Teekatte ajaloost

Teede katmiseks on ajaloo vältel olnud kasutusel erisuguseid variante näiteks killustiku, tellis- või munakivi näol. Suure ja pika ala katmisel nõuab aga tänavakivide paigaldus rohkem aega ja tööjõudu. Seevastu väikesemate objektide nagu elamute, kortermajade, äri- ja tootmishoone sissesõiduteede jaoks on eri kivisillutise tüübid armastatud, võimaldades omanäolisema atmosfääri loomist.

Tänapäeval säilitatakse ja kasutatakse ülaltoodud materjalidest teeradu peale esteetilise ilu säilitamise ja loomise ka liikluse aeglustamiseks, sest sellistel pindadel ei ole võimalik kuigi kiiresti sõita ning nad tekitavad ka rohkem müra. Seega nüüdisajal on teekatete valikute seas levinud ka asfalt ja kivisillutise hulka kuuluv betoon. Viimane hakkas populaarsust koguma 19. sajandil ning asfaltkate alles eelmise sajandi alguses.

Asfalt

Tänavakattena kasutusel olev asfalt on naftasaadus, mille sideainena kasutatakse elastset bituumenit. Tihendatud aluskihiga asfaldi tuntuimaks eeliseks on see, et sellel sõites ei teki valju müra. See on eelistatud ka seetõttu, et kate sobib hästi külma kliimasse ning asfalteerimist peetakse ka võrdlemisi kiireks teekatmise meetodiks.

Asfalteerimine nõuab esmalt tugevdavat ja pealiskatte paksust kruusapõhja. Selle protseduuri juures mängib suurt rolli ka temperatuur, milleks parimad on 150-kraadine kuumsegu ja ca saja kraadi ringis olev soesegu. Väikesed teed valmistatakse tihtipeale ka maha jahtunud külmseguga. 

Tänavakivi ja betoon

Tänavakivi

Valik erisuguste kodumaiste tänavakivide hulgast on lai, mis võimaldab suurt loomingulist vabadust eri värvuste, kujude, suuruste ja kombineeritavate mustrite osas. Mõned levinumateks materjalideks on näiteks looduskivid nagu uni-, pae-, muru-, nunna- ja mungakivi.

Selle paigaldus hõlmab endas pinnase ettevalmistust selle kaevamise ja koorimise näol, maapinna nivelleerimist, täitematerjalidega kihtide valamist ja nende tihendamist, ning seejärel kivide ladumist. Rohkem saad lugeda kivisillutise paigalduse kohta siit. 

Kauakestev tänavakivi võib moodustuda graniidist, kvartsiidist või mõnest muust kivimist, ent asfaldile asendust otsides on omaduste poolest kõige lähedasemaks võrdluseks tsementbetoon.

Tsementbetoon

... on tugevnenud segu tsemendist, liivast, kruusast ja veest, seega on see pea üdini looduslik saadus, mis ühtlasi teeb ta ka keskkonnahoidlikumaks ja haljasalade suhtes võrdlemisi loomulikuks.

Betoonide seas on vastupidavamaks töödeldud betoon, mida on täiendatud tugevdavate keemiliste elementide või materjalidega. Veel iseloomustavad antud ainesegu pikaealisus, libisemis- ja ka kuumakindlus. Betoon peab oma tugevusega muljumisohuta vastu suurele koormusele ja ka mehaanilisele hõõrdumisele. 

Üks märkimisväärseid nippe hinnasäästliku ja kauakestva betoontee ehitamise puhul on ehitada see kahekihiline, millest rohkem rõhku kvaliteedi osas pöörata pealiskihile. Paksem alumine kiht võib moodustuda odavamast ja nõrgema täitekivimiga betoonist, kas siis näiteks pae- või lubjakivi killustikust. Pealmine kiht peaks aga kindlasti koosnema kõrgekvaliteedilisest tardkivimist, näiteks graniitkillustikuga segatud tsementbetoonist.

Selline eelis tuleneb sellest, et betoonkate on elastse asfaldiga võrreldes jäik, ning seetõttu pole tugeva aluskihi suhtes niivõrd pretensioonikas. Sellist kahekihilist teekatte paigaldust on võimalik teha masinaga, mis lubab ühteaegu kahte kihistust valada, või siis paigaldada järjestikku kahe masinaga. 

Tänavakivi, betoon- ja asfaltkatte võrdlus

Tugevus: Tänavakivisid ning betooni võib nimetada vastupidavamaks, kui asfalti. Täpsemalt peetakse asfaltkatte elueaks ligikaudu 20-30 aastat, seevastu betooni omaks aga 40-50 aastat. Korralikult paigaldatud tänavakivi kasutusiga võib olla veelgi pikem. Selgitatav on see mitme asjaolu abil — näiteks mängib rolli materjalide erisugune koostis. Asfalti kooshoidev orgaaniline bituumen aastatega paraku vananeb, ning seetõttu väheneb tema sidumisvõime, ka killustiku suhtes. Seetõttu on selgitatav ka tema sagedasem vajadus remontimise järele.

