On selge, et puhas joogivesi on eluks hädavajalik, õnneks leidub Eestis leidub seda piisavalt. Eestis on teatud piirkondades laialdaselt levinud salvkaev, seda suuresti oma praktilisuse tõttu. Olenevalt asukohast ja geoloogilistest eripäradest võib salvkaevu rajamine olla tunduvalt soodsam kui puurkavu rajamine.  Salvkaevu rajamise hinna kohta loe lähemalt siit.

Küll aga on oluline teada, et reostus on salvkaevudes kordi kergem tekkima kui puurkaevudes ja seda peamiselt seetõttu, et salvkaevud on rajatud maapinnalähedastesse veekihtidesse, mistõttu võib reovesi vale kalde puhul kergesti kaevu voolata ning läbi maapinna pealmistesse põhjaveekihtidesse imbuda. 

Puurkaevud on palju stabiilsemad, sest ulatuvad põhjavee sügavamatesse kihtidesse. Seetõttu on reostumise tõenäosus väiksem, kuid sellegi poolest mitte võimatu. Puhta kaevuvee tagamiseks on oluline hoida korras ka kaevu tehnilist seisukorda, lisaks õigeaegse puhastamisega võib kaevu eluiga oluliselt pikendada. Puurkaevu rajamise keskmise hinna kohta saab lähemalt lugeda: "Puurkaevu hind". 

Kuidas reostus tekib?

Reostuse võib suures plaanis jagada kaheks. On mikrobioloogiliselt reostunud vesi ning keemiliselt reostunud vesi. Reostuse tuvastamiseks on võimalik spetsiaalseid laborianalüüse tellida. Vee kvaliteedi hindamist saab iga kaevuomanik tellida näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt, Terviseametilt ja suurematelt vee-ettevõtetelt. Joogivee puhtust hindavad akrediteeritud laborid, kes teevad veele mikrobioloogiliste ja keemiliste omaduste analüüse.

Nagu ka juba eelnevalt mainitud mängib rolli kaevu tüüp. Salvkaevud on igasugusele reo- ning sulaveereostusele palju vastuvõtlikumad kui puurkaevud. Kaevu reostuses võib mängida rolli kevadine sula, mille puhul reostunud vesi imendub kaevuvette või kui näiteks lähedalasuvast majapidamisest tulenev jäätmetega saastunud vesi sinna imbub. Samas võib kaevuvee reostamises süüdistada ka erinevate (desinfitseerimata) puhastamata ämbrite kasutamist või isegi pisikese looma sattumist kaevu. Lisaks võib vette sattuda puulehti ja muud prahti. Üsna tihti on selle põhjuseks kas pehkima hakanud või juba lagunevad kaevukaaned või kaevurõngaste vahelt kasvama hakanud taimejuured.

Põhjuseid võib olla mitmeid, aga mis on selge, seda vett juua ei tohiks. Vähemalt mitte pikaajaliselt. Kuigi on öeldud, et kui vesi on saastunud mikrobioloogiliselt, piisab enne selle kasutamist lihtsalt läbi keetmisest. See aga ei rakendu keemiliselt saastunud vee kohta ja ettevaatuse mõttes on siiski mõistlik kaev puhastada, kuna see võib olla pikas perspektiivis kahjulik ka keskkonnale.

Vesi kaevus võib reostuda üsna aeglaselt, mis tähendab, et veekvaliteedi langus võib toimuda märkamatult. Veekvaliteet võib langeda ka äkitselt ehk reostust tekitab suure tõenäosusega mingi väline saasteallikas. Kaevude rajamisest loe lähemalt siit.

Kaevu puhastamine

Kaevu puhastamisele peaks mõtlema kui:

• vesi on hägune
• veel on ebameeldiv lõhn
• veel on halb maitse
• vees on võõrkeha (nt liivaterad, surnud väikeloom, pehkinud palk vms)

Kaevu hooldamiseks vajalikud vahendid võib tänapäeval hankida igaüks. Siiski tasub meeles pidada, et kaevu puhastamine ei ole kaugeltki lihtne ja ohutu töö - seda just salvkaevu puhul.

