Eesmärk

Vihmaveesüsteemi peamine eesmärk on juhtida katuselt vesi maha ning majast eemale. Peamised osad on horisontaalsed veerennid ning äravoolu torud.

Vihmaveesüsteemi peamised osad:

• Renn
• Vihmaveetoru
• Allatulek/allaviik
• Rennikonks
• Trapp
• Lehter
• Ülevoolukaitse
• Süliti
• Kogumiskast

Lisaks: kruvid, vahetoru, toruklamber, põlv, väljavooluava, rennikonksud, ülakandur, jm.

Oluline on , et detailid on samalt tootjalt ning need peavad omavahel ideaalselt sobituma.

Veerennid ja torud peavad olema paigutatud nii, et veekoormus jaotuks ühtlaselt ning torud ei häiriks maja esteetilist ilu. Enamasti paigutatakse torud akende vahele või maja nurkadesse.

Kvaliteetne, hästi hooldatud ja õigesti paigaldatud vihmaveesüsteem peab vastu aastakümneid.

Vihmaveesüsteem peab olema:

• Esteetiline – veesüsteem peab vastu aastakümneid. Süsteemi valikul arvesta maja üldise stiiliga
• Funktsionaalne – lisaks katuse pindalale arvesta katuse kaldega
• Veekindel – plekk peab olema kvaliteetne ning töödeldud roostevabaks

Lisaks enamlevinud plekist vihmaveesüsteemidele on hakatud kasutama ka plastikust veerenne. Plastik on kergem ja töökindlam kui teras ning peab kauem vastu. Plastiku puudused on, et värv pleekub aja jooksul ning plastik ei tohiks pärast kasutusaja lõppemist loodusesse sattuda.

Enne paigaldust on oluline teha kindlaks vihmaveesüsteemi suurus. Selleks tuleb teada katuse pindala ning kallet. Mida suurem on katus, seda suurem peab olema süsteem. Järsu kaldega katuse puhul peab arvestama, et veerennid peavad taluma suuremates kogustes vett, mis korraga katuselt alla voolab. Seega peavad ka äravoolud olema sügavamad ning suuremate kalletega.

Vihmaveesüsteemide üldlevinud variandid on peidetud, ümar ning kandiline. Ümarad veerennid on enamlevinud ning sobivad kõikide stiilidega. Kandiline veerenn sobib pigem modernses stiilis majadele. Peidetud vihmaveesüsteem on tihtipeale kallim, kuid see-eest rennid ei jää näha.

Mõned nipid paigalduseks:

• Väikese kaldega katustele soovitatakse paigaldada räästaplekk juhuks, kui vesi rennist tagasi murrab ning tuulekasti rikub.
• Vastavalt katusetüübile ning räästa kujule tuleb kasutada erinevaid kandureid. Konsulteeri spetsialistiga.
• Renni serv ei tohiks jääda ette katuselt libisevale lumele. Raske sulav lumi võib renni koos kinnitustega alla tõmmata. Järsu katuse puhul peaks kindlasti kasutama lumetõkkeid.
• Rennikandurite vahemaa peaks olema umbes 60cm. Selle järgi saad arvestada, kui palju neid vaja läheb. Maksimaalne lubatud samm on 80cm. Liiga pikk samm kõverdub lume ning jää toimel ajapikku.
• Katus peaks katma renni kuni kolmandiku ulatuses, st 2/3 rennist peaks jääma avatuks.
• Renni kalle peab olema piisav - sügav kalle on küll funktsionaalne, kuid esteetiliselt inetu. Vihmaveesüsteemide garantiitingimused nõuavad reeglina vähemalt 2,5mm kallet meetri kohta.
• Üks toru võtab vastu maksimaalselt 10m renni ehk räästa pikkuses vett. Enamasti pannakse üle 10m seina allavoolutorud mõlemasse nurka. Arvesta maja ümbermõõdul, et iga 10m kohta peab olema vähemalt üks allavool, mis tagab vee äravoolu ka paduvihmadega.
• Renne ning torusid tohib lõigata ainult rauasae või plekikääridega stabiilsel alusel. Ketaslõikur kahjustab pleki tsingikihti ning see läheb pikapeale rooste. Samuti kahjustab pinnakatet lendlevad kuumuseosakesed.
• Kahjustunud pinnakatet saab veel parandada vastava parandusvärviga.
• Liitekohad peavad olema õigetpidi ning tihendatud. Renninurgad silikoonitakse peale paigaldust. 
• Kindlasti kasuta kinnitamisel roostevabu kruve. Rooste kahjustab kogu süsteemi, mille tõttu võivad rennid hakata vett läbi laskma ning kahjustavad hoone seinu.
• Vihmaveesüsteem tuleb tavaliselt komplektina, kus on rennid, kinnitused, renniotsad, lehtrid, jms juba koos. Parima ühilduvuse ning lukustuse jaoks sobivad vaid sama tootja detailid ja tarvikud.
• Mida vähem liitekohti, seda parem – süsteem laguneb ning lekib enamasti vaid kahjustatud ning liitekohtadest.

