Gaasikütte puhul on tegemist kahte sorti kütusega: maagaas ning veeldatud gaas. Maagaas jõuab tarbijani tsentraliseeritud torujuhtmestiku kaudu. Veeldatud gaasi hoitakse katla läheduses spetsiaalses mahutis. Maagaas on loodussõbralik kütus, mille põlemisel ei teki tuhka ega väävliühendeid. Põlemisel tekib vaid CO2 ning veeaur. Veeldatud gaas on samuti ökoloogiline, mille põlemisel ei teki kahjulikke aineid.

Liitumine

Vajab lepingu sõlmimist kohaliku gaasivõrgu ettevõttega. Kui elad korteris peab saama lisaks ka loa korteriühistult. Kõige lihtsam on gaasiküte paigaldada uue maja ehituse käigus. Vanade majade renoveerimisel on tööd palju ning lisaks peab uurima, kui kaugel on lähim gaasivõrgu ühendus. Kooskõlastada tuleb nii kohaliku omavalitsuse kui ka gaasitarne pakkujaga. Enamik gaasitarnepakkujaid ehitab gaasitoru majani omal kulul, kuid mitte kaugemalt kui 500 meetrit. Täpsema info saamiseks konsulteeri gaasikütte pakkujaga.

Kõige parem kui maja ehitusel või renoveerimisel on gaasitrass juba tänavale veetud. Mõnikord juhtub, et gaasitrass pole piisavalt suur, et lisaliitumisi võtta. Ehk võib tekkida olukord kus kõikidele hoonetele jääks vähem gaasi ning väheneks küttevõimekus.

Korterite puhul peab esmalt rääkima korteriühistuga. Mõnikord on kortermajale ette nähtud vaid tsentraalküte. See tähendab, et liitumist gaasiküttega polegi varasemalt määratud. Lihtsam variant on, kui kortermajal juba on gaasiühendus. Siis piisab vaid liitumisest, mõnikord on vaja investeerida ühise või lisakatla ostu, ehk korteriomanikud peavad valima ühise ning eraldi katla vahel. Kallim variant on, kui igal korteril on oma gaasikatel. Ühine kortermaja katlamaja peab olema kõikide korteriomanike ühine otsus.

Paigaldus

Konventsionaalsed katlad – varasem tehnoloogia. Veeaur väljub tavaliselt korstna kaudu koos suitsuga. Varasem tehnoloogia on üsna ebaefektiivne ning selle võiks võimalusel ümber vahetada kondensaattehnoloogia vastu.

Kondensatsioonikatlad – kasutavad ära veeauru, mis tavaliselt väljutatakse korstna kaudu koos suitsuauruga. Veeaur kondenseerub ning selle tulemusel tekkinud soojus kasutatakse kütmisel ära, suurendab katla efektiivsust. Vingugaasi tekkimine ei ole võimalik. Toimib eriti hästi, kui on tegemist madalamate temperatuuridega, näiteks suured radiaatorid või põrandaküte.

Gaasikatla saab paigaldada soklikorrusele, mis on ~2,2 meetri kõrgune, vähemalt ühe aknaga ning uksega otse õue. Samuti peab olema võimalik ehitada lisakorsten. Gaasikatel vajab ventilatsiooniks eraldi korstent. Kindlasti ei tohi ühendada ventilatsiooni ning suitsukorstent samasse lõõri.

Gaasikütteseadmed on enamasti automatiseeritud ja sõltub välistemperatuuridest. Samuti saab gaasiseadmeid seadistada vastavalt oma soovidele, näiteks ööseks või hoopis teatud perioodiks välja lülitada. Kogu põlemisprotsess on automatiseeritud.  

Gaasisüsteemi liitumine võib maksma minna kuni 5000€, kuid mõnikord on liitumine hinna sees koos vedamisega gaasipakkuja poolt. Gaasipõleti maksab enamasti kuni 2000€. Lisaks tuleb arvestada ventilatsiooni ja korstna väljaehitamise kuludega. Tänapäevastele gaasikateldel on võrdlemisi madalad küttekulud küll aga ennustatakse gaasi hinnale tõusutrendi jätkumist. 

Gaasikütte puhul vali põranda- ja radiaatorkütte vahel

Kui maja on ehitus või põhjaliku renoveerimise järgus otsustatakse üsna tihti põrandakütte kasuks. Eriti hästi sobib see, kui tegemist on vannitubade ning kivipõrandatega. Peab arvestama, et põrandaküte on inertne. Kui väljas on muutlik temperatuur, siis põrandaküttega võtab temperatuuri muutus kauem aega. Põrandaküte toimib nagu ahi, mis kiirgab sooja nii kaua kui seda on sinna kogunenud, ka jahtumine võtab aega.

