Millised võivad olla põhjused katastriüksuse jagamiseks?

Ajendeid katastriüksuse jagamiseks võib olla mitmeid, kuid järgnevalt toome välja neist peamised:

• Suurele metsa- või põllumaa sihtotstarbega kinnistule soovitakse rajada eluhoonet: 

Kui sul on suur mitme hektari suurune kinnistu, millel asuvad metsa- ja põllumaad ning soovid sinna elamut ehitada, siis tuleb sul katastriüksus jagada ja taotleda elamumaaks mõõdetava katastri sihtotstarbe muudatust. Esineb võimalus, et sellisel juhul on ka  detailplaneering kohustuslik. Kõik kohustused ja piirangud paneb siinkohas paika kohalik omavalitsus.

• Soovitakse jagada kaasomandit:

Kui tekkinud on kaasomand, mis väga tihti juhtub pärandvara vastu võtmisel, siis suuremate katastriüksuste puhul on üheks vara jagamise võimaluseks selle jagamine iseseisvateks katastriüksusteks ja erinevatele omanikele kuuluvateks kinnistuteks. Kuna sellise maatüki koosseisu võib kuuluda väga erineva väärtusega osasid nagu mets, põllumaad, eluhooned jm., siis tasub sellise katastriüksuse võimalikult võrdseks ja kõiki osapooli rahuldavaks jagamiseks kaasata enne mõõdistamisprojekti koostamist protsessi pädev kinnisvara hindaja.

• Ärihuvid:

Kui katastriüksus asub piirkonnas, mis on atraktiivne elamuturul ja soovid samuti osa oma maast müüa, siis tuleb see esmalt eraldi katastriüksuseks, või isegi mitmeks jagada. Siinkohal on väga oluline esimese sammuna oma plaanidega pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes annab hinnangu selle mõtte lubatavuse ja kaasnevate kohustuste kohta.

• Soovitakse parandada maa majandamise võimalusi:

Suurte katastriüksuste omanikel võib olla mõistlik see jagada eraldi põllu- ja metsamaid hõlmavateks üksusteks. See võimaldab maid lihtsamalt majandada, kuna iga üksusega on võimalik teha eraldiseisvalt tehinguid, näiteks seda hüpoteegiga koormata.

Takistused katastriüksuse jagamisel?

Elamumaad soovitakse jagada: Elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamisel tuleb arvesse võtta, et see on võimalik vaid juhul, kui mõlemad üksused on peale jagamist eraldi kasutatavad. See tähendab, et mõlemale katastriüksusele peab säilima juurdepääs, hooned ja peab säilima võimalus liituda kommunikatsioonidega nagu elekter, kanalisatsioon, veevarustus. 

Lisaks muinsus- ja keskkonnakaitse alastele piirangutele, võivad katastriüksuse jagamist takistada veel mitmed asjaolud.

Kaasomanik ei ole nõus kaasomandi lõpetamisega: Tegelikult on igal kaasomanikul igal ajahetkel õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kuid alati ei pruugi teine pool sellega koheselt nõus olla või pakub ainsaks lõpetamise viisiks oma osa välja ostmist. Kui sinu eesmärk on siiski kaasomandi lõpetamine võrdseteks reaalosadeks jaotamise teel, siis paraku tuleb oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Siiski võib arvestada, et kui ei esine muid katastriüksuse jagamist takistavaid piiranguid, siis on väga tõenäoline, et selline otsus kohtu poolt tehakse.

Katastriüksus ei asu piirkonna detailplaneeringuga kinnitatud asukohas: Kuna igas vallas kehtib detailplaneering, mille alusel on ära määratletud need piirkonnad, kuhu soovitakse tulevikus uute elamute ehitamist, siis plaan osa oma kinnistust elamumaa sihtotstarbega katastriüksusteks jagada peab lähtuma valla eesmärgist. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega on muidugi võimalik uue detailplaneeringu koostamisel selliste soovidega arvestada. Kui katastriüksus asub sellises piirkonnas, mida valla elamuarendusplaneering ei toeta, siis on siiski enamasti võimalik suur kinnistu jagada selliselt, et tekib üks elamumaa sihtotstarbega katastriüksus. Selline kinnistu peaks aga olema kindlasti suurem, kui 2 hektarit.

Milline näeb välja katastriüksuse jagamise protsess?

Esimese asjana tuleks pöörduda kohalikku omavalitsusse, kus katastriüksus asub, et selgitada välja võimalikud piirangud ja kohustused, mis kaasnevad katastriüksuse jagamisega. Seejärel tuleb koostada maakorralduskava, mille peab heaks kiitma ka kohalik omavalitsus, seega tasub juba kava koostades küsimuste korral valda pöörduda, et leida kõige mõistlikum ja kõikidele osapooltele sobiv tulemus. Selle käigus saab kohalik omavalitsus anda juba esimeses etapis hinnangu, kas vajalik on näiteks detailplaneeringu koostamine.

Maakorralduskava allkirjastamise järgselt tuleb see kooskõlastada kõikide puudutatud ametkondadega, teostada mõõdistused, esitada avaldus maa-ametisse ning kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Kõiki loetletud toiminguid peale mõõdistamise on võimalik maaomanikul ise või läbi kohaliku omavalitsuse teha, kuid kuna protsess on üsna keerukas, siis tasub enamasti kasutada mõõdistusteenust pakkuva ettevõtte teenust, kes kasvõi alates maakorralduskava koostamisest kogu projekti juhtimise enda peale võtab.