Peamised põhjused fassaadi väljavahetamiseks on soojustuse lisamine või pöördumatud kahjustused, mis on kaasnenud näiteks akende vahetamisega. Või on lastud liiga kaugele ilmastiku, peamiselt külma- ja niiskuskahjustused. Kuidas ja miks renoveerida või hoopis välja vahetada? Kõigest lähemalt allpool.

Õige tööde järjekord

Kui fassaaditööd on ette võetud seoses kogu hoone renoveerimisega, siis tuleb endale eelnevalt selgeks teha tööde õige järjekord. Sellega saab kindlasti aidata spetsialist.

Fassaaditööd on üldjuhul üks viimastest, mis ette võetakse. Näiteks katuse väljavahetamine peaks kindlasti toimuma enne fassaaditöid, sest paratamatult võib ülevalt midagi alla kukkuda, mis võib uut fassaadi vigastada, määrida või muul viisil kahjustada.

Juurdeehitised, rõdud, eriti akende vahetus peaks toimuma enne fassaaditöid. Siis saab tekkinud kahjustused lihtsasti eemaldada ning parandada. On ütlematagi selge, et igasugused lisasoojustused, sh vundamendi ning soklitööd tehakse enne fassaaditöid. Lühidalt – fassaad jäägu üheks viimastest töödest. Vastasel juhul võib juhtuda, et peab fassaadil midagi ümber muutma või parandama hakkama.

Millal renoveerida või vahetada?

Renoveerimise all peetakse antud kontekstis silmas fassaadi mitte täielikku väljavahetamist, vaid teatud kohtade parandustöid ning uuendamist. Reeglina võetakse fassaadi väljavahetamine ette vaid vana maja täielikult renoveerimisel või kui soovitakse värskendada maja soojustust põhjalikumalt.

Kivimaja

Üldjuhul kivifassaad oma elueal uuendust ega isegi parandustöid ei vaja. Enamasti piisab vaid kergest pesust ning puhastamisest mõne aasta tagant. Fassaadi tuleb jälgida ning kivile kogunenud sammal ja huumus eemaldada.

Kivi on äärmiselt vastupidav, märgumatu ning soojapidav materjal. Suurim oht on vaid mehaanilised kahjustused – kui midagi rasket läheb pihta ning kivid purunevad või  kukuvad välja. Sellisel juhul peab palkama spetsialisti, kes oskab kivifassaadi lahti tulnud kive õigesti eemaldada ning asendada. Fassaadi üldilme peab jääma samaks. Kivifassaad on üks kõige kallimaid fassaade. Nii paigaldus- kui ka renoveerimistööd on kulukad, töömahukad ning aeganõudvad ja vajavad spetsialisti abi.

Aeg-ajalt võib üle vaadata kivifassaadi vuugikohad, mis on tihtipeale ilmastikukahjustustele vastuvõtlikumad kui kivi ise. Kui märkad vuugis pragusid või lausa auke, siis need peab kindlasti vastava ning sobiva materjaliga täitma. Peamine põhjus kivifassaadi, sh müürikivide välja vahetamiseks on soojustuse uuendamiseks või väljavahetamiseks. Kivifassaadi kohta loe lähemalt siit.

Kiudtsemetplaadid

Viimase paarikümne aasta jooksul on hakanud levima uus fassaadimaterjal – kiudtsementplaadid. See näeb esmapilgul välja nagu puitlaudis, kuid selle koostiseks on liiv, vesi, tsement, tekstiilkiud ning tselluloos. Kiudtsemendist fassaad peab vastu aastakümneid, enamasti kogu ühe põlvkonna kodu eluea. Seetõttu kiudtsementi üldjuhul välja ei vahetatagi.

Küll aga kasutatakse seda puitfassaadi asendamiseks, sest see näeb sarnane välja, kuid on kordades vastupidavam ning vähem hoolt nõudev. Lisaks on see loodussõbralik materjal ning kerge kaaluga. Kiudtsementfassaad ei vaja üldjuhul hooldust, piisab iga paari aasta tagant plaatide puhastamisest. Materjal on vetthülgav ning lisaks ei kinnitu sellele sammal ega hallitus.

Selle ainus puudus on kõrge hind. Samuti peab olema ettevaatlik mehhaaniliste vigastustega nagu ka kivi puhul. Kiudtsement fassaadi kohta loe lähemalt siit.

Plastikfassaad

Selle suurimaks eeliseks on soodne hind. Samuti on plastik kerge kaaluga ja värvide ning mustrite valik on pea lõputu. Peamiselt kasutatakse seda puidu imiteerimiseks. Plastik pole hingav ning enamasti on seda pärast kasutust keeruline töödelda.

See ei vaja eriti renoveerimist, kuid on väga vastuvõtlik mehhaanilistele vigastustele ning on äärmiselt tuleohtlik. Vahetus võetakse enamasti ette, kui on eelarve kvaliteetsema fassaadi jaoks. Tihtipeale kaasneb sellega soojustuse uuendamine.

