Heal lapsel on mitu nime, aga milles siis seisneb nende erinevus ja kuidas olla kindel selles, milline kaev on mõistlik rajada? Alustame siis täitsa algusest. 

Kuhu kaevata?

Alustuseks on oluline leida koht, kuhu on mõistlik kaev rajada. Ideaalne koht kaevamiseks on tasapinnaline, eemal hoonestusest ning asub maa-aluste allikate läheduses, kus joogivee kvaliteet on hea. Selleks, et kaevust üldse saaks joomiseks kõlbavat vett on tarvis õigesti määrata ära puhta joogivee horisondi sügavus. Põhjaveekihid võivad aga esineda mitmel tasandil, millest kõige maapinnale lähemal asuv (tipp) võib olla tihtipeale saastunud põllumajanduses kasutusel olevatest kemikaalidest või bakteritest.

Selle tarbeks on mõistlik võtta veeproov, mis aitab määrata vees leiduvate kemikaalide kontsentratsiooni ühes patogeensete bakterite olemasoluga. Lisaks veeproovi võtmisele on mõistlik jälgida, et kaev ei oleks liiga lähedal saasteallikatele (kompostihunnikud, tallid, jäätmehunnikud/basseinid) ega ka kohas, kuhu vesi (sulavesi ja vihmavesi) kokku voolavad. Ehk kaev ei tohiks asetseda madalamal ümbritsevast pinnasest. Seda ka puhtalt seepärast, et tasasele alale on kaevu palju lihtsam rajada. 

Selleks, et kaevu rajamine läheks ladusalt, on mõistlik ka arvestada pinnatüübiga. Kivisesse mulda on kaevu palju keerukam, ajamahukam ja ühtlasi ka kulukam kaevata. Kui läheb kaevamiseks, siis tuleb olla valmis koheselt ka kaevu ehitamiseks ning varuda õiges koguses materjale-seadmeid nii konstruktsiooni kui ka vee jaotussüsteemi tarbeks. 

Millise kaevutüübi kasuks otsustada?

Kui sobiv asukoht on leitud on järgnevalt vaja otsustada milline kaevutüüp valida: kas salvkaev või puurkaev?

Salvkaev

Veehaare, mis on tuntud teise nimega kui šahtkaev, on enamasti pehmetesse pinnasesse, kas labida, ekskavaatori või spetsiaalse puurmasina abil, kaevatud umbes meetri laiuse diameetriga kaev. Selle sügavus võib olenevalt asukohast ning pinnavormist ulatuda mõnest meetrist kuni mõnekümne meetrini. Keskmiselt loetakse salvkaevu sügavuseks 5-10 meetrit, kuid Lõuna-Eestis võib number künkalise pinnavormi tõttu olla suurem. Kuna pinnas kuhu salvkaevu ehitatakse on üldiselt pehme, on eriti oluline kasutada kvaliteetseid materjale ehk kaevurõngaid ning neid ka tihendada, et vältida reovee ning sademete sattumist kaevuvette.

Kuna salvkaev on maapinnalähedasse põhjaveekihti kaevatud veehaare on see reostuse suhtes üsna tundlik. Selleks, et kaevuvesi oleks ja püsiks puhas peab kaevu tehniline seisukord olema heas korras, vastasel juhul reostub vesi väliskeskkonnast tuleneva saastega üsna kiiresti. Salvkaevu veeandvust ei peeta kuigi stabiilseks, see sõltub suuresti sademete hulgast, mistõttu on oluline arvesse võtta ka asjaolu, et kuivemal perioodil võib juhtuda, et kaevust vett ei saagi. Salvkaevu rajamise keskmise hinna kohta saab lähemalt lugeda siit.

Salvkaevu rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada ehitusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.

Millal kaevata?

Kaevates on oluline silmas pidada, et töö ei leiaks aset pärast kevadisi üleujutusi ega vihmaperioodil, kuna põhjavee tõusmisel ning langemisel võib kaevu sügavusega eksida. Veetaseme muutumine võib tuua kaasa struktuuri süvendamise vajalikkuse, mistõttu võib kaevu stabiilsus kannatada saada. Samuti on keeruline kaevata, kui maapind on täielikult külmunud. Seejuures ei ole lumi takistuseks, vähemasti seniks, kuni maapind pole külmunud. Kuivad ilmad ei tohiks seevastu olla kavu rajamisel takistuseks, sest kui vesi saab kuiva ilmaga kaevu, peaks see nii olema ka muudel aastaaegadel. 

Kuidas kaevata? 

