Kaevu rajamine, olgu see siis lihtsalt joogivee saamiseks või tööstuslikul eesmärgil on Eestis äärmiselt reguleeritud. Puur- ja salvkaevu rajamist reguleerib ehitusseadustik ja selle alusel kehtestatud meeletult pika nimega määrus, mille andis välja Keskkonnaministeerium ja mis jõustus 2015. aastal. Lähemalt saab määrusega tutvuda Riigi Teataja veebilehel.

Mida teada?

Kaevu rajamiseks on vaja luba mitmel põhjusel. Nagu igasuguse ehituse juures on oluline, et loodav konstruktsioon oleks tugev ja vastupidav. Siinkohal ei ole erinev ka kaevu ehitus. Loa saamisega on näidatud, et ehitusprojekt on selline, millega ei põhjustata põhjavee halvenemist. Lisaks tagatakse, et salvkaev või puurkaev ja puuraugu konstruktsioon on kaitstud ning kaevust saaks inimestele vajaliku koguse puhast joogivett. Neid tegureid silmas pidades ei ole kaevu rajamiseks vajaliku ehitusloa taotlemisega tegelikult palju palju nõutud.

Juba enne seda, kui ehitusprojekti koostama hakata, peab selle kohaliku omavalitsusega kooskõlastama. See tähendab, et kaevu rajav inimene peab kõigepealt minema KOV-sse, andma teada, et ta soovib kaevu rajada ja alles siis KOV on andnud rohelise tule, siis saab ehitusprojekti koostama hakata. Selline protsessi kulg on erinev tavalistest ehitustöödest, kui kohalikku omavalitsusse minnakse olemasoleva projektiga, mille kinnitamist soovitakse. Kaevu puhul mängib aga rolli keskkonnale osutatav risk, kus kaevu loomisega võidakse ohustada mitte ainult kaevu kasutajaid vaid ka suuremat elanikkonda üldisemalt. Selleks peab KOV kindlaks tegema, kas soovitud kohta üldse saab ja tohib kaevu rajada. Nii et kogu kaevu rajamise protsess tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas seda ikka on vaja ja kas ollakse valmis oma aega ja raha sellele kulutama.

Luba käes, mis edasi?

Isegi kui KOV on andnud loa kaevu rajamiseks peab silmas pidama veel paari nüanssi. Projekteerija peab tutvuma rajatava kaevu asukohaga minnes koha peale ja määrama selle täpsed koordinaadid.

Kui see on tehtud saab hakata ehitusprojekti koostama. Projekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast ja selle lisadest. Projekt tuleb koostada selliselt, et oleks võimalik täpselt hinnata, milline kaev hakkab välja nägema ning kas see on ikka vastavuses põhjavee kasutamise ja kaitsmise nõuetega. See on töö, mida ise ette võtta ei saa vaid tuleks pöörduda kogenud spetsialisti poole, kes aitab vajalikud kriteeriumid täita.

Projekti koostamisel on palju asju, millega peab arvestama ja tähele panema. Tuleb arvestada läheduses olevate kaevude mõjualaga, kaevu toitealaga, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalusega ning ka geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Lisaks peab täitma järgmiseid tingimusi:

• kaev ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist, negatiivselt mõjutada läheduses olevaid kaeve, maakasutust ja ökosüsteeme;
• joogivee võtmise eesmärgil rajatava puurkaevu korral kasutatakse põhjaveekihti, mille vee kvaliteet on joogivee kvaliteedinõuetele võimalikult lähedane;
• projektis peab olema ära toodud ka puurkaevu kavandava isiku andmed, maaomaniku andmed, maaüksuse aadress ning katastritunnus, kaevu koordinaadid, rajamise eesmärk jne. 

Ehitamine ja lammutamine

Ja sellega nõudmised veel ei piirdu. Seadusest tulenevalt on kaevu konstrueerimise ajal vaja tagada:

• põhjavee kaitsmine reostuse eest;
• tahkete osakeste sattumise vette;
• välistama, et saastunud vesi ei satuks avatavasse põhjaveekihti,
• tagama puurkaevu puhastuspumpamise ja veetaseme mõõtmise võimaluse jne;

Lisaks tuleb kaevu rajamisel tähele panna manteltorude asukohta, paigaldust ja isoleerimist, torude õiget vahet ettepuuritud puuraukudest (50 mm) ning üldse tohib ehituses kasutada materjale, millel on vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon või vastavusmärk.

Kõike seda arvesse võttes pole siis ime, et ka kaevu lammutamiseks on vaja täita tervel hulgal igasuguseid tingimusi. Kaevu lammutamisel on veelgi olulisem jälgida, et põhjavett ei kahjustataks, sest lammutamise ajal võib lihtsasti juhtuda, et mingid osad kukuvad vette. Salvkaevu lammutamise eelselt tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega ning lammutav isik peab kohapeal tutvuma kaevu asukohaga ja määrama selle täpsed koordinaadid.

Pärast lammutamist tuleb KOVle esitada sellekohane teatis koos teiste vajaminevate dokumentidega, mis tuleb esitada kümne päeva jooksul pärast kaevu lammutamist. KOV informeerib keskkonnaametit, mis kannab teatise andmed ehitusregistrisse. 

Puurkaevu lammutamise bürokraatia on veelgi mahukam. Toome siinkohal välja mõned nõuded, mis peavad lammutamiseks mõeldud projektis olema täidetud:

• puurkaevu keskkonnaregistri kood ja ehitisregistri kood, kui puurkaevule või -augule on keskkonnaregistri või ehitisregistri kood antud, 
• tellija ja ehitusprojekti koostaja andmed,
• puurkaevu asukoha koordinaate ja Eesti põhikaardi väljavõtet, millele on märgitud põhja-lõuna suund, põhjaveevoolu suund, lammutatavast puurkaevust või -august 200 meetri raadiuses asuvad potentsiaalselt ohtlikud reostusallikad (jääkreostusalad ja -objektid, kalmistud, kaevandused, prügilad, laudad, sõnnikuaunad, taimekaitsevahendite ja väetisehoidlad, kemikaale sisaldavad mahutid, kogumiskaevud, käimlad, kanaliseerimata saunad jmt objektid)
• lammutatavast puurkaevust või -august ühe kilomeetri raadiuses asuvad sama põhjaveekihti avavad puurkaevud ja -augud.

Isegi selle nõudmise lugemine võtab silme eest kirjuks, mis siis veel selle täitmisest rääkida. Seega tuleb see töö jätta ettevõtetele kellel on vastav tegevusluba ja pädevus ning kes tegelevad kaevude projekteerimise ja/või rajamisega. Sedasi on on tagatud põhjavee kaitse nõuete täitmine ja hüdrogeoloogiliste töödeks kasutatava tehnoloogia ja seadmete vastavus keskkonnanõuetele.

Loe ka: Kaevu rajamise põhimõtted