Heki rajamise tarvidus pole tänagi kuskile kadunud, kuid lisaks praktilisele vajadusele rajatakse hekke ka lihtsalt ilu pärast. Eestis on pikka aega rajatud hekke ka maanteede äärtesse, et vähendada talviti teede kinnituiskamist. Samuti kaitseb maantee äärne hekk teeäärseid põlde autode mürgiste heitgaaside eest.

Kui kallil kodumaal ringi liikuda, jäävad tihti silma lagedatel põldudel olevad talukohad, mis on tihti mitmest küljest piiratud kõrge kuuskede riviga. Tavaliselt on tegemist asundustaludega, mis rajati mõisa- või kroonumaast eraldatud lagedale põllule ja majapidamise tuulte eest kaitsmiseks istutati reeglina hoovi piirile kuusehekk.

Lisaks tuulte eest kaitsmisele on tihedamas asustuses heki ülesandeks saanud privaatsuse tagamine. Et oma isiklik õu oleks võõra pilgu eest rohkem varjus. Lisaks pakub tihe hekk oma okste varju rajada lindudel mõnusaid kortereid. Heki sees elavat muuseas ka siil, kelle inglisekeelne nimetuse “hedgehog” võiks viguri mõttes maakeelde tõlkida kui “hekiorikas”.

Tänapäeval leiab aianduspoodidest väga erinevaid hekitaimi. Nii igihaljaid kui ka lehtpuu sorte. Ka suurust on võimalik soetada mitmesuguses mõõdus. Pisikestest taimeistikutest paari meetri kõrguste puudeni välja. Mida väiksem istik, seda lihtsam transportida ja istutada ning nii tuleb ka soodsam. Suuremate hekipuude puhul on eeltoodu kulukam aga plussiks muidugi see, et ei pea mitut aastat tulemuse saamiseks ootama.

Kõige levinum hekitaim Eestis on tõenäoliselt kuusk. Selline oma ja iidne puu. Ainuüksi maanteede äärtes olevad kaitsehekid annavad sellele liigile jooksvates kilomeetrites suure edumaa. Kuusehekk on nii-öelda ajatu klassika. Plussiks igihaljus ja kena roheline värvus ka talvekuudel.

Hekitaimede istutamine

Levinumad on kaks moodust:

1. Ühes sirges reas ehk         ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ ◦ 

2. Kahes reas vaheldumisi ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳ ˚ ˳

Esimesel juhul on lootust, et saab kujundada kitsama heki. Teise valiku juures tuleb hekk laiem ning saavutab kiiremini ühtlase tiheduse.

Heki istutusalal peab olema piisavalt kasvamiseks vajalikku mulda ja valgust. Mõlemad tingimused võiks kogu heki ulatuses olla ühtlased muidu võib kehvemal kasvupinnasel või varjulisemas kohas jääda taimede kasv soodsama jupiga võrreldes kiratsema.

Soodsas kasvukohas lähevad ka puukoolist toodud väikesed metsa istutamiseks mõeldud kuuseistikud kiirelt ja kenasti kasvama. Esimestel aastatel käib neil kõva eluvõitlus rohttaimedega, kelle suvine kasv on algul muidugi jõudsam. Seepärast tuleb suvekuudel istikute ümbert hein regulaarselt maha tallata või ettevaatlikult istikuid kahjustamata maha niita.

Hekki krundi piirile istutades arvesta, et ajapikku läheb ta tublisti laiemaks kui algul istikuid maha pannes tundub. Kui ta satub näiteks kraavi pervele, siis on mõistlik jätta kraavi ja heki vahele ca 2 meetri laiune riba. Seda riba on pärast lihtsam niita ja ka heki pügamist on tasaselt pinnalt tulevikus kõvasti mugavam teha.

Kui on soov, et hekitaimed saaksid ideaalsesse sirgesse ritta võib istutamise ajaks tõmmata tokkide vahele abiks pingutatud nööri. Istikute omavahelise vahemaa mõõtmiseks sobib labidavars või suvaline õiges mõõdus pulk. Taimede vahekaugused sõltuvad liigist. Väiksemakasvulised tuleb panna tihedamini alates paarikümne sentimeetri pikkusest intervallist, suuremakasvuliste liikide puhul võib vahemaa olla 80 sentimeetrit ja enamgi veel.

