Oluline on teada kui tihti vajab korsten hooldust. Sama oluline on teada, milline korsten millisele küttesüsteemile sobib. Enamik tänapäevaste küttesüsteemidega sobib moodulkorsten, mis talub erinevaid temperatuure ja ei kahjustu vedelate põlemisjääkide toimel nii kergesti kui kivikorsten. Samuti on ülioluline, et igale süsteemile on oma lõõr. Samasse lõõri võivad olla ühendatud vaid sama kütusega ja samal korrusel asuvad küttekehad. Loe ka: Korstna valimine lähtuvalt kütteseadmest ja Korstna ABC.

Kui korsten vajab hooldust:

• Väike tõmme;
• Pikalt kogunenud tahm ei lase suitsu läbi ning on lisaks tuleohtlik;
• Ahi ajab suitsu sisse;
• Kütmisel on väiksem kütteväärtus – kulub rohkem kütet;
• Pikalt hooldamata korsten võibolla katki ja laseb kuumust läbi seinte – see on äärmiselt tuleohtlik.

Ahiküte

Võib julgelt öelda, et kivikorsten vajab enamasti kõige rohkem hooldust ning puhastamist. Puuhalg võibolla kapriisne ja võrreldes teiste küttevahenditega väiksema soojus-kasuteguriga. Seetõttu kipuvad kivikorstna siseseinas olevad kivid kiiresti tahmuma ning vuugid kuluma.

Kivikorsten on mõeldud taluma kõrgetel temperatuuridel põlemisprotsesse. Kui korsten on vähegi valesti ehitatud, siis korstnasse jõudvad suitsugaasid juba jahutatud ja korstnasse jääb kondensaat. Happeline ning tahmane vedelik söövitab ja lõhub korstnavuugid juba mõne aastaga.

Vanema korstna puhul peaks korstnapühkija käima vähemalt 2x aastas – nii kütteperioodi alguses kui ka lõpus. Nii tagad täieliku tuleohutuse.

Ise tehes on oht, on mõned lõõrid jäävad puhastamata ning selle tulemusel on küttekoldel väiksem tõmme ning põlemisel väiksem kasutegur. Lisaks tekib tahma ning pigi rohkem. Kogunenud pigi on jällegi äärmiselt kergesti süttiv ning võib tekitada tulekahju.

Korstnapühkijale on vajalik tagada täielik ohutus katusel. Selleks soeta katusele käimisrajad ning redel, samuti ohutuskonksud. Iga viie aasta tagant tuleb saada allkiri sertifitseeritud korstnapühkijalt, kes kinnitab nõutud tuleohutuse. Vastasel juhul ei pruugi tuleõnnetuse puhul kindlustusfirmalt hüvitist saada. Loe ka: Katuse turvatooted ABC.

Puhastus:

• Enne puhastust paranda silmaga nähtavad mõrad, praod ja lahti tulnud vuuk;
• Puhastuse ajal peaksid olema kõik lõõrid, aknad ja uksed kinni, et vältida tuuletõmbust;
• Korsten puhastatakse spetsiaalsete harjadega, nööri ja pommi abil;
• Harjad on erinevates suurustes, sõltuvalt lõõride suurusest;
• Uuem tehnoloogia on trelli otsa klikiga kinnitatud harjad, mis korstnas pöörlevad ning puhastavad ka kõik nurgad;
• Korstna puhastus varieerub 0,5-4h, sõltuvalt korstna ligipääsetavusest, korstna eripärast ning ahju ja soojamüüri keerukusest.

Vanade kivikorstende puhul on väga oluline teha kontroll. Tänapäeval on mitmeid ettevõtteid, kes kaamerate abil uurivad korstent seestpoolt ning annavad olukorrale hinnangu. Halvemal juhul tuleb kogu korsten ümber ehitada.

Kui plaanid oma maja korstna renoveerida, siis tasub kindlasti spetsialistiga nõu pidada. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab korstnasse paigaldada metalltoru või keraamilise sisu, mis pikendab korstna eluiga kordades, parandab hooldusvõimalusi ning tõstab kütteväärtust. Uuendatud korstnal on enamasti parem tõmme ning seega soojustegur.

Kuidas kütta?

Kivikorstent saab säästa peamiselt hoides küttekolde soojustegurit võimalikult kõrgel. Nagu öeldud, siis kivi toimib kõige paremini kõrgetel põlemistemperatuuridel.

Kuiv puu

Enne kütmist tõsta puud õuest tuppa. Puud võiksid vähemalt 12-20h soojeneda ja kuivada. Nii tagad puuhalu kõrge kütteväärtuse.

