkem. Nõnda kutsub klaasvill esile isegi vähem ärritust kui kivivill. Siiski kui klaasvill on sattunud kaitsmata naha peale, tuleb seda õrnalt maha raputada ja vältida hõõrumist.

Lisaks on oluline see, et kaasaegsed isolatsioonimaterjalid on võrreldes nõukogudeaegsete soojustuste ja nendest tingitud ärritustega võrrelda. Need eritavad vähem tolmu ja on seeläbi nahasõbralikumad ja ohutumad tervisele. Paljud tootjad müüvad ka täiesti n-ö sügelemisvabu soojustusi, ent nende maksumus on ka krõbedam.

Mõned tootjad asendavad ka nafta abil toodetud sideained naturaalse ja biolahustuva toormaterjaliga, seega eri variantide valik on villaturul lai. Hoolimata kõigist ülaltoodud punktidest, tuleks aga igasuguse mineraalvilla paigaldamisel tarvitada kaitsekindaid ja -riideid, mis kataks teie naha võimalikult suures ulatuses. 

Kokkuvõte

Klaasvill on laialt levinud isolatsioonimaterjal, mis on kergvillade seas üks soojapidavamatest ja teise enimtuntud mineraalvilla ehk kivivillaga võrreldes soodsaim variant. 

Materjal on tänu boori, õliga ja teiste sideainetega töötlemise tagajärjel saavutanud võrdlemisi hea ilmastikukindluse. Seda on peamiselt saadaval nii plaatide, rullide ja puistevilla kujul ning viimasena vajub vaid 5%. Lisaks kuulub see ka tulekindlusklassi A1, mis tähistab materjali mitte põlemist. Kui võrrelda materjali kivivillaga ei saa öelda, et üks on tunduvalt parem kui teine — tuleb võrrelda konkreetse toote arvnäitajaid ning alles seejärel langetada otsus.