Paljasjuured ja mullapallid

Paljasjuursetel istikutel nagu nimigi ütleb, on muld juurtelt eraldatud ning seepärast on neid hoopis lihtsam suuremal hulgal transportida. Neid saab soetada aiandupoest või otse puukoolist. Tihedama istutuse puhul võib kaaluda madala kraavi kaevamist, kui tundub, et niimoodi on lihtsam.

Paljasjuursete taimede istutamisel tekib kiusatus vajutada labidas maasse, liigutada seda veidi edasi- tagasi, torgata istik tekkinud pilusse ja tallata kinni. Kui on selline kohevam ja rammusam muld, siis selline laisa mehe meetod on kogemusele tuginedes samuti väga hästi toiminud. Aga meie rahvale ei ole lihtsad ja vähest vaeva nõudvad töövõtted alati mokkamööda. Vaeva tuleb ka ikka näha. Seepärast soovitatakse enamikes allikates teha igale istikule eraldi kobestatud mullaga auk. Võta siis nüüd kinni, mismoodi õigem ja õilsam on.

Mullapalliga istutamisel on samuti soovitatav istutusauk kaevata pallist poolteist kuni kaks korda suurem ja vooderdada kobestatud rammusa mullaga. Kuid ka siin on leidunud laiskvorste, kes on kaevanud pinnasesse mullapalliga täpselt sama suure augu ja lükanud istiku sinna sisse nagu lasteaialaps lükkab omale ninna herne. Kuidas sa muidu ikka õpid. Ja noh, vahel saab sellistestki asja.

Aeg

Eelistatuimad istutusajad on kevad ja sügis. Kevadel alates sellest päevast kui labidas juba maasse läheb kuni pungade puhkemiseni ja sügisel mõni nädal enne seda kui termomeeter miinuse poolele vajub. Okaspuid võib istutada ka juba augustis. Mullapalliga taimi võib istutada kogu sooja hooaja vältel.

Pügamine ja lõikus

Okaspuuhekke peale istutamist ei lõigata. Puukoolist toodud istikutele antakse enne uue soengu kujundamist käärivaba elu mitmeks aastaks. Las kosuvad. Heal juhul kolmandal aastal võib noortele kuusepõnnidele teha harjumiseks proovilõikus külgede pealt.

Latva võib lõigata alles siis kui ta on saavutanud soovitud kõrguse. Kevadel istutatud lehtpuu hekitaimed lõigatakse aga kohe peale istutust julgelt tagasi. Seda on vaimselt jube raske teha. Just panin mulda ja nüüd lõikan pool ära? Lõika vähemalt kolmandik ära kui poolt ei raatsi. Tagasilõikus annab heitlehelisele hekitaimele uute kasvude laialiajamiseks kõvasti hoogu juurde. Seda tegemata on harunemine kõvasti aeglasem.

Vesi

Peale istutamist vajavad hekitaimed juurdumiseks kõvasti niiskust. Eriti, kui on kevadel istutamisega hilja peale jäädud, päike käib juba kõrgelt ja vihma ei anta. Siis tuleb istikuid kasta. Vana kuldse reegli järgi – joome harvem aga põhjalikult!

Stiil ja kujundus

Lisaks heki headele omadustele kaitsa inimest kõleda tuule ja võõraste pilkude eest on tal olemas ka esteetiline külg. Hekk mõjub hoovil kui mööbel toas. Tema abil on võimalik jagada õu erinevateks “tubadeks”. Mõnel pool on heki lõikamisest tehtud omamoodi kunstiliik ning puudest kujundatakse ajapikku keerukaid skulptuure.

Teine koolkond eelistab kunstnikuna aga inimesele loodust. Nad istutavad ühte rivvi erinevaid liike ja jäävad lihtsalt ootama, mismoodi nad omavahel klappima hakkavad ja mis sellest kõigest saab. Võimalusi on piiramatult. Huvitav, kas kuulsast elupuusordist “Brabant” on juba tehtud hekiskulptuur “Trabant”? Ei ole? Siis tuleb teha!