Erinevad piirdeaiad
Eestlane armastab puitu, seda on näha ka linnapildis, kus suurte betoonidest ja klaasist majade vahel ning ümbruses leidub puidust maju, mis on piiratud puidust aiaga. Puitaiad on kõige levinum aiatüüp Eestis, sest need sobivad pea kõikjale. Tänu laiale materjalivalikule ja moodsale puidutöötlemistehnikale ei pea aiad välja nägema n-ö tüüpilised lippaiad. Erinevaid materjale saab kombineerida nii, et lõpptulemuseks oleks lahendus vastavalt vajadusele ja soovile.
Laias laastus saab puitaiad jagada kaheks: vertikaalsed ja horisontaalsed puitaiad. Vertikaalsed puitaiad on enim levinud, sest neid on lihtne paigaldada ja sobib hästi üldisesse linnapilti ja praktiliselt kõikjale. Ennem seda tüüpi aia kasuks otsustamist peaks vaatama ka naaberaedu, sest üldpilt peab piirkonnas olema sarnane. Vertikaalse puitaia ehitamisel pannakse kõigepealt paika aiapostid, mis peaksid olema piisavalt tugevad, et aia raskust kanda. Seejärel kinnitatakse postide külge põiklatid ja põõnad, mille külge kinnitatakse kruvide või naeltega aialipid.
Horisontaalsed puitaiad ei ole ajalooliselt väga levinud, kuid neid on rohkem näha tänapäevaste uusarenduste juures. Horisontaalse aia puhul kinnitatakse töödeldud aialipid horisontaalselt aiapostide külge. Lippide ehk laudade vahed on reeglina suuremad kui vertikaalse aia puhul kuid see eest kasutatakse sagedasti topelt laudist. Mõlemale poolele lisatud laudis aitab tagada suurema privaatsuse. Nii jäävad lippide vahele küll vahed aga nende vahelt ei ole võimalik aeda piiluda.
Puitaedade vastupidavamaks muutmiseks lisatakse nende ülemisele äärele kattelauad, mis tuntud ka kui U-liistud. Põhimõtteliselt on tegu on väikese katusega aia peale. Sedasi muudetakse aed Eesti kliimale vastupidavamaks ja niiskuskindlamaks. Loe ka: Puitaia ABC
Võrk- ja keevisvõrkaiad
Teine populaarne aiatüüp on võrkaed, mida kasutatakse nii kruntide vahepiirdena või ka suuremate lao- ja tööstushoonete alade piiramiseks. Võrkaiad on enamasti tehtud tsingitud traadist ja on omavahel, kas kokku keevitatud, mille tulemuseks saab keevisvõrgud, või kokku punutud, mille tulemusel saadakse punutud võrkaed.
Võrkaial on teiste piiretega võrreldes mitmeid eeliseid, näiteks on neid kergem paigaldada, need on ilmastikukindlamad ja reeglina soodsamad. Seetõttu näeb neid rohkelt just uusarenduste juures. Vanemate majade juures on tihti just puitaiad ja seda ei ole tavaliselt muutma hakatud kuid nagu öeldud on need levinud kruntide vahelise piirdena. Võrkaia miinusteks on aga asjaolu, et need paku tihti eraldatust ehk nendest näeb läbi, mistõttu ei paku need ka mürakindlust. See, et võrkaed ei talu koormust näitab ka asjaolu, et kui talvel aiale rohke lumi peale sajab võib võrk välja venida või kinnitused laguneda. Seega tuleks kevadeti võrkaed pingutustangidega üle pingutada.
Võrkaia saab vastupidavamaks muuta pannes tähele mitmeid asjaolusid. Mida väiksem on võrgusilm ja mida jämedam traat, seda tugevam on võrkaed. Aia kõrgust saab samuti valida. Aiale lisab tugevust aiapostide korrektne paigaldus. Laiema diameetriga ja väiksema vahemaa tagant paigaldatud aiapostid lisavad aiale jäikust ning muudavad selle oluliselt vastupidavamaks.
Keevisvõrkaedu kasutatakse eramutute vaheaedadena. Sellisel juhul leiab maja eest puitvärava, mis pakub privaatsust tänaval liikuvate inimeste poolt. Punutud võrkaed täidab sama funktsiooni ja kuigi seda on lihtsam paigaldada, siis ei ole see nii tugev. Kuna enamus edasimüüjaid müüb 50x50 silmasuurusega keevisvõrkaedu on ainukeseks aia tugevuse näitajaks võrgutraadi jämedus.
Keevispaneelaed
Paneelaiad saab jagada kaheks 3D paneelaiad ja 2D aiapaneelid. Keevispaneelaedasid kasutatakse eramajade, tootmishoonete ja ka ühiskondlike hoonete piiramiseks. Ehk kohtades, kus tavalised võrkaiad võivad jääda nõrgaks. Laialdaselt kasutatakse neid ka koeraaedikute ehitamiseks. Paneelaiad on üldiselt tugevamad ja vandaalikindlamad kui eelnevad käsitletud aiatüübid. Nende kahjustuste korral on võimalik iga keevispaneel eraldi eemaldada ja see vajadusel välja vahetada.
2D aiapaneelidel on kahekordne 2D horisontaaltraat. Horisontaalis kasutatava traadi läbimõõt on reeglina kuus kuni kaheksa millimeetrit ning vertikaalis viis - kuus millimeetrit. Paneelide standardvärv on roheline, et see sobituks looduskeskkonnaga või aias olevate puude ja põõsastega, kuid seda saab lasta värvida ka endale sobivat tooni. Eestis on rohkem kasutusel 3D keevispaneelid, mis on üldjuhul soodsamad kui 2D paneelid. 3D paneelil on tugevduseks painutusega tugevdusvoldid, mis võimaldab nende tootmisel kasutada pisut väiksema läbimõõduga traati. Keevispaneelaia standard pikkus on ca 2,5m ja kaubanduses on saadaval ~1-2,5 meetri kõrguseid paneele. Loe ka: Keevispaneelaed ABC
Metallaiad
Metallaiad on kaubanduses saadavatest aedadest kõige esinduslikumad, kuid ka kõige kallim lahendus. Seda eriti just sepistatud metallaedade puhul. Metallaedades on kõige enam kasutusel klassikalised ja lihtsad varbaiad. Need on küll kallimad kui võrkaiad ja paneelaiad, kuid inimesed otsustavad varbaia kasuks just selle vastupidavuse poolest. Kvaliteetsed aiad peavad vastu aastakümneid ja neid tuleb vähem hooldada. Peale vastupidavuse on varbaiad ka tugevamad ja tagavad kõrgema turvalisuse, kuid nagu võrkaia puhul siis ei paku varbaed palju privaatsust.
Metall ise on küll tugev materjal, kuid selle vastupidavamaks muutmiseks erinevateks ilmastikuoludeks, oleks vaja aed kuumtsinkida. See suurendab korrosioonikindlust ja värav jääb aastateks ilusaks. Seda saab lasta värvida ka endale sobivasse tooni, et see sobiks maja välisfassaadi ja ülejäänud naabruskonnaga.
Metallist aiad ei ole vaid varbaiad, kaubanduses on saadaval ka horisontaalsete ja vertikaalsete paneelide ja lippidega aiad. Need tagavad privaatsuse, on tugevamad ja vastupidavamad kui puidust lahendused.
Metallaiaga piiratakse eramajad, suuremad ja väiksemad hooned ning muud kaitsmist vajavad alad. Aia juures saab kasutada kõiki väravatüüpe tiibväravad, liugväravad ja jalgväravad.