Nutikad tarvikud

Ülevoolukaitse – rohkete sademete korral koguneb veetorudesse kiirest palju vett. Takistab vihmavee paiskumist üle renni ääre.

Kruusarest – parandab pinnase imavust ning hoiab ära rööpad ning veelombid.

Isepuhastuv trapp – otstarbekas, kui maja läheduses on palju lehtpuid. Ei lase lehti ega muud prahti kanalisatsiooni, hoiab ära ummistused.

Vihmaveekoguja – hea viis vett kokku hoida. Vihmavee kogumine on soodne ning keskkonnasõbralik.

Hooldus

Vihmaveesüsteem vajab regulaarset kontrolli ning hooldust. Olenevalt, kas maja lähedal on lehtpuid, tuleb teha hooldust kord paari aasta jooksul või vähemalt 2x aastas. Veerenni olukorda saab jälgida selle põhjal, kui kiiresti vesi sadude ajal liigub. Kui renn ajab üle või vesi niriseb allavoolu torust liiga aeglaselt, on süsteem kuskilt ummistunud ning vajab puhastust.

Rennidesse koguneb alati lehti, oksi, õietolmu ning muud prahti. Hooldamata rennidesse tekib seeläbi ajapikku muld ning sammal. Mõnikord hakkab taimestik vohama. Saaste ummistab ning vihma ja sulavesi ei saa vabalt voolata. Katuselekked tekitavad seinale hallitust või katuseäärte mädanemist. Pikapeale võib see majaomanikule tähendada väga kallist katuseparandust.

Talvel lõhki külmunud renniosad tuleb välja vahetada, sest lekkiv renn ei luba veel enam efektiivselt ära voolata.

Puhastamiseks on vaja redelit või maja katusele juba eelnevalt paigutatud turvaredelit või käigusilda. Lihtsaim viis puhastada on aiavoolikuga läbi surve ülevalt otse torusse.

Lekkiv süsteem

Kui liitekohad ajavad läbi tuleb avada ja liitekohad üle silikoonida. Roostekahjustused tuleb puhastada, kruntida ning värvida.

Korras vihmaveesüsteem kaitseb fassaadi, vundamenti ning keldrit niiskuse eest. Ära vajunud ning lekkivaid vihmaveetorud soovitatakse parandamise asemel välja vahetada. Kõigepealt tuleb veerennid ära puhastada, et leke üles leida.

Kuna tehnoloogia uueneb pidevalt, ei pruugi olemasoleva süsteemi detaile enam saadaval olla. Uus detail ei pruugi vana süsteemiga korralikult ühilduda, mille tõttu jääb süsteem lekkima.

Uue süsteemi paigaldus võib tihtipeale olla odavam kui vana parandamine, võttes arvesse ka ajakulu.

Vihmavee kogumine

Nutikamad ja loodussõbralikud tarbijad koguvad vihmavett. Selleks on palju võimalusi – suuremas tööstuslikus ulatuses ning lihtsalt enda tarbeks veerenni alla olevasse vanni.

Kuiv kogumissüsteem on maa all ning mahud on nii suured, et tihtipeale katab ära kogu maja tarbevee vajaduse.

Vihmavee kogumisvaate kasutavad paljud majaomanikud. Tünnid on paigaldatud vee äravoolutoru alla ning kasutatakse näiteks aias kastmiseks, saunas, vms. Tarbeveeks kasutataval eesmärgil peaksid tünnil olema kaitsevõrgud.

Maja ei saa ehitada ilma vihmaveesüsteemita. Renne pole näha, kui vihmaveesüsteem on ehitatud seinte sisse või katusele on tehtud veekogumise süsteem Kogumine sobib eriti hästi ökoloogilise eluviisiga inimestele, kus vihmavesi kogutakse läbi süsteemide otse katuse alla ehitatud kogumispaakidesse. Või juhitakse allapoole maja sisse ehitatud torude kaudu.

Ilma vihmaveesüsteemideta käitub vesi ettearvamatult, enamasti voolab otse katuselt alla, mis on äärmiselt ebamugav. Hullema variandi puhul, jääb maja ümber seisma, mis pikas perspektiivis võib kahjustada maja vundamenti.

Kvaliteetse ning kauakestva tulemuse saavutamiseks leia omale sobiv partner ning professionaal.

Loe lisaks ka meie artiklit erinevatest katusekattematerjalidest siit.