Kliima: Äärmiselt oluline on materjalide valimise juures ka konteksti mõistmine. Eesti kliima on päris keeruline, sest amplituud kõigub 60 kraadi vahel. Kui betoonil ja asfaldil on kliima suhtes oma pretensioonid, siis tänavakivi on palju leplikum ja tugevam eri aastaaegade vaheldumise suhtes. Nimelt asfaltkate ei talu suurt kuumust, betoon seevastu aga kardab äärmuslikku külma. Kõrge temperatuuri korral hakkab asfalt sulama ja pehmenema, mille tahenemise tagajärjel võib see praguneda. Sulamise protsessi vältel on materjal kleepuv ning sellel sõitmine tekitab ka valjemat müra. Keskkonnahoidlikkuse vaateväljast võib asfalti sulamine osaliselt panustada ka pinnase ja põhjavee reostumisse.

Betoonil võib pragunemist seevastu aga väga kõrgete külmakraadide juures esineda. Veel on betooni nõrkadeks kohtadeks jää pikaajalisem sulamine ning sellele järgnev välimuse kahjustumine. 

Remontimine ja hooldamine: Parandustööde puhul samuti esile tuua tänavakivide eelise teise kahe valiku seas. Nimelt on selle hooldustööd teistega palju väiksemad — kive on kerge välja vahetada ja parandada. Samuti on kivisillutise remontimise puhul kerge saavutada eristamatu ja ühtlane väljanägemine võrreldes varasema alaga. 

Küll aga on ka hooldustööde puhul nii asfaldil kui ka betoonil materjalide erinevusest tulenevalt oma tugevused ja nõrkused. Paratamatult hakkavad mõlemad ainesegud ülalkirjeldatud tingimustes pragunema. Kuigi asfalti on betooniga võrreldes kergem parandada, on seda ka materjali tihendamist ta pehmema koostiste tõttu sagedamini tarvis teha — mõningatel juhtudel lausa iga kolme kuni viie aasta tagant.

Seejuures on aga asfaltkatte juures boonuseks, et uus kiht sulandub vana alaga tonaalsuse mõttes lihtsamini kokku. Tsementbetooni puhul eristub aga parandatud ala palju kontrastsemalt. Sama kehtib ka muude kahjustuste, nagu näiteks mootoriõli tilkumise puhul, et asfaldi tume matt pinnaviimistlus varjab rohkem kui heledam betoon. Lisaks tuleb asfaldilt õli kergemini maha sellal kui betoon vajab puhtuse tagamiseks suuremat pingutust. Selle probleemi lahendamiseks on paar moodust — nimelt aitab viimase tihendamine pleekimise ennetamisele kaasa. Siinkohal on võimalik betooni ka spetsiaalsete lahustega toonida. Heledama pinna eeliseks on aga see, et see vajab pimedamas vähem valgustust ning on seega liiklejaile ohutum.

Ülaltoodud erinevused tulenevad materjali eripäradest — kui asfalt vajab sideainena liimiks tõrva ning betoon tsementi, siis kivisillutis võib kasutust leida ka täiesti töötlemata kujul.

Hind: Aluspinnast lähtuvalt tuleneb ka tänavakivide paigalduse hind, ning enamasti on see veidi kallim või sarnane asfalteerimise hinnale. Kui võrdleme asfalti ja tsementbetooni, on samuti kivimi hind paigaldustööde puhul veidi kallim, ent seevastu on asfalti hooldus- ja remondikulud betooni omast tunduvalt kallimad ning neid on sagedamini vaja. Seetõttu materjalide hindade võrdlemisel peame meeles pidama ka kulusid nende terve kasutusaja vältel.

Kokkuvõte

Väikesemate objektide nagu elamute või avalike hoonete ümbrusesse sobivaid teekatteid valides tasub esmalt mõningad asjaolud läbi kaaluda. Võrreldavate materjalide eripäradest tulenevad ka teekatete erinevad kvaliteedid. Kuigi meie kliimakontekst tänavakivisid suurt ei heiduta, peab meeles pidama betooni külmakartlikkust ja samaaegselt ka asfaldi kuumakartlikkust. Viimaste materjalide puhul esineb suurtes temperatuurikõikumistes pinnasekahjustusi nagu pragunemist, ning asfaldi puhul ka materjali sulamist. 

Et asfaldist teekate on naftasaadus, on kivisillutised ning betoon keskkonnahoidlikumaks variandiks, mida saab ka kodumaistest kivimitest ehitada. Kõige lihtsam on võrreldavate seas tänavakivi remontimine. Kuigi betooni ja muid kivisillutisi saab pidada vastupidavamaks kui asfalti, ei pruugi nad niivõrd sageli ka hooldust vajada.

Nagu selgub, on teekatte valiku tegemisel palju rohkem tegureid tarvis kaaluda, kui kõigest paigaldus- ja materjalide hind. Võrreldes materjale ning nende paigalduskulusid tuleb kindlasti võrrelda ka materjali kestvust nende kasutusaja vältel, ning nendest tulenevaid hoolduskulusid. Mistahes materjali kasuks aga otsus langeb, vajavad kõik neist kõrgekvaliteetset paigaldustööd.