Külma sõja ajal oli tavaline, et enda kodude keldritesse või elamiste juurde ehitati ka pommivarjendeid, mis tuumasõja korral aitaks päästa elusid. Kuigi tuumasõda jäi õnneks olemata ja loodetavasti seda ka kunagi ei toimu on tänapäeval pommivarjendid leidnud kasutust nii kaitseks tormide eest kui ka majutusasutustena. Aastakümnete jooksul on huvilised ehitanud ja rajanud endale meelepäraseid punkreid, mis on mugavamad ja luksuslikumad kui mõne inimese elukoht. Üsna pikalt vaadati sellistel entusiastidele pisut viltu ja peeti neid veidrikeks, kuid hiljutise Venemaa invasiooni järel on tuumasõja temaatika laialdasemat kõnepinda saanud ning varjendite vajalikus on taas tõusnud päevakorda.
Me oleme kõik näinud kaadreid erinevatest Ukraina linnadest, kus tuhanded inimesed, kellel pole õnnestunud riigist põgeneda, on varjunud keldritesse või varjenditesse, et end vaenlase eest kaitsta. Nad varjavad end majade keldrites, mis ehitati külma sõja ajal ning on niivõrd võimsad, et peavad tugevamale pommirahele vapralt vastu.
Ruumid on olemas, nüüd on neid vaja vaid täiendada
Nendest aktuaalsetest sündmusest lähtuvalt vaatame, kuidas muuta enda kelder varjendiks ja millega selles osas arvestama peab. Keldrid on enamasti mõeldud üleliigse vara ladustamiseks või asub seal katlamaja. Reeglina puudub keldrites kanalisatsioon ja söögi valmistamise võimalused, mistõttu pole seal võimalik kuigi kaua elada. Selleks on vaja enamikes juba ehitatud keldritest teha vastavad muudatused. Kanalisatsiooni rajamine keldrisse ei pruugi olla sugugi lihtne, sest äravoolu kallete tekitamine võib osutuda üsnagi keeruliseks.
Nagu iga juurdeehituse puhul on vaja ka keldri varjendiks muutmiseks kohaliku omavalitsuse luba, eriti kui see hõlmab endas keldri laiendamist. Seda vaja, et tagada ohutus nii sulle endale kui teistele sinu ümber. Loa mitte saamine või selle mitte järgimine võib endaga kaasa tuua trahvid, juba ehitatud lammutamise või ohtliku olukorra.
Loa taotlemisel on vaja ette näidata ehitusprojekt, kus sa näitad, mida ja kuidas sa ehitama hakkad. Kindlasti tuleb naabrite olemasolul rääkida ka nendega, sest igasugused ehitustööd võivad ka nende eluolu mõjutada.
Mis koht sobib kõige paremini?
Järgmisena peaks mõtlema, kuhu täpsemalt sa tahad oma varjendi ehitada. Kas muuta olemasolev keldriala n-ö punkriks või ehitada see keldri kõrvale või alla. Asukohta valides peaks meeles pidama, et seda ei ole mõistlik teha mõne suure veekogu ääres, sest see võib endaga kergesti kaasa tuua uputuse, mis mõjutab varjendi struktuuri. Samamoodi ei tohiks seda ehitada ka kuskile, kus on suur põlengu oht.
Lisaks peaks arvestama ka kanalisatsiooni- ning elektrisüsteemi peale või lähedusse ehitamist. Ehituse käigus võivad need kahjustada saada ja kohalik korteriühistu või omavalitsus võib sinu plaanidele joone peale tõmmata.
Nagu iga ehitise puhul on üheks olulisemaks detailiks ehitusprojekt. Varjendi projekti koostamisel kujuta ette, et tegu on väikese maja või korteri plaaniga. Arvesta projekt sisse vertikaalne ladustamine, ruumide ühendamine ja seinale paigaldatud mööbli installeerimine.
Erinevalt maja ehitusplaani koostamisest peaks varjendi disainimisel mugavuse ja luksuse asemel rohkem rõhku panema turvalisusele ja ohutusele. Sest see ongi ju varjendi eesmärk. Mullivanni ja plasmateleri asemel mõtle paksudele seintele ja laele. Varjendis ei ole palju ruumi, seega peaks iga sentimeetri kasutamise hoolikalt läbi mõtlema. Mida parem joonis, seda väiksem on tõenäosus, et sa pead punkris liikumiseks neljakäpukil käima.
Enamus punkritel puudub naturaalne valgus ning sa elad ruumis, mis on tõenäoliselt kitsam kui sa harjunud oled. Sellisel juhul võib tekkida nii mõnelgi klaustrofoobiline tunne. Selle vältimiseks soovitab USA föderaalne hädaolukorra juhtimise agentuur jätta igale inimesele 1,5-3 ruutmeetrit vaba ruumi. Selle tõttu on oluline kindlaks teha, kas ja kellega koos varjendit jagad ja kui kaua sa seda teed.
Tehniliselt saab igasse keldrisse elamiskõlblikke ruume rajada, kuid tuleb arvestada, et see võib tuua kaasa üsna suuri kulutusi.