Enne kaevu kaevamist on oluline saada aimu pinnase tüübist, kus kaev saab olema, et siis vastavalt õige kaevamismeetod valida. Suurt valimist ei ole, sest meetodeid on vaid kaks: avatud ning suletud. Esimene sobib hästi, kui pinnas on savine ning piisavalt tihe, teine aga liivasema, pehmema ja varisemisohtlikuma pinnase puhul.

Avatud meetodit kasutades kaevatakse kuni soovitud sügavuseni ehk põhjavee kihini, ning seejärel paigutatakse betoonrõngad. Kaevatud auk peaks olema veidi suurem, kui valmis kaevu läbimõõt, sest hiljem täidetakse jäänud vahed kas liiva või kruusaga. Salvkaevude ehitamiseks on lisaks tsement-ja/või betoonrõngastele kasutuses ka spetsiaalsed tihendid, mis kaitsevad reostuse sattumist kaevuvette.

Suletud meetod võetakse kasutusele siis, kui pinnas on varisev ning ohustab ja raskendab kaevamistöid. Tehniliselt on see esimesest meetodist keerulisem, kuid peetakse oluliselt turvalisemaks ja kindlamaks. Esimese betoonrõnga tarvis kaevatakse madal süvend, mille läbimõõt vastab rõnga läbimõõdule. Rõngas asetatakse süvendisse ning lõikuva betoonrõnga alt hakatakse pinnast ära kaevama. Seeläbi vajub kaevusammas aeglaselt põhjaveekihini kaitstes samal ajal kaevajaid auku ümbritseva pinnase sissevajumise eest.

Puurkaev

... nagu nimigi reedab on väikese läbimõõduga toruga kindlustatud puurauk, mis ulatub reeglina oluliselt sügavamale kui salvkaev, lausa kivimitesse. Sealsed veevarud ja vee kvaliteet on palju stabiilsemad, mistõttu ei tohiks sarnaselt salvkaevule veepuudust esineda. Just stabiilsuse tõttu on puurkaev üldjuhul kindlam valik, seetõttu neid rajatakse ka rohkem kui salvkaevusid. Kõige rohkem on puurkaeve rajatud just Põhja­, Kesk- ja Lääne­ Eestisse ning saartele ja seda väga lihtsal põhjusel. Eelpoolnimetatud piirkondade aluspõhja lubja-­ või liivakivi kattev pinnakate on võrdlemisi õhuke.

Sügavamate veekihtide kasutamise kõige tähtsam nõue on, et need veekihid ei puutuks kokku reostusega. Selle vältimiseks peakski kaev asuma tasasel pinnal või natuke kõrgemal samaaegselt asetsedes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu.

Küll aga kaasneb sügavamate põhjavee kihtide kasutamisega ka suhtlemist kohaliku omavalitsuse ja keskkonnaametiga, kellelt on tarvilik vajalikud taotlused ning load saada. Reeglina on maaomanikul vaja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega kaevu asukoht ning edasise asjaajamisega tegeleb üldjuhul töövõtja. Ettevõte, mis tegeleb puurkaevud rajamise või projekteerimisega peab omama ka vastavat tegevusluba. Seda selleks, et tagada töö teostajate pädevus ning oleks tagatu põhjavee kaitse nõuete täitmine. Lisaks peavad hüdrogeoloogiliste töödeks kasutavad seadmed ja tehnoloogia vastama keskkonnanõuetele.

Puurkaevu rajamise keskmise hinna kohta saab lähemalt lugeda: "Puurkaevu hind".

Kokkuvõtteks 

Enne kaevu rajamist on mõistlik välja selgitada piirkonna geoloogilised eripärad ehk kus on allikad ning kui palju peaks kaevama, et jõuda põhjaveekihini. Eelnev peaks andma vastuse ka sellele, et millisesse pinnasesse kaev rajatakse, mis lõppkokkuvõttes peaks hõlbustama töö käiku ning tagama ka eesmärgi ehk vee. Salvkaevu rajamisel tuleks valida soodsad tingimused, ehk kui maapind ei ole külmunud või on vihmaperioodi väline aeg, sest põhjavee tõusmisel ja langemisel võib kaevu rajamisel sügavusega lihtsasti eksida. Tuleb otsustada, kas salvkaevu üldjuhul soodsam hind on väärt ohtu, et veetase kõigub olulisel määral ning kaev võib suvise põua ajal sootuks tühjaks jääda. Kindlasti tuleks pärast kaevu rajamist kontrollida ka veekvaliteeti. Kaevu rajamisel tuleb pöörduda pädevate kaevumeistrite poole.