Katuse puhastamine

Ideaalis võiks katust ja renne puhastada kaks korda aastas – kevadel peale lume sulamist ja sügisel, kui enamik lehtedest on puudelt langenud. Kevadel jääb rennidesse lume sulamisega ja äravooluga sodi ning sügisel on katusel tihtipeale oksad, lehed ja muud prahti.

Enamike materjalide puhul on väga oluline kasutada võimalikult pehmeid ümarate otstega tööriistu. Metall ning teravad esemed võivad lihtsasti vigastada katuse kaitsekihti, mis võib kaasa tuua katuse roostetamise või lagunemise. Eriti, kui maja ümber on palju puid.

Puhastamisel on oluline jälgida, et katuselt kogutud sodi ei läheks rennidesse ning äravoolutorudesse, mis võiks neid ummistada. Vihmaveerennide puhastamiseks lehtedest ja okstest kasuta redelit ning harja või plastiklabidat. Kindlasti ei tohiks kasutada metalli ega terasharja, sest see rikub tsingitud plekkpindu. Torudesse soovitatakse paigaldada prahivõrgud, mida peab regulaarselt puhastama.

Kuigi vihmavesi pühib katuselt suurema sodi, siis tavaliselt jääb osa sellest rennidesse pidama. Enamasti jääb rennidesse väiksem sodi – huumus, okkad, lehetükid. See tekitab rennidele lisaraskust ning need võivad painduda või talvel katki külmuda.

Katust puhastatakse nii käsitsi tööriistadega kui ka survepesuriga. Suuremat pesu tehakse tavaliselt 10-15 aasta järel, olenevalt katusematerjalist. Lehtedest ning okstest võiks katuse puhastada vähemalt kord aastas.

Erinevad katusematerjalid on ka erineva hõõrdejõuga. Katuse puhastamisel on väga oluline jälgida libedust, et hoida ennast ning vältida kahjustusi katusele. Selleks on vajalikud käigurajad, katuseredelid, turvarakmed, jms. Turvarakmed tohib kinnitada vaid selleks ettenähtud kohtadesse, kindlasti mitte korstna ega rennide külge.

Kivikatus

... on üldiselt kõige vastupidavam katusematerjal. Loomult tugev ja vähenõudlik, on kivi tegelikult tundlik mehaanilisele survele ehk võib kergesti mõraneda suurema löögi tagajärjel. Vanema kivikatuse puhul peaks kasutama tõstukit, sest kivi muutub aja möödudes rabedaks ning võib raskuse all murduda.

Kivikatuste puhul kasutatakse üldjuhul ainult survepesu. Katus pestakse alati ülevalt alla, et kivide alla ei pääseks niiskust, kindlasti ei peaks survet suunama otse kivide vahekohtadesse alt üles. Nii võib vesi pääseda katuse alla ning kahjustada karkassi.

Kui leiad katuselt mõranenud või vigastatud kivi, siis tuleks see välja vahetada. Üldjuhul on kivikatuse hooldus ning parandus lihtne, sest välja vahetatakse vaid kahjustunud kivid. Siiski on parima tulemuse saavutamiseks vajalik spetsialisti abi.

Kivikatuse vastupidavuse suurendamiseks immutatakse kivi 5-6 aasta pärast paigaldamist samblakaitsega, mis ei võimalda samblal kinnituda. 

Plekk-katus

Metallkatus ise vajab üldjuhul vähem hoolt, sest lehed, okkad, jm praht ei haaku libeda plekiga. Värvikiht suurendab pleki vastupidavusvõimet. Siiski võib sodi jääda plekiosade nurkadesse, neeludesse, liitekohtadesse, jne. Kinni jäänud lehed tekitavad huumust, seovad niiskust ning pikas perspektiivis tekib sammal.

Plekk-katust tuleb jälgida, sest leherisu ja okkapuru lagunemisel eralduv hape, UV-kiirgus jms kahjustab pleki värvikihti. Seepärast peab katust kontrollima regulaarselt. Kui kahjustused on pikaaegsed, väheneb pleki eluiga, tekib rooste ning katus kulub läbi. 

Plekk-katust on kõige lihtsam pesta survepesuriga, <50 baari survega. Tuleb jälgida, et vesi ei avaldaks liiga tugevat survet ühenduskohtadele, kust see võib läbi pääseda. Suurem mustus eemaldatakse harja ning spetsiaalse pesuainega. Värvkattele sobimatu pesuaine võib värvi eemaldada.

