Mis on kipsivalu?
Kipsivalu on looduslikest ja taaskasutatavatest koostisainetest valmistatud isetasanduv põrandasegu. See on tsemendivaba ja seda kasutades ei esine tavapäraseid muresid nagu massi kahanemine, “tsemendipiim” ning allergeene sisaldava tolmu eritumine.
Kus seda kasutatakse?
Kuna kipsivalu on kerge kasutada ja see on mitteallergeenne, sobib see kasutamiseks nii erinevates avalikes ruumides kui ka eramajades ja korterites. Tänu oma kergusele kasutatakse kipsivalu tihti just ülemistel korrustel. Kipspõrand sobib eriti hästi puit- ja palkmajadesse ning puidust korrusmajadesse. Vanade majade renoveerimisel on selle isetasanduva omaduse poolest kipsivalu lihtne kasutada põrandate ühetasaseks muutmiseks. Sobib suurepäraselt kasutamiseks põrandakütte puhul.
Mis on eelised ja puudused?
Kipsivalul on palju eelised. Esiteks tehakse seda looduslikest ja taaskasutatavatest ainetest, mis on tänapäeval üha laienev trend. Paljud inimesed on loodussõbralikumad ja teadlikumad sellest, kuidas nende bioloogiline jalajälg ümbritsevat mõjutab. Selle tõttu mõeldakse jätkusuutlikumalt ja rohkem tulevikkuvaatavalt, üha enam pannakse rõhku enda ning oma lähedaste tervisele ja ollakse vähem enesekesksed.
Eelised:
- Kipsivalu on kiire ja lihtne kasutada, sest juba järgmisel päeval pärast valu võib sellel kõndida. Kolmandal päeval saab peale tõsta raskemad esemed ning viiendal päeval võib ka põrandakütte sisse lülitada.
- Tugevus: Põranda tasandamiseks või sellel olevate aukude parandamiseks ei pea ette võtma suurt ehitustööd. Põranda paksused algavad 25-35 millimeetrist, 35 mm paksune põrand on oma omadustelt samaväärne 75 mm armeeritud betoonpõrandaga.
- Soojusjuhtivus: Kipsivalu on väiksema soojusmahutavusega, mis ei tundu põranda kiirema jahtumise tõttu küll ehk eelisena, kuid tänu sellele on põrand parema soojusjuhtivusega, mis muudab kütmise täpsemaks ja energiasäästlikumaks. Kipsivalu on soojuse juhtimisel oluliselt efektiivsem, sest soojust kandev mass on vahetult ümber toru ning seal pole õhuvahesid, mis laseks toodetaval energial raisku minna.
- Mürasummutavad omadused: Koos isolatsioonimatiga suudab kipsivalu väga hästi summutada ka kõige raskema sammuga kõndivate inimeste tekitatud müra. Kui praegu saad juba kõndimise järgi kindlalt öelda, kes sinu toast mööda kõndis, sest nende sammu raskus ja rütm on sulle tuttavad, siis kipsivaluga seda mugavust ei ole. Plussiks on aga otseloomulikult müra summutamisega kaasnev vaikus.
- Tulekindel: Kipsivalu on ka väga tulekindel, mis on puitmajades äärmiselt oluline. Kipsist valatud põrandatel on A1 klassi ehitusmaterjalide tulekindlus. Kuivõrd kipsivalu on ideaalne kasutamiseks puitmajades, teevad inimesed tihti just selle valiku, saades koos lihtsa paigalduse ja hea vastupidavusega ka täiendava turvatunde omanikuks.
- Kipsivalu valmistamisel ei teki jääke, sest see valmistatakse kohapeal vajalikus koguses. Kui aga ehitusel on midagi valesti läinud ja kipsi on juurde vaja (või otsustatakse seda rohkem kasutada), käib segu valmistamine kiiresti.
- Puhas tööprotsess: Kõik, kes on ehitusel töötanud või sellega kokku puutunud, teavad, kui räpane see võib olla. “Aktuaalse kaamera” uudisteankur Margus Saargi kurtis eelmisel aastal, et talle sattus Tallinnas Liivalaia tänaval sõites silma tolmupuru, mis pärines tänava ääres asunud hoonest, kus tehti parasjagu remonditöid. Tema oli vaid mööduja, kuid mida siis kohapeal olevad ehitajad peavad tundma? Kipsivalu kasutamine on aga hästi kontrollitud ja see jätab töökeskkonna puhtaks.
Puudused
- Kipsivalu üheks suurimaks puuduseks on, et seda saab kasutada vaid sisetingimustes. See tähendab, et uut sõiduteed ega ilmselt ka garaažipõrandat sellega ei ehita, kuid eluruumides on kipsivalu omal kohal.
Miks eelistada kipsivalu betoonile?
Kipsivalul on betoonpõranda ees palju eeliseid. Näiteks 35 mm paksusel kipsist valatud põrandal on 75 mm paksuse armeeritud betoonpõrandaga võrdsed omadused. Kipsivalu ka kuivab kiiremini. Kui kipsi puhul kulub 1-5 päeva, et sellel käia saaks, siis erinevate hinnangute kohaselt toimub betoonpõranda lõplik kivistumine 24-28 päeva pärast valamist. Ühtlasi tähendab see, et kuivamisperioodil muud ehitustööd selles ruumis seisavad.
35 mm paksune kipsivalu põrand kaalub keskmiselt 70 kg ruutmeetri kohta, mis on võrdsete omadustega 75mm paksust betoonpõrandast kordades kergem. Kipsivalu erikaal betoonist on ca 20-30% väiksem, just seetõttu on kõrgematel korrustel mõistlik kasutada kipsivalu.
Betoonist põrand on kõvem ja seetõttu ka kehvema helipidavusega. Kui kipsivalu põranda juures kasutada tavapärast, mõne millimeetri paksust isolatsioonimatti, siis omab põrand 35 dB suurust helipidavust.
Võrreldes betoonvaluga on kipsivalu kasutamine puhtam ja kuskile ei jää soovimatuid segulaike ja -pritsmeid ega halvemal juhul kopterdamise jälgi seinale.
Betoonist põrandal on oma koostise tõttu kehv soojusjuhtivus, reageerides selle ümber toimuvale (näiteks kuum kevadpäike või jahe ilm) tundide jooksul. Lisaks tekib betoonist põrandal ilmastikust tingituna soojuspaisumine ja praod. Sel põhjusel on betoonpõranda puhul vajalik kasutada paisumisvuuke, kipsivalu puhul neid aga vaja ei ole.