Kivivill on väga mitmekülgne materjal. Seda toodetakse basaltkivimist, mis kõrgel temperatuuril sulatatakse. Pärast sulatamist valgub sulam pöörlevatele ketastele, kus tsentrifugaaljõu mõjul tekivad kiud, mis segatakse omakorda õli ja sideainega. Tekkinud kiud seovad väga hästi villas õhku, lausa 92-99% villa mahust on õhk. Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile isoleerib kivivill nii sooja kui ka külma. Heaks omaduseks on ka see, et materjal laseb läbi veeauru ning hooned, mis on kivivillaga isoleeritud, on ka hingavad ning nende hoonete siseruumides on hea mikrokliima.

Kivivilla on võimalik ka taaskasutada, näiteks sobib seda kasutada maaisolatsiooniks. Kivivill on ka loodussõbralik, sest on toodetud looduslikku päritolu kivimist ning isolatsioon on üks vähestest toodetest, mis pikas perspektiivis aitab säästa rohkem energiat, kui tema tootmisele kulus. Hästi soojustatud hoone hoiab paremini sooja ning vajab vähem energiat. Õige isolatsiooni paksus erinevates konstruktsioonides pannakse paika U-väärtuse põhjal.

Kivivilla toodete ​​eripäraks võrreldes teiste soojustusmaterjalidega on nende stabiilsed mõõtmed. Suvine päike võib majaseinu kütta lausa 70 kraadini ning osa soojustusmaterjale võib juba sellise temperatuuri juures deformeeruda. See avaldab aga pinget krohvile ning see võib pragunema hakata, mis on omakorda üks soojakao kurjajuur.

Niiskuskindlus ja auru läbilaskvus

Kivivilla niiskusomadused on suurepärased, materjal ei ima endasse niiskust ja suudab püsida piisavalt kuivana ka peaaegu 100% niiskuse juures. Kivivilla töödeldakse niiskuskindlate ainetega, mis muudavad materjali ilmastikukindlaks.

Isegi kui kivivill peaks jääma vihma kätte ja tundub märjana, on märgunud pealispinnast vaid mõni millimeeter. Kivivill on küll poorne, aga ta ei ima vett. Materjal laseb hästi läbi veeauru, seega ei kogune niiskus kuskile vahekihtidesse ja ei kahjusta hoonet. Vastasel korral võivad hakata puidust konstruktsioonid mädanema ja tekkida hallitus.

Tuleohutus

Õnnetus ei hüüa tulles, kuid õigete materjalide ja konstruktsioonidega saab oluliselt pidurdada tule levimist. Tuleohutus on iga hoone puhul väga tähtis, mistõttu ehitusel kaustatavad materjalid peaksid olema väga täpselt välja arvestatud. Kivivilla üheks heaks omaduseks on kindlasti tulekindlus ja vastupanu kõrgetele temperatuuridele. Kivivill suudab vastu panna lausa kuni 1000 C kraadini ning hakkab sulama alles 1400 ºC juures ehk see on ligilähedal terase sulamistemperatuurile. Kivivillast tooted kuuluvad A1- klassi, mis tähendab seda, et materjal vastab väga rangetele tuleohutus nõuetele. Kui kivivill peaks kokku puutuma tulega, ei suurenda see suitsu ega ka tuld, samuti ei põhjusta pritsmeid. Alates 250 ºC kaob sideaine materjalist, see aurustub ja ei riku villa struktuuri.

Kindlasti tuleb aga meeles pidada, et ükski materjal ei suuda ennetada ja lõplikult ära hoida tule tekkimist ning levimist. Ka eriti tulekindel kivivill sulab teatud temperatuuril ja väga kõrgel temperatuuril võib siiski ka süttida.

Heliisolatsioon

Kivivill summutab hästi müra ja absorbeerib heli. Peamiselt kasutatakse heliisolatsiooniks kivivilla katustel. Materjali saab ühenda ka näiteks betooni, kipsplaadi ja tsemendiga. Toodetakse ka kivivillal põhinevaid akustilisi plaate, mis neelavad hästi heli ja kuuluvad üldjuhul parimasse klassi oma omaduste poolest. Selliste plaatidega saab hõlpsalt parandada ruumi akustikat. Kivivillaga saab väga hästi parandada ka vaheseinte tulepüsivus- ja helisummutusomadusi.

Kivivill või klaasvill?

Mis on kivi- ja klaasvilla plussid ja miinused? Struktuurilt erinevad nimetatud soojustusmaterjalid tootmisprotsessi eripärade tõttu. Kivivillal on lühemad ja jämedamad kiud kui klaasvillal, kuid mõlemaid hoiab koos sama sideaine.

