Jäätmekäitlus tähendab jäätmete kogumist, transporti, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja jäätmehoolduse integreerimine eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Ehitusjäätmed

Paratamatult tekib ehituse ja ka lammutustööde käigus palju prahti ja ülejääke. Õnneks on tänapäeval väga lihtne jäätmetest vabaneda ja viia need õigetesse jäätmekäsitluskohtadesse. Võimalik on tellida vastavad spetsialistid kohapeale. Enamasti on jäätmekäitluse hinnad vahemikus 200-600 eurot. Hind sõltub objekti kaugusest, mahust ja kas praht on sorteeritud või mitte.

Kui plaanid võtta ette lammutustöö tasub kaaluda kogemustega asjatundjate palkamist, kes võivad töö mitu korda kiiremini ja ka soodsamalt ära teha. Spetsialistid teavad kuhu ehituspraht viia ja on kursis ettenähtud nõuetega. Üsna sageli vajab lammutamine ka ehitusluba. Loe ka: Miks peaks valima lammutustöid teostama spetsialistid?

Konteineri hind on üldjuhul väga soodne, vaid 3-5 €/päev. Samas selle kohaletoomine võib olla kuni 1 €/km. Erinevates vastuvõtupunktides on hinnad sarnased. Suur hinnaerinevus on sorteeritud ning sorteerimata ehitusjääkidel. Sorteeritud ehitusjäätmete vastuvõtt on umbes 5x soodsam kui segapraht. Eraldi tuleb sorteerida puit, papp, paber, betoon, asfalt, tellis, pinnas ning metall.

Toome välja keskmised (hind ilma km-ta):

• Sorteerimata ehitus- ja lammutuspraht – 69 €/t
• Töötlemata puit ning puidujäätmed – 5-10 €/t, kohati 0 €/t ning mõnes kohas ostetakse puidujäätmeid
• Töödeldud puit – 10 €/t
• Kivimid ja pinnas – 12 €/t
• Betoon, tellis, keraamika – 12 €/t
• Rõivad ja tekstiil – 60 €/t
• Paber ja papp, näiteks raamatud – 60 €/t
• Plastjäätmed – 70 €/t
• Klaas – 60 €/t

Üldiselt pole jäätmekäitlus kulukas. Jäätmetest vabanemine on pigem soodne kuid maksab tööjõud, sorteerimine ning konteineri ümberlaadimine.

Jäätmekäitluse peamised etapid näevad ette:

• Jäätmetekke vältimine.
• Jäätmetekke koguse ning ohtlikkuse vähendamine.
• Jäätmete korduskasutamine samal eesmärgil.
• Jäätmete taaskasutamine uuel eesmärgil, näiteks uue toote tegemiseks või energia saamiseks.
• Jäätmete lõplik kõrvaldamine, enamasti jäätmete põletamisel või ladustamisel prügilas.

Kodune prügi sorteerimine

Võib ju küsida – kuidas see kõik mind mõjutab või kuidas üksiktarbija üldse keskkonda mõjutab. Samas tuleb teadvustada, et just üksiktarbijad saavadki väga palju ära teha, et muuta tarbimist keskkonda säästlikumaks. Tarbijaid on ju nüüdseks ligi 8 miljardit inimest.

On arvestatud, et Eestis tekib elaniku kohta 380kg olmejäätmeid. 1kg vanapaberi ümbertöötlemisest saadake 1,6kg uut paberit, lisatakse puitu. Selliseid fakte ning olulisust on palju, miks võiks ka oma kodus tekkivat prügi veidi uue pilguga vaadata. Alguses on võib-olla ebamugav, hiljem juba loomulik harjumus.

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ning vedamine määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta. See toimib enamikes Eesti linnades ning piirkondades. Eelduseks on tavatarbija initsiatiiv ning vastutuse võtmine. Enamasti sorteeritud prügi (v.a elektroonika ning ohtlikud jäätmed) eest lisaraha ei võeta, kui viia see vastavatesse kohtadesse.

Eraldi sorteeritavad tarbejäätmed:

• Puidujäätmed – võib viia ise jäätmekäitluskohtadesse. Üldjuhul nende ees raha ei võeta.
• Suuremõõtmelised jäätmed nagu mööbel on võimalik viia jäätmejaama või kogutakse kokku kohaliku omavalitsusega seotud aktsioonide käigus.
• Vanametall on mõistlik viia vanametalli kokkuostu või anda jäätmejaamadel.
• Metallpakendi hulka kuuluvad nii kaaned, korgid, konservikarbid, foolium jms.
• Klaaspakend – pudelid, purgid ja joogiklaasid. Eestis ning mujal on kehtestatud tasuline klaastaara nõue, mis motiveerib enamikke kasutajaid klaasi tagasi viima.
• Plastpakend – kõige suurema osakaaluga üldprügi, mille lagunemine looduses võtab kõige rohkem aega - mitukümmend aastat. Topsid, võikarbid, ketšupi- ja majoneesipudelid, plastnõud ja -karbid, piima-, mahla- ja veinikartongid, plastkanistrid, kilekotid jms.

• Paber ja papp – ajakirjad, kataloogid ja reklaam, jõupaber, pappkarbid, vanad raamatud, paberkott jms. Taaskasutus on levinud ja ümber töödelda on võrdlemisi lihtne.
• Biojäätmed ja kompost – toidujäätmed, saepuru, kohvi- ja teepuru, kohvifiltrid, majapidamispaber, pabertaskurätid, puulehed, niidetud muru, oksarisu, aiajäätmed jms. Kõige parem on eramajas või aiaga ridaelamus tekitada  kompostinurk, kus biojääde saab laguneda mullaks, mida saab hilisemalt kasutada köögivilja- või maitsetaimede kasvatamiseks.
• Ohtlikud jäätmed – tuleb kokku koguda ning viia vastavatesse punktidesse. Näiteks patareide kogumispunktid on tihtipeale suuremates toidupoodides olemas. Vanad ravimid, farmaatsiatooted, akud, patareid, värvid, lahustid, õlid, lambipirnid, olmekeemia, putuka- ja rotimürgid, taimekaitsevahendid, asbest, kemikaalid jms.
• Elektroonika – kõik vana elektroonika tuleb üldjuhul vastavatesse kogumispunktidesse. Külmkapid, pesumasinad, kõik tehnika, radiaatorid, ventilaatorid, rösterid, kellad, kaalud, föön, suitsuandurid, arvutihiired ja klaviatuur, vanad arvutid, elektroonilised mänguasjad jms.
• Olmejäätmed – kogu prügi, mis ei sobitu eeltoodu kategooriatesse.

Kasutatud allikad:  Eesti Jäätmehoolduskeskus