Seoses kinnisvara hindade tõusuga ning kodukontori võimaluste suurenemisega, on minimaja suurepärane alternatiiv tavapärasel eluasemele. Minimaja mõõtmed jäävad alla 20m2 ning on alla 5m kõrgune ehitis. Selle rajamise jaoks ei ole vaja ehitusluba ega enamasti ehitisteatist. Loe lähemalt nõuete kohta siit.

Väikemaja on kuni 60m2 suurune ning alla 5m kõrgune ehitis. Vajab projekti ning ehitisteatist kuid ei vaja ehitusluba.

Väikese maja eelised:

• Soodne alginvesteering,
• Madalad ülalpidamiskulud,
• Soodne ning lihtne rajada vundamenti,
• Kiire tarneaeg
• Kompaktne,
• Väga palju häid lahendusi Eesti pakkujatelt,
• Vajadusel transporditav,
• Lihtne hooldada,
• Praktiline ja vastupidav.

Puudused:

• Vähe ruumi,
• Vajab kommunikatsioone – teevõrgustikku, elektri-, vee- ja kanalisatsiooni ühendust,
• Ei sobi suurtele peredele,
• Vajab väga head planeerimist ning läbimõeldud lahendusi.

Täiuslik minimaja

Kui on oma krunt või on saadaval sobiv rendimaa ning tahad elada väikeste kuludega, siis minimaja võib olla Sinu jaoks parim lahendus.

Köök

Minimaja kööginurk on enamasti 2-4m2 suurune ala. Sinna mahub väike külmkapp, pliidiplaat, väike praeahi ning mõned täiendavad köögitarvikud. Ruumi hoiab kokku väljatõmmatav lisapind, sahtel-lõikelaud ning kokku-volditavad toolid. Iga ruum ja pind on täielikult ära kasutatud. Näiteks külmkapi peale käivad potid-pannid ning väike kraanikauss. Köök on enamasti vannitoaga ühendatud, sest torud ning veeühendus on koos.

Vannituba

Kui ruumipuudus pole probleem ja esikohale seatud kompaktsus on ka minimaja vannituba ehitatud äärmiselt pisike 1-2m2. Sinna mahub reeglina vetsupott ja väike dušinurk, mis on paigutatud võimalikult kompaktselt. Vann minimajja üldjuhul ei sobi, kuid aastaringseks elamiseks mõeldud minimajja on vahest isegi ära mahutatud saun.

Magamistuba

Ruumi kokkuhoidmiseks tõstetakse magamisruum minimajas tavaliselt lae alla. Tihtipeale on katus kaldega ning seega saab ka magamistoas vabamalt liikuda.

Magamisosa ning treppide alla ehitatakse üldjuhul lisasahtlid ning kapid ja kasutatakse ära ka panipaikadena.

Elu- ning töötuba

Kuna minimaja on väike, siis eraldiseisvat elutuba selles tihtipeale ei ole. See koosneb osaliselt läbikäidavast alast ehk koridorist, kuhu kuulub tihtipeale ka köögi- ning söögitoa osa. Söögilaual on üldjuhul mitmeid erinevaid funktsioone näiteks võib selle teisene kasutusotstarve olla kontori- või arvutilauana. Samuti võib kontoriosa olla paikneda näiteks magamisruumi all.

Külaliste majutuseks on minimajas enamasti väljatõmmatavad lisavoodi pinnad. Istekohtade alla on ehitatud kapid, väljatõmmatavad lisapinnad, vms. Ruumi hoiavad kokku ka näiteks seinte sisse ehitatud lisakapid ning riiulid.

Terrass

Ruumi suurendamiseks on minimajal tihtipeale kokkupandav või lahtitõmmatav terrass, mis annab soojal ajal juurde ruumi. Lihtne terrass ei anna ehitisele arvestuslike ruutmeetreid juurde. Siiski tuleb jälgida, et juurde ehitamisel ei saaks minimajast väikemaja, mis vajab juba ehituseks lisateavitust.

