Peamine erinevus tuleb sellest, et uues majas on kasutatud tänapäevasemaid materjale ja tehnoloogiat. See tähendab tihtipeale ka oluliselt madalamaid jooksvaid kulusid. Teisest küljest peetakse tihti mitusada aastat vanu hooneid palju vastupidavamateks kui uusi, sest tugistruktuurid on Peamine põhjus oma maja renoveerida on nostalgia ja miljöö- ning stiiliväärtus.
Vundament
Vanadel hoonetel on tihtipeale ka suur, tugev ja kvaliteetne vundament. Piisab vundamendi lisasoojustusest ja mõrade parandamisest ja see võib kesta veel aastasadu.
Halvemal juhul, kui vundamendis on näha suuri mõrasid, mis meenutavad pisut treppi on tõenäoliselt tegemist maa vajumisega. See omakorda nõuab vundamendi toestamist või ümber ehitamist, mis võib minna väga kulukaks.
Uue vundamendi puhul on oluline ehitada see vastavalt hoone raskusele ja maapinna niiskusele. Kivikatus ja -fassaad on väga rasked ning vajavad kindlasti lintvundamenti. Niiskele ja vajuvale pinnale on parim lahendus plaatvundament. Kergematele hoonetele sobib ka postvundament või isegi kruusapadi. Loe vundamendi ehituse kohta lähemalt siit.
Seinad
Kõige keerulisem vanade hoonete puhul on just seinte renoveerimine, eriti kui ei ole täpselt teada, mida on varem tehtud. Väga hoolas peab olema, et kandvaid seinu kogemata mitte ära lõhkuda. Sellele võib järgneda kogu hoone vajumine.
Vana hoone soojustamine on väga keerukas ning kulukas ettevõtmine. Kõik seinad tuleb taladeni lahti võtta ning hoolikalt õigel viisil soojustada. Kui soojustad seestpoolt pead jälgima, et majast tulev niiskus ei jääks puidule pidama, mis võib tekitada niiskus- ja seenkahjustusi nagu näiteks majavammi.
Soojustuse võiks võimalusel ette võtta koos fassaadivahetusega. Nii on kindlam, et kõik saab õigesti tehtud ning see tähendab, et maja on soojustatud vähemalt mitmekümneks aastaks.
Uue hoone ehitusel on suur eelis, et saad ruumipaigutuse teha just nii nagu Sulle meeldib.
Torustik
Vana maja puhul on ka torustiku vahetus küllaltki suur ettevõtmine. Seinad peab lahti võtma ja võivad lisanduda ka kaevetööd. Samuti pead jälgima, et uued torud saaks õige kaldega, sest vastasel juhul võib äravool olla aeglane ja halvemal juhul ummistusi isegi uute torude puhul.
Elektrijuhtmestik
Vana hoone puhul on koos seinte renoveerimisega on mõistlik välja vahetada ka vana elektrijuhtmestik. Vanade elektrikaablite isolatsioon võib-olla rabe ja võib seetõttu kaablisoontelt eralduda. See omakorda tekitab lühiseohu. Lisaks ei pruugi vanad elektrisüsteemid olla korrektselt maandatud. Uute hoonete puhul on lihtne elektriühendused projekti raames õigesti paigaldada.
Küttesüsteem
Peamine, mis vanade majade puhul väljavahetamist vajab on küttesüsteem. Soojuspumbad on Eesti kliimas kõige ökonoomsemad. Samas pead arvestama, et soojust tuleb kuidagi majas levitada. Enamasti sobivad põrandaküte ning radiaatorid, mis tähendab jällegi ulatuslikke ehitustöid.
Uue maja ehitamisel on küttesüsteemi paigaldus seetõttu oluliselt lihtsam, sest puudub vajadus võtta lahti seinu või põrandaid.
Arvestada tuleb ka sellega, et kui soetad näiteks gaasi- või pelletikatla vajab ka korsten uuendamist. Nimelt, eelnimetatud seadmetega kütmisel eraldub korstna sisepinnale happeline vedelik, mis söövitab seda seestpoolt. Selleks tuleb korsten renoveerida, lisades sissepoole metallist hülss või hoopis asendada moodulkorstnaga. Uue maja puhul saab valida koheselt küttesüsteemile sobiva korstna.
Ventilatsioon
Uute majade puhul on ventilatsioon kohustuslik. Vana kodu ümberehitusel on ventilatsioon jällegi väga ajamahukas, kulukas ja keeruline ettevõtmine. Tuleb arvestada, et ventilatsioon vajab enamasti kahte kõrvuti toru – sissetõmbeks ja väljalaskeks.
Ventilatsioon tekitab kodus meeldiva õhustiku, ühtlase temperatuuri ning vähendab ka soojakulusid. Vana hoone puhul peab seinad või laed lahti võtma ning õiged kalded ja nurgad peab kindlasti arvutama spetsialist ning projekteerija.
Aknad ja uksed
Kui vahetad välja küttesüsteemi, tasub koheselt üle vaadata ka vanad aknad ja uksed. Just vanade akende vahelt on tavaliselt soojakaod kõige suuremad.
Uued aknad on väga hea isolatsiooniga ning peavad vastu aastakümneid. Eelista puitaknaid plastikule, nii „hingab“ kodu paremini.
Katus
Tõenäoliselt on katusevahetus üks esimesi tegevusi, mis vanade majade puhul ette võetakse. Vana hoone puhul peab alati üle vaatama, milline on katusekarkassi seisukord. Enne uue katusematerjali paigaldamist võivad välja vahetamist vajada ka sarikad, mis tähendavad omakorda täiendavaid kulusid.
Uue maja puhul võib sarikaehitusest sootuks loobuda ja tellida katusefermid, mis kiirendavad katusepanekut oluliselt ning võivad kokkuvõttes osutuda soodsamaks lahenduseks.
Kokkuvõtteks
Kui Sul on plaan oma vana kodu renoveerida, siis eelistatavalt tuleks võtta terve maja korraga ette. Nii saad omavahel ühendada seinte lahtivõtmisel soojustuse, küttesüsteemi, ventilatsiooni ning torustiku uuendamise. Renoveerimisel tee kindel plaan ja kindlasti konsulteeri spetsialistiga.
Kuigi tavaliselt soovitatakse uut maja on selge, et vana maja puhul säilib nostalgia ja miljöö- või arhitektuuriväärtus.