Kivivilla omadused tõime välja juba eelnevalt, kuid mis olukordades peaks eelistama hoopis klaasvilla? Klaasvill on veidi soojapidavam kui kivivill, võrdluseks on toodud, et 15 cm kivivilla kohta on sama soojapidav 14,5 cm klaasvilla. Hoone soojustamisel ei tundu see olevat just kuigi suur erinevus, suurem vahe tuleb välja hoopis materjalide ladustamisel. Klaasvill on oluliselt vähem tundlikum loopimise ja ladustamise osas kui kivivill. Kui klaasvilla häid omadusi veel välja tuua, siis nimetatud materjal kuivab märgumisel kiiremini kui kivivill.

Kui aga tuua välja mõned miinused võrreldes kivivillaga, siis klaasvill märgub palju kiiremini ning pole pooltki nii tulekindel kui seda on kivivill. Lisaks sellele nahaga kokkupuutel tekitab klaasvill oluliselt rohkem sügelust kui kivivill. Meeles peab pidama ka seda, et mõlema materjaliga töötades tuleb kanda kaitsekindaid ja tööriietust.

Kuidas valida kivivilla?

Turul on lai valik erinevate omadustega kivivillasid, kuid kuidas orienteeruda erinevate valikute seas? Eeltööd enne ostmist saab teha näiteks erinevate tootjate kodulehtedelt. Enne kui ostmiseks läheb, tuleks arvestada paari aspektiga.

Esiteks tuleks arvestada villa tüübiga. Need jagunevad kaheks: kergvilladeks ja tehnilisteks toodeteks. Kergvilla kasutatakse näiteks ujuvpõrandate, fassaadi ja lagede soojustamiseks. Tehniliste tooted hulka kuuluvad villad leiavad kasutust näiteks võrkmattides, erinevates tulekindlad plaatides ning ka torutoorikutes.

Teiseks tähtsaks aspektiks on villa soojusjuhtivus ja paksus. Mida paksema läbimõõduga on vill, seda soojahoidvam on ruum või ehitis. Üldiselt jääb nende soojajuhtivus vahemikku 0,035-0,039 W/mK. Kehtib reegel, et mida väiksem on see arv, seda soojapidavam on vill. Villa on müügil erineva paksusega alates 30 millimeetrist kuni 150 millimeetrini ning müügilt võib leida ka ühelt poolt fooliumiga kaetud villa. Seda viimast kasutatakse kohtades, kuhu jäika materjali on väga keerukas paigaldada, näiteks kõrgsurve aurutorude, mahutite ja boilerite puhul.

Kindlasti tuleb jälgida ka villa kogust pakendis. Pakendite hinnad võivad olla petlikud, sest erinevate tootjate pakendites on ka erinev kogus materjali, seetõttu võib pakendite maht võib erineda lausa mitme kordselt.

Soojustustööd

Villa paksuse pead arvestama konstruktsiooni paksuse põhjal. Soojustus peab olema samal tasapinnal karkassiga. Soojustus peab olema tihedalt aurutõkke ja tuuletõkkeplaadi vastas ning, kui paigaldad soojustust kahes kihis, pead jälgima, et ühendusvuugid ei oleks kohakuti.

Tuuletõkkeplaadid on head tuuletõkkeks ja soojusisolatsiooniks, neid toodetakse nii kivi- kui klaasvillast. Liitekohtade alla, mis ei jää karkassiga kohakuti, tuleb ilmastikukindluse tagamiseks paigaldada puidust abitala. Plaadid saab kinnitada klambrite või naeltega. Aurutõke pannakse konstruktsiooni seesmisele poolele. See kaitseb liigse niiskuse eest seinas olevat soojust. Ilma aurutõkketa võib väheneda soojapidavus ning tekkida hallitus või mädanik.

Loe ka artiklit: Millist soojustust valida eramule - lühiülevaade erinevatest võimalustest.

Kokkuvõte

Kivivill on mitmekülgne ja lihtsasti kasutatav soojustusmaterjal. Kivivilla omadused aitavad muuta hoone energiatõhusaks, tule- ning võrdlemisi helikindlaks. Lisaks sellele aitab kivivill tagandada hea mikrokliima. Selleks, et tulemus vastaks ka ootustele, tuleb järgida nii paigaldus- kui ka ohutusnõudeid. Kui te pole ise päris kindel, mis materjale ning kuidas kasutada tasub kindlasti otsid professionaali abi. Soojustamisel tehtud vead võid hiljem karmilt kätte maksta!