Salvkaevu puhastamine

Seda enam tuleb tähelepanu pöörata töö ohutusele — kaevu laskumisel oleks mõistlik kasutada ohutusrihmu-rakmeid, kanda kiivrit ning leida töökaaslane, kes kaevus olijat vajadusel aitab. Olenevalt kaevu sügavusest peab puhastustööde ajal olema tagatud ventilatsioon.

Kaevu puhastamiseks on ideaalne aeg kuivem periood suvel, mil veetase kaevus on madalam. Puhastamist alustatakse kaevu tühjendamisega veest. Vesi pumbatakse kaevust välja spetsiaalse pumbaga ja seda mitu korda. Seejärel puhastatakse kaevu siseseinad sinna kogunenud setetest ja muust üleliigsest ning vajadusel tihendatakse rakete vahed. Kaevu põhja jäänud liiv ja mustus puhastatakse küürimisharjaga ning eemaldatakse seejärel labida ja ämbriga. Seejärel puhastatakse kaevurakked kas survepesuri või taas tugeva küürimisharjaga. Lisaks eemaldatakse kaevu seintelt muda ja sammal.

Pärast mehhaanilist puhastust kaev desinfitseeritakse, mille peab läbi viima vastava valdkonna spetsialist. Kuna desinfitseerimiseks kasutatavate ainete puhul on tegemist biotsiididega, mille oskamatu käsitsemine kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. 

Puurkaevu puhastamine

Ka puurkaevu pääseb setteid ja sarnaselt salvkaevuga võib seal vesi samamoodi saastuda. Enamikel juhtudel pole puurkaevudel lihtsalt spetsiaalseid kummitihendeid ning kaevukaas ja selle ümbrus on sageli tihendamata. Aastatega võib puurkaevu põhja ja manteltorudesse setteid ladestuda, mis mõjutavad vee kvaliteeti ning häirivad kaevu tööd. 

Võimalusel tuleks  kaevuvett kontrollida iga kolme-nelja aasta tagant, kuid kahtluste korral ka sagedamini. Erinevalt salvkaevudest soovitatakse puurkaevudele puhastuspumpamine teha iga 7 aasta tagant. Juhul kui kaevu pole pikemat aega kasutatud, peaks esimese asjana alustama selle tühjaks pumpamisega ning seejärel tegema kindlaks reostuse põhjused. Kui ilmneb reostus tuleb kaev puhastada esimesel võimalusel. Seejärel tuleb kaev desinfitseerida ning teostada kontroll, et määratleda kaevu tehniline seisukord ja võimalikud reostusallikad. Erinevad spetsialistid soovitavad puurkaevu puhastada läbipesu meetodil. Selle käigus puhutakse suruõhu abil kaev läbi ning uhutakse välja nii kaevu põhja kui seintele kogunenud erinevad setted. Seejärel puhastatakse kaevu sisepind. Läbipesu võiks teostada niipea kui veekvaliteet on halvenenud või esineb setteid ja liiva väljapumbatavas vees.

Kui endal pole piisavalt teadmisi ega oskusi, tasub kaevu hooldus- ja parandustööd tellida asjatundjatelt.

Kuidas kaevu reostumist vältida?

• Salvkaevu maa pealne kaevurake peaks ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ning üldiselt võiks kaevu ümbritsev maapind olla reljeefist kõrgem;
• Kaevu tuleb puhastada järjepidavalt;
• Võõrkehad võiks kaevust eemale hoida ning ämbreid millega vett võtta peaks puhastama;
• Tuleb üle kontrollida kaevukaane seisukorda, et see ei mädaneks ja kaevukaas kataks kaevu täielikult. Nii on väikeloomade või prahi kaevu sattumise tõenäosus palju väiksem;
• Kaev võiks asetseda majapidamisest eemal, et vältida saastunud majapidamisvee või reovee sattumist kaevu.

Kokkuvõtteks

Mõningate loodusvimkade vastu aga ei saa ja seetõttu ongi kõige olulisem olla ise tähelepanelik just vee kvaliteedi suhtes. Kui vesi ei ole visuaalselt selge, maitseb või lõhnab imelikult, on tarvis koheselt tegutseda aga ettevaatlikult. Kui asjatundmatult kaevu puhastama hakata ei pruugi kaev tegelikult puhtaks saada. See võib omakorda pikemas perspektiivis mõjuda nii indiviidile kui ka keskkonnale.