Üleskutse
Tartu linn tegi 5. juulil Facebookis postituse, kus toodi välja, et linna inventari on rikutud. “Viimasel ajal on Tartus märgata ühetaolise käekirjaga grafitit, mis ei kaunista linnaruumi ega liigitu tänavakunstiks. Soditud on linna inventari nii kesklinnas kui ka Vaksali piirkonnas,” kirjutati postituses ja kutsuti inimesi üles kahtlasest tegevusest teada andma. Samuti lisati pildid, mis muret illustreerivad.
Üks pilt on tehtud Toomemäe mänguväljakul ja teine on pilt avalikuks kasutamiseks mõeldud pingpongi lauast. Mõlemal on näha musta ja roosa markeriga tehtud kritseldusi ning tähekombinatsioone NSM ja XERY. Kahjuks peab nüüd Tartu linn kritselduste eemaldamisega tegelema.
Inimeste pahameel avaldub ka kommentaariumis, kus peaaegu üheselt sodimine maha laidetakse. “Eks see inimeselaadne olevus üks tavaline sodi-elukas ole. Sihukesele olex sobiv karistus kogu “omalooming” ise maha nühkida,” kirjutas pahane linlane kommentaariumis.
Püsimarker
Tavaliselt kujutatakse grafitina ette erinevas toonis pihustusvärvi abil tehtud joonistusi, sõnumeid ja kritseldusi, kuid nende vahendite hankimine võib olla kulukas ning korraliku taiese tegemine võtab aega. Seega kasutavad paljud tänavakunstnikud ja lihtsalt vandaalid püsimarkerit, et kiiresti endast jälg maha jätta. Neid markereid kasutatakse tihti avalikes tualettides, seintel ja ustel, mänguväljakutel asuval inventaril, peeglitel, väravatel ja sillutistel ning harva näevad need head välja.
Kuigi tavaliselt asuvad püsimarkeriga tehtud kritseldused väiksemal pinnal kui pihustusvärviga tehtud joonistused, siis on soov need ikka kiirelt ja kergelt eemaldada. Püsimarkerit võivad kodus kasutada ka väikesed lapsed, kes sodivad seinu, laudu, toole, põrandat, elektroonikat jne.
Kõiki neid pindu on võimalik lihtsasti puhastada, kasutades õigeid puhastusvahendeid. Üks võimalus on kasutada soodapritsi, mille abil on võimalik puhastada erinevaid pindu neid kahjustamata. Kaubanduses on saadaval ka veepõhised vahendid, millel on Põhjamaade keskkonnasõbralikkuse märk. Puhastusvahend tuleb pinnale kanda, lasta sellel natuke seista ja siis lapiga ära pühkida. Kuna tegu on kemikaalidega, siis tuleks need hoida lastele kättesaamatus kohas.
Grafiti eemaldamine tellistelt, müüridelt ja teistelt kivipindadelt
Eestis pole vist linna, kus mõne maja välisfassaad, sein või muu pind poleks grafitiga ära soditud. Autori jaoks on kindlasti tegu meistriteosega, aga teiste jaoks on seda sorti "tänavakunsti" kole vaadata, mistõttu tuleb see eemaldada. Tellis on ebatasane pind, mis tähendab, et grafiti värv imendub ebatasase ja pooridega tellise sisse ja see teeb värvi eemaldamise keeruliseks. Kemikaalide ja geeliga kiviehitise värvieemaldajad suudavad grafiti eemaldada, aga protsess võtab aega, värvieemaldajat tuleb pinnasele kanda mitu korda ja tuleb palju nühkida. Lisaks on värvieemaldaja aurud tervisele ohtlikud.
Kaubanduses on saadaval ka keskkonnasõbralikud puhastusvahendid. Asjatundjad soovitavad grafiti eemaldamisega võimalikult ruttu alustada, vastasel juhul värv imendub rohkem pinnasesse ja seda on raskem eemaldada. Grafitiga peaks tegelema esimese 24–48 tunni jooksul, sest siis on lihtsam. Kui värv on veel märg, siis saab suure osa eemaldada rätiku abil seda lihtsalt tupsutades. Pinda ei tohi pühkida, muidu hõõrutakse värv laiali.
Olles eemaldanud lapi abil nii palju värvi kui võimalik, saab ülejäänud värvi eemaldada kasutades nt valget piiritust. Sellel on tugev lõhn ja piiritus jätab endast maha õlijäljed. Nende eemaldamiseks on omakorda vaja kasutada õli- ja rasvaeemaldusvahendit. Selline grafiti eemaldamine on aeganõudev ja tülikas ettevõtmine, seega võiks mõelda spetsialisti palkamise peale. Kui aga soovitakse puhastust ise teha, siis peaks ostma kivipinnal kasutamiseks mõeldud veepõhise ohutu pesuvahendi, mille saab rätiku, vooliku või survepesuriga eemaldada.
Kui värv on kuivanud ja pooridega kivipinnasesse rohkem imbunud, siis on plekkide eemaldamine keerulisem. Tavaliselt kasutatakse nende plekkide eemaldamiseks värvieemaldajaid, kuid enamus nendest ainetest sisaldavad tugevat keemiat, mis võivad tekitada naha- ja silmaärritust, põletada nahka, tekitada peavalu, uimasust, iiveldust ja teisi tervisehädasid. Sellise värvieemaldaja valesti kasutamine võib kahjustada ka kivipinda, nt muuta selle värvust.
Seetõttu soovitatakse kasutada veepõhiseid värvieemaldajaid, mida on inimesel turvalisem kasutada ja mis on keskkonnasõbralikud. Eemaldaja kasutamisel tuleb arvestada, millise kivipinnaga on tegu, sest kõik kivipinnad ei ole ühesugused. Teiseks peaks eemaldaja olema selline, mis pinda ei riku. Värvieemaldaja tuleb pinnale kanda, lasta sellel seista ja see siis survepesuriga eemaldada. Kõike seda on võimalik ise teha, kuid kergem on palgata vajalike seadmete ja tehnikaga asjatundja.