Õhu ligipääs

Puuhalg vajab põlemiseks väga palju õhku. Võimalusel võiks põlemise alguses 15 minutit tagada küttekoldele õhuvoolu, mis võimendaks kütmise protsess. Hiljem võib lisaluugid ja näiteks suvesiibri kinni panna.

Tuhk

Kindlasti ei tohiks tuharuum olla täis. Mida vähem on tuhka, seda suurem on õhu liikumine ning põlemisprotsessi efektiivsus.

Siibrid

Ahju kütma asudes peaks olema koldele võimalikult suur õhu juurdepääs. 15-20 minutit hiljem võib jätta lahti vaid talvesiibri. Kui põlemisprotsess on läbi, pannakse siiber kinni alles siis, kui ahjus pole enam hõõguvat sütt.

Võimalusel soeta omale vingugaasiandur. Vingugaas on lõhnata, värvita ning seda pole võimalik tuvastada. Esimesed märgid vingumürgitusest on peavalu ning väsimus.

Pelletiküte

Pelletid on saepuru jääkidest pressitud graanulid, mida põletatakse spetsiaalses katlas kodu soojendamiseks. Pelletil on kõrgem kütteväärtus kui puuhalul ja enamasti on see mugavam lahendus, sest töötab automatiseeritult.

Olenevalt pelletikatla suurusest, tuleb valida ka vastav korsten. Moodulkorstna efektiivsus sõltub läbilõikest ning kõrgusest. Oluline on, et põlemisgaasid liiguksid õige kiirusega korstnasse ja välja. Nii tagad maksimaalse soojusteguri väärtuse.

Moodulkorstnaid hooldatakse sarnaselt kivikorstnale – korstnapühkija abiga. Olenevalt korstna keerukusest, võtab moodulkorstna puhastus tavaliselt vähem aega. Kuna moodulkorsten on seest sile, siis sellele haakub vähem tahma, mis tõmmet vähendaks.

Õliküte

Üldiselt on reegel, et vedela kütuse põletamisel tekib korstnasse vedelat kondensaati, mis imbub läbi vuukide seintesse. Selleks tuleb moodulkorstnale paigaldada kollektor, mis suunab happelise vedeliku lihtsasti korstnast välja, kus see ei tekita mingeid kahjustusi.

Õliküttele sobib vaid moodulkorsten või varustada olemasolev kivikorsten roostevabast terasest hülsiga. Kivikorstna sisepind ei talu happelist põletusvedelikku ja see rikub vuugid ning kivi juba mõne aastaga. Kui paigaldada vanale majale õli- või gaasiküte, siis tuleb kindlasti korsten ümber ehitada või uus paigaldada.

Gaasiküte

Gaasiküttele sobib samuti moodulkorsten, mille ümaras torus on tõmme parem kui kandilise kivikorstna puhul. Nii tekib vähem tahma ning põlemisjääke. Gaasikatla puhul on oluline teada, et tekib väga palju vedelikku. Seetõttu peab korstnal olema lisavarustusena vedeliku kollektor. Gaasikatla puhul on oluline piisav õhu juurdepääs. Seetõttu peaks lisaks korstnale olema ruumis ka ventilatsioonitoru. Need ei tohiks olla ühendatud samasse lõõri.

Kuigi moodulkorsten vajab vähem hooldust, kui kivikorsten, tuleks igaks juhuks kord aastas lasta professionaalil korsten üle vaadata.

Puhastus:

• Toimub sarnaselt kivikorstnale;
• Ümmargust metalltoru on lihtsam puhastada ja protsess on kiirem;
• Roostevaba metalltoru sisse jääb vähem põletusjääke, mille tõttu on puhastus efektiivsem – kiirem ning põhjalikum;
• Oluline on, et hooldustehnik oleks sama pakkuja poolt, kes korstna paigaldas. Erinevatel pakkujatel on erineva tehnoloogiaga korstnad ning hooldustöötajad on saanud spetsiaalse väljaõppe just valitud moodulkorstna mudelile. Nii on tagatud, et ka varjatud lõõrid ja nurgad saavad õigesti puhastatud.
• Puhastus võtab reeglina 0,5-2h.

Ükskõik, kas Sul on traditsiooniline kivikorsten või moodulkorsten, vajab see regulaarset hooldust. Kivikorstna peaks üle vaatama 2x aastas, moodulkorstna kord aastas. Vedelkütte baasil töötava küttekeha korsten vajab lisaks vedeliku kollektorit, mida peab regulaarselt tühjendama.