Radiaatoriga on võimalik muuta sisetemperatuure kiiremini – piisab vaid radika termostaadi muutmisest. Kui remont on juba tehtud on radikad ainuvõimalik variant. Selge on see, et värskelt remonditud põrandaid ja seinu ei hakata küttesüsteemi paigalduseks lõhkuma.

Ohutusnõuded

Erinevatel andmetel on Eestis umbes 40000 gaasiveesoojendit. Kohati peetakse gaasikütet ohtlikuks, kuigi õnnetusjuhtumeid tuleb ikka ette ei ole reeglina ohtlikud mitte gaasiseadmed vaid nende vale kasutus.

Peamine põhjus, miks õnnetused tekivad on ebapiisav õhu juurdepääs ning liiga väike tõmme. Just külmade talvede puhul esineb, et gaasiküte keeratakse põhja ning ebapiisava õhu juurdepääsu puhul tekib vingugaas.

Gaasikütte ohtudest allpool lähemalt:

• Põlemine vajab õhku. Gaas vajab 1m3 põletamiseks minimaalselt 10m3 õhku. Keskmine gaasiveesoojendi kulutab ühes tunnis umbes 2m3. Seega peab jälgima, et gaasisoojendi ei jääks nälga. Vajadusel tuleb tekitada lisaõhuavad. Gaasiveesoojend puhul peaks näiteks vannituppa lisama ukse alla õhutusresti.
• Väiksemate ruumide puhul, kus on gaasiseadmed, tuleks kindlasti paigaldada vingugaasiandur.
• Maagaas on õhust kergem ning liigub lae alla. Põletusjääkidest tekkiv vingugaas jääb õhuga samale tasemele ja on lõhnatu ning värvitu.
• Gaasikütteseade peab olema ühendatud piisavate mõõtmetega suitsulõõri. Lõõr peab olema vaba takistustest ning piisava tõmbega. Tänapäeva gaasiseadmed on varustatud tõmbeanduritega, mis peatavad kütteseadme töö, kui temperatuur läheb liiga kõrgeks.
• Ebapiisavat tõmmet on võimalik ka ise hinnata. Kui gaasiseadme kohal on lagi kollakas või pruunikas, siis tuleb reguleerida lõõri tõmbevõimekust. 80% gaasikütte probleemidest on seotud väikese tõmbega.
• Olmetolm võib tekitada gaasikütteseadmes ummistuse. Õige režiimiga põleti gaasileek on sinine. Kollase leegi puhul tuleks appi kutsuda spetsialist.
• Gaasitehnik parandab vaid gaasiseadeid. Tõmbeprobleemide lahendamiseks, lõõri puhastamisega tegeleb korstnapühkija. Ventilatsiooniavade laiendamise ning ehitusega tegelevad ehitajad.

Suurim õnnetuste põhjus gaasikütjate puhul on korterite ja majade omavoliline, kooskõlastamata ventilatsioonide ning lõõride ümberehitamine. Gaasikatla valimisel ning paigaldamisel tuleb absoluutselt kinni pidada ohutusnõuetest ning palgata kogemustega spetsialistid.

Gaasikütte eelised:

• Soodne paigaldus (oleneb trassi lähedusest)
• Efektiivne küttesüsteem
• Madalad küttekulud
• Madalad hoolduskulud
• Mugav
• Töötab üheaegselt nii küttesüsteemi kui ka veesoojendajana
• Kauakestev
• Töötab nii põrandakütte kui radiaatoritega
• Lihtne liituda, kui läheduses on gaasitrass

Gaasikütte puudused

• Vajab põhjalikku ettevalmistust
• Ohutuse tagamiseks peavad olema piisava suurusega tõmbelõõrid
• Tuleb tagada piisav tuulutus ning õhuvahetus
• Ohtlik, kui ohutusnõuded pole täidetud
• Vajab läheduses gaasitrassi
• Korterite puhul tuleb saavutada ühine konsensus
• Igaks juhuks peab olema vingugaasiandur

Kokkuvõtteks

Gaasiküte on üks soodsamaid ning mugavamaid küttelahendusi, kui see on korrektselt paigaldatud. Gaasitrassi olemasolul krundi või kortermaja läheduses peaks seda varianti kindlasti kaaluma. Gaasikatla paigaldusel peab jälgima ohutusabinõusid, et põlemise- ning tõmbeprotsessid toimiksid õigesti. Kindlasti peaks igaks juhuks soetama vingugaasi anduri. Parima tulemuse saavutamiseks konsulteeri kindlasti spetsialistiga. Loe ka artiklit: "Millist küttesüsteemi valida?"