Enamasti soovitatakse fassaadipesu teha kord 5-10 aasta jooksul, olenevalt fassaadimaterjalist. Lisaks pesule kaasneb hooldusega ka ülevärvimine või immutamine seene- ja hallitusevastaste vahenditega. Millal ja kuidas teha fassaadipesu? Kelle poole pöörduda ning mida jälgida? Kõigest lähemalt allpool.

Miks võtta ette fassaadipesu?

• Seen, hallitus ning vetikakolooniad lõhuvad fassaadi. Kõige tundlikumad on bioorganismidele puit- ning krohvfassaad. Tuleb arvestada, et mikroosakesed kinnituvad tihtipeale ka kivifassaadile ning vuugile.
• Mikroorganismid kinnituvad fassaadimaterjalile ning tekitavad mikrokahjustusi ühtlasi liiguvad need ka sügavamale fassaadi sisse. Pikema aja jooksul saavad mikropragudest üha suuremad praod, kust pääseb sisse külm ning niiskus, mis omakorda võimendab fassaadi kulumist.
• Tolmu ning mustusega kaetud fassaad näeb välja lohakas ning hoolitsemata. See rikub maja esteetilist ilmet.
• Fassaadipesu ning puhastus toob välja fassaadikahjustused – mõrad, praod, lahti tulnud krohvi, vuugi praod, jms.
• Ka kõige vastupidavam fassaad nagu näiteks kivi- või kiudtsementplaat, vajab aeg-ajalt põhjalikku hooldust ning ülevaatust.
• Enne fassaadi renoveerimist tuleb see ka korralikult puhastada, et kõik võimalikud kahjustused ning ka väikesed praod nähtavale tuleksid. See on vajalik, et hinnata ning planeerida renoveerimistööd. Loe lähemalt fassaadi renoveerimise kohta siit.

Millega fassaadi puhastatakse?

Enamik fassaade pestakse survepesuriga. On levinud arusaam, et krohvfassaadile survepesur ei sobi. Siiski tõhusaks puhastuseks ning asjatundliku käe all on survepesur krohvile igati sobiv. Tuleb jälgida, et surve poleks liiga tugev ja seda eriti vana krohvi puhul.

Klaas-, metall- ning mõnikord ka puitfassaadi puhul teostatakse pesu käsitsi.

Puhastusvahendeid tuleb valida väga hoolikalt, sõltuvalt jällegi fassaadi materjalist. Tugevad kemikaalid võivad poorsesse materjali tungida ning puhastamise asemel hoopis seda rikkuda.

Fassaadipesu on mahukas ja rohkes koguses keemilisi puhastusvahendeid rikub tõenäoliselt ka maja ümbruses elutsevat mikrofloorat. Samuti võib see rikkuda joogivee kvaliteeti juhul kui imbub läbi pinnase kaevuvette.

Töömeetodi ning puhastusvahendid dikteerib fassaadimaterjal. Parima tulemuse saavutamiseks leia omale asjatundlik koostööpartner.

Fassaadipesu võetakse ette tavaliselt kevadel või sügisel. Soovitatavalt kuiva ilmaga ning vähemalt +5C. Fassaad kuivab vähemalt 2-3 päeva ja selle aja jooksul ei tohiks temperatuur langeda miinuskraadidesse. Niiskus peab täielikult välja kuivama, vastasel juhul võib külm tekitada paisumisega mikropragusid, mis rikuvad fassaadi väga kiiresti.

On loogiline, et fassaadipesuga kaasneb ka akende pesu. Jäta aknad viimaseks, sest fassaadilt pritsiv vee-, mikrofloora, lehepuru ja tolmusegu määrib aknad.

Kivifassaad

Tellis- ja müürikivi on loomult kõige vastupidavam fassaadimaterjal. Piisab, kui kord aastas fassaad üle vaadata ning määrdunud kohad harja ja lihtsa seebi- või puhta veega üle pesta.

Pikaaegselt hooldamata kivifassaadile kinnitub mikrofloora – seened, hallitus ning vetikad. Sellisel juhul tuleb ette võtta fassaadipesu, mida teostatakse survepesuriga. Kuigi kivifassaad vajab vähe hooldust võiks pesta 15-20 aasta järel.

Kõige õrnemad kohad kivifassaadi puhul vuugid. Pärast pesu tuleb jälgida, et vuugivahed oleksid kõik täidetud ning vajadusel teha parandustööd.

Kiudtsementplaat

Üks kõige vastupidavamaid materjale on tsementvoodrilaud. Välimuselt imiteerib see tihtipeale puidustiili, kuid materjali on saadaval väga laias valikus nii erinevate mustrite kui värvitoonidega.

Kiudtsement on isepuhastuv ning seene- ja hallitusosakesed ei taha selle külge hästi kinnituda. Piisab, kui iga paari aasta tagant vaadata fassaad üle ning käsitsi puhastada veega kergelt harjaga hõõrudes.