Puitfassaad

Puitfassaad vajab kõige rohkem hooldust ning värskendamist. Puit on loomult vastuvõtlik ilmastikukahjustustele, sh niiskus ning UV-kiirgus. Värvi ning immutusvahenditega on võimalik puidu eluiga tõsta. Puitfassaadi peab hooldama iga 5-10 aastat tagant, et see näeks hea välja ning oleks ilmastikule vastupidav.

Laudise peamine vaenlane on vesi. Regulaarse ning korrektse hoolduse korral see probleemiks ei kujune. Peamine põhjus, miks puit kahjustub on vett läbilaskev veerenn, mis voolab sademete ajal otse seinale. See kehtib muidugi kõikide fassaadide puhul, kuid puitlaudis on sellele eriti vastuvõtlik. Seetõttu peaks veerenne kontrollima vähemalt kord aastas.

Samuti tuleb jälgida akende, uste ning muude üleminekukohtade vahesid. Kui seal on näha mustust või isegi pehkinud osi, siis peab ette võtma põhjalikuma renoveerimise – laudise täiesti lahti võtma, et hinnata kahjustuse suurust.

Õnneks saab mädanenud ning kahjustunud kohad puitfassaadi puhul välja vahetada üsna soodsalt. Tuleb leida vaid kvaliteetne ning võimalikult sarnane puit ning kogemustega spetsialist.

Näiteks enne II maailmasõda ehitatud puitmajad näevad küll vana-aegsed välja, kuid nende puhul kasutatud fassaadipuit on väga kvaliteetne – lõigatud õigel ajal ning lastud piisavalt aeglaselt kuivada. See on teinud laudise tihedaks ning palju vastupidavamaks kui tänapäeval levinud materjalid. Seetõttu on soovitatav võimalusel sellise maja laudu värskendada ning töödelda selle asemel, et välja vahetada.

Samuti hoiavad sellised majad teatud miljööväärtust ning fassaadi uuendamisel peab kindlasti ühendust võtma muinsuskaitse-ameti ja/või kohalik omavalitsusega. Loe lähemalt puitfassaadi renoveerimise kohta siit.

Krohvfassaad

Nagu puitfassaadi puhul, on krohv põhjamaa ilmastikule tundlik. Kord aastas peaks kogu maja korralikult üle vaatama, et tuvastada võimalikud kahjustused. Kaugele arenenud niiskuse tagajärgi parandada on kordades kulukam kui varakult jälile saadud vigadele.

Krohvfassaadi eeliseks on see, et enamasti ei pea kogu fassaadi välja vahetama. Piisab kahjustunud kohtade parandustöödest. Selleks peab siiski teadma, milliseid materjale on varem kasutatud. Uued materjalid ei pruugi aluspinnaga nakkuda ning kogu uuendus võib mõne päevaga maha pudeneda.

Samuti peab jälgima veeplekke, mis ei kuiva vähemalt mõne päeva vältel. Seal võib olla sügavam niiskuskahjustus ning selle peaks kindlasti lahti võtma.

Krohvfassaadi eluea tõstmiseks värvitakse krohvi niiskuskindlate, kuid õhku läbilaskvate värvidega. Krohv- nagu ka puitfassaadi puhul on oluline, et see saaks hingata.

Kogu krohvifassaadi väljavahetus võetakse harva ette. Peamiseks põhjuseks jällegi soojustuse uuendamine. Sellisel juhul peab väga hoolsalt jälgima, et lahti tulnud vana krohv eemaldataks korralikult  ning et aluspind oleks täiesti kuiv ja puhas. Lahtine krohv, mis jääb uue krohvi alla kipub raskuse all lahti tulema.

Krohvi paigaldamise puhul on eriti oluline, et tööd tehakse kuiva +5-+15 C kraadise ilmaga. Samuti on soovitatav, et kuivamisel ei paistaks krohvile otsene päikesevalgus. Loe lähemalt krohvfassaadi renoveerimise kohta siit.

Fassaadipesu

Mõnikord piisab fassaadile värske väljanägemise andmiseks lihtsalt selle põhjalikust hooldusest ning pesust. Näiteks kivi- ning krohvfassaadi puhul peab olema survepesuriga ettevaatlik, et mitte uhtuda vuugi täidet välja. Lisaks peab arvesse võtma, et vanem krohv tuleb suure surve all seinast hõlpsasti lahti. Samuti ei tohiks survepesuriga lasta puitliistude alla või lahtistesse kohtadesse, kust vesi võib konstruktsioonile ligi pääseda ning tõsiseid niiskuskahjustusi tekitada. Fassaadipesu kohta loe lähemalt siit.

Kokkuvõtteks

Nii fassaadi parandustöödeks, renoveerimiseks kui ka väljavahetamiseks võiks kindlasti konsulteerida spetsialistiga. Kogemustega ehitajad oskavad märgata ja välja tuua erinevaid probleemkohti ning soovitada parimaid lahendusi.