Seetõttu on väga oluline jälgida plekk-katuse olukorda. Värvitud plekk pikendab katuse eluiga ning vajadusel peab kulunud kohad uuesti üle värvima. Kindlasti ei tohi roostekohta lihtsalt üle värvida, vaid see eemaldada ning asendada. Kuigi plekk on väga vastupidav, tuleb jälgida, et ei tekiks mehaanilisi vigastusi – mõlke, kriime, jms. Mõlkidesse kogunev lehesodi ning kriimustused tekitavad roostet.

Kui märkad plekk-katuses suuremaid kahjustusi, roostet või mõlke, siis konsulteeri kindlasti spetsialistiga, kes aitab need parandada.

Bituumenkatus

Tehismaterjalist bituumen on täielikult niiskuskindel ning vajab üsna vähe hooldust ja puhastust. Kuigi ilmastikukindel, on bituumen pehme materjal ning ei kannata teravaid tööriistu ega terasharju. Lehtede, okste ja muu sodi katuselt eemaldamiseks peab kasutama pehmet harja.

Katusepesuks kasuta spetsiaalseid biolagunevaid vahendeid, mille vihm hiljem maha loputab. Lisaks puhastusele tekitavad need katusele kaitsekihi, mis ei lase samblal ja teistel organismidel katusele mõnda aega kinnituda.

Bituumenkatuse puhul peab regulaarselt kontrollima sindlite olukorda. Servad, vuugid, tõsted peavad olema korralikult kinni. Kõik lahtised ääred tuleb uuesti kinni liimida spetsiaalse SBS-kummibituumenist mastiksiga.

Vastupidavuse suurendamiseks peaks bituumeni immutama UV-kiirguse vastase kaitsevahendiga. Tööstushoone lamekatused pestakse üldjuhul survepesuriga iga paari aasta tagant.

Laastukatus

Looduslik katusematerjal, mis vajab regulaarset hoolt. Puit on äärmiselt vastuvõtlik niiskusele ning oksad, lehed, sammal, huumus jms seob niiskust, mis rikub katust kiiresti ning see võib minna mädanema.

Laastukatuselt peab eemaldama loodusliku sodi 1-2 korda aastas. Kui maja läheduses on kõrged puud, siis kevadel ja sügisel.

Suurema pesu võib teha kerge survepesuriga 5-10 aasta tagant. Seejuures tuleb olla ettevaatlik, et surve oleks ülevalt alla ja sedasi ei pääseks vesi laastude alla.

Puitkatuse vastupidavust suurendatakse immutusvahenditega. Laastukatuse kimmid ja sindlid on enamasti juba enne paigaldust immutatud UV-kiirguse ning niiskusetõrje vahenditega. Siiski soovitatakse laastukatust õlitada ning peitsida iga 2-3 aasta tagant. Enamasti kasutatakse laastukatuse hoolduseks looduslikku tõrvaõli. Regulaarne immutus pikendab puitkatuse eluiga paljude aastate võrra.

Õlg/rookatus

Üldjuhul võib katuselt eemaldada oksad ja lehed, mis rikuvad väljanägemist. Rookatusel tuleks sammal eemaldad koheselt selle avastamisel, kuna selle alla kogunenud niiskus võib tekitada katusele üsna kiiresti mädaniku. Rookatust ei tohiks survepesuriga puhastada, sest vesi võib suure survega liikuda läbi kõrte, kus see enam ei kuiva.

Rookatuse kõige nõrgem osa on katusehari. Kui see hakkab läbi ajama, jõuab vesi kiiresti alumistesse kihtidesse, mis ei kuiva ning katus hakkab mädanema. Kahjustatud osad tuleb kiiresti uute kõrte vastu välja vahetada. 

Kokkuvõtteks

Selge see, et erinevad katusetüübid vajavad erinevat hooldust ning puhastamist. Esialgne soodsam katusekate vajab tihtipeale just suuremaid kulutusi ning regulaarselt uuendamist. Katusepindade puhastamiseks on vajalik läbi mõelda ka see, et kuidas sinna turvaliselt saada ning end kinnitada. Kas kasutada redelit, köit või rentida hoopis tõstuk? Lisaks sellele on olenevalt katusetüübist asendamatu abiline survepesur.

Kas sulle ei meeldi kõrgused ja sa pole päris kindel kuidas katust puhastada või hooldada? Samuti ei tea päris täpselt, mis vahendeid kasutada või kuidas katust parandada või kohati uuendada - sellisel juhul on igati mõistlik konsulteerida spetsialistiga. 

Loe lisaks ka meie artiklit erinevatest katusekattematerjalidest siit.