Kui märkad, et pikema aja möödudes on voodrilauale kinnitunud mustus, mis ei taha hästi maha tulla tasuks appi kutsuda spetsialist, kes oskab olukorda hinnata.

Kiudtsementfassaadi saab põhjalikumalt puhastada survepesuriga 10-15 aasta tagant. Peab olema hoolas, et tugev surve ei pääseks laudade alla läbi alumiste servade või ülemineku- ning kinnituskohtade nagu näiteks aknad ja uksed.

Krohvfassaad

Üldjuhul püsib krohv ilus ja puhas esimesed 4-5 aastat. Kvaliteetselt ning õige ilmastikuga paigaldatud krohvfassaad ei vaja hooldustöid ligi 10-15 aastat.

Kui oodata liiga pikalt, siis võivad silmale nähtamatud mikroosakesed tekitada mikropragusid, mis aja möödudes suuremaks kasvavad. See toob endaga kaasa niiskus- ning külmakahjustused. Seetõttu vajabki krohv tihtipeale põhjalikemaid renoveerimis- ning värskendustöid.

Krohvfassaadi eluiga saab tunduvalt pikendada regulaarse fassaadipesuga, mida võiks ette võtta 4-5 aasta järel. Erinevalt üldlevinud arusaamadest, saab krohvfassaadi pesta ka survepesuriga. Vanema krohvi puhul peab olema muidugi ettevaatlikum, eriti akende ja uste ümbruses ning ülemineku kohtades jne.

Kindlasti peaks krohvfassaadi puhul olema eriti hoolas puhastusvahendite valikul. Igasugune söövitav ning kange lahusti rikub loomult looduslikku ning poorset krohvi. Samuti peaks hoiduma tugeva harja kasutamisest, sest see lõhub krohvikihti.

Puhastuse järel sobib krohvile immutav viimistluskiht, mis hoiab eemal vetikad, seened ning hallituse. Kui krohvile on juba kinnitunud mikroorganismid, siis tuleks pestitsiide kasutada juba enne survepesuriga töötlemist.

Krohvi värvimine õigete värvidega pikendab fassaadi eluiga isegi kuni 20 aastat. Siiski peab olema hoolas, et niiskus ei pääseks krohvi alla. Värvikihi all olev niiskus tungib sügavamale karkassi ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi.  Loe lähemalt krohvfassaadi kohta siit.

Puitfassaad

Fassaadidest ehk kõige rohkem hooldust ning puhastust vajab just puitfassaad. Tõsi, õige puhastus, immutusvahendid ning värv tõstavad puidu eluiga tunduvalt ning vähendavad puhastuse ning hooldustööde regulaarset vajadust.

Ka puitfassaadile sobib survepesur, kuid tuleb olla eriti hoolas, et tugeva survega vesi ei pääseks sisse liistude alt, vahedest, ühenduskohtadest ja akende ning uste ümbrusest.

Kui puit on kaua hooldamata, tuleb seda eelnevalt töödelda mikrofloora vastaste vahenditega. Seejärel võib ettevaatlikult pesta puhta vee ning survepesuriga. Pärast pesu on soovitav värskendada värvikihti ning vajadusel pehkinud liistud välja vahetada. Loe lähemalt puitfassaadi kohta siit.

Mida teada?

• Liigne veesurve ei sobi krohvfassaadile ja kivifassaadi vuugile
• Survepesuriga puit-või kiudtsementfassaadi puhastades tuleb jälgida, et vesi ei pääseks liistude alla.
• Puhastus- ja pesuvahendeid kasutades tuleb olla väga ettevaatlik, et see poleks söövitav ega lõhuks fassaadimaterjali.
• Sooda lõhub värvikihti.
• Kui fassaad näeb juba mõne aasta möödudes räpane välja, siis on tegemist seene- ning hallituse eostega. Need tuleb eemaldada kasutades vastavaid vahendeid. Kvaliteetne fassaadipesu tagab puhta ning värske väljanägemise vähemalt 5-10 aastaks.
• Enne fassaadi värvimist peaks kindlasti kasutama hallitusvastaseid vahendeid, mis eosed eemaldavad.
• Kui leiad fassaadipesu teostava spetsialisti siis uuri ka kas tööle antakse garantii.
• Lisaks mikrofloorale, rikuvad fassaadi ka kehvalt paigaldatud aknaplekid.
• Väga kiiresti rikuvad fassaadi vett läbilaskvad ning ummistunud vihmaveetorud.
• Koos fassaadiga peaks kindlasti puhastama ning vajadusel parandama vee äravoolusüsteemid.
• Puhastusvahendite valikul vaata ka ökoloogilise jalajälje suurust ehk jälgi, et keemia ei mõjuks liialt hävitavalt maja ümbritsevale elustikule.

Parima tulemuse saavutamiseks leia omale asjatundlik ning kogemustega koostööpartner.