Valgustid ning pistikud

... peavad olema samuti planeeritud ja läbimõeldud juba enne minimaja ehitust. Tavaliselt kasutatakse seintesse- ning riiulitesse paigaldatud LED-lampe. Kuna minimajas mööbli ümbertõstmine on enamasti piiratud, siis pistikud ning lülitid on juba enne maja ehitust ning sisustamist oma otstarbega ära määratud.

Lisaks...

Minimaja puhul tuleb arvestada, et aknaid võiks olla piisavalt, mis annab kodule valgust, hubasust ning avarust.

Minimaja ei pea olema ääretult kompaktne. Vaba ruumi liikumiseks on tavaliselt piisavalt, kui pinnad, kapid ning istekohad on väga hästi planeeritud ning läbimõeldud. Internetist leiab väga palju infot suurepäraste minimaja lahenduste kohta.

Kui on palju aega ning huvi, siis on kõik võimalik ise planeerida, läbi mõelda ning paigaldada ja ehitada. Siiski võib arvestada, et juba Eestis on kümneid minimajade ehitajaid ja pakkujaid, kellel on aastate jooksul välja töötatud erinevad kompaktsed lahendused.

Täiuslik väikemaja

Väikemaja on kuni 60m2 suurune alla 5m kõrgune ehitis, mis ei vaja ehitusluba, kuid kohalikule omavalitsusele on vajalik siiski esitada ehitusprojekt ning -teatis.

60m2 on keskmise korteri suurune pind, kus saab lahedalt ära elada ka väiksem perekond. Väikemajad on enamasti moodulmajad, mis ehitatakse tehases valmis ning tuuakse kohale mitmes tükis. Kompaktse väikemaja saab kohale tuua ka ühes tükis ning see on eritingimustel ka teisaldatav.

Kui minimaja lahendusi on Eestis kümneid, siis väikemaja lahendusi lausa sadu. Suurem ruum annab rohkem võimalusi erilahendusteks ning piirideks on vaid omaenda kujutlusvõime.

Minimaja kompaktsed lahendused sobivad ka väikemajale, kuid rohkem on ruumi mängida. Iga sentimeeter pole enam nii oluline ning väikemaja mahutab rohkem inimesi.

Samamoodi on hea lisada ehitisele lae alla lisaruum, kus võib olla näiteks laste mängutuba või magamistoad. Vannituba ning köök on enamasti esimesel korrusel ning koos kanalisatsioonitorustiku tõttu. 

Vundament

Vundamendi peab valima vastavalt hoone raskusele ning aluspinna kandevõimele. Minimajale sobib enamasti isegi lihtne killustikupadi, mis on tihendatud liivaga ja mille peale asetatud Fibo-plokid, kuid sobib hästi ka postvundament. Mõlemad on kiiresti paigaldatavad vundamenditüübid.

Sõltuvalt pinnase vajumisest, peab väga soisele ning vajuvale alale rajama aga oluliselt kallima plaatvundamendi. Ka väikemajale sobib postvundament, kui just pole tegemist kivikatuse ning -fassaadiga. Kivi suurendab maja raskust kordades ning hoone võib seetõttu vajada vastupidavamat vundamenti. Sellisel juhul on mõldav ka lintvundamendi kasutamine. Loe vundamentide kohta lähemalt siit.

Väikemaja jaoks on vaja vaid omada oma krunti või leida omale sobiv rendipind. Kuna minimajad on teisaldatavad, annab see palju vabadust elada ükskõik kus soovi on. Pisike maja hoiab väga palju raha kokku nii alginvesteeringu kui ka ülalpidamiskulude pealt.

Veidi suurem väikemaja on suurema hinnalipikuga ning reeglina pärast paigaldamist ei soovitata seda enam transportida. Kuid see täidab kõik inimese eluks vajaliku. Lisaks annab võimaluse nautida eramajale omaseid eeliseid, nagu näiteks privaatsus ja ei nõua seejuures nii suuri investeeringuid nagu tavapärased elumajad.

Kokkuvõtteks

Hubane ning mugav kodu ei pea olema suur. Väike ruum aitab hoida kokku kulusid ning on taskukohane ka noorele perele.