Miks on energiamärgis vajalik?

Energiamärgise esitamine on kohustuslik kui soovitakse maja või korterit müüa või üürida. See annab tulevasele koduomanikule aimu, millised hakkavad olema tulevased elektri-ja toasooja arved. See on vajalik ka kui kinnisvara omanik soovib saada riiklikke laenusid või hoopis abi hoone renoveerimiseks. Näiteks KredEx pakub väikeelamutele rekonstrueerimistoetust, mis tõstab kodu energiasäästlikkust ning väärtust.

Mõned põnevad faktid

• Alates 2009 aastast peab kõikidel hoonetel ja korteritel, mida soovitakse müüa, olema energiamärgis.
• Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on tulevane kodu.
• Energiasäästlikkust mõõdetakse skaalal A-H. Kõige kõrgem märgis on A-klass ning seda soodsam on kütte- ja elektrikulu.
• 2020 aasta algusest on kõikide uute eluhoonete, sh majad ja korterid, energiatõhususe miinimumnõue A-klass ehk liginullenergiahoone.
• Hooned, mis renoveeritakse, peavad saavutama vähemalt C-klassi väärtuse, kui on plaanis müüa.
• Energiamärgis avaldatakse nii hoonetele kui ka kodumasinatele – külmkapp, pesumasin jne.
• Energia-audit olemasolevale majale maksab 100-300€.
• Kõrge energiamärgis tähendab madalaid kütte- ja energiakulusid, kuid tagab ka meeldiva sisekliima, mis pikendab maja eluiga.

Kes peab energiamärgist järgima?

• Kõik uued objektid, uusarendused elamuteks jne,
• Korterelamud ja eramajad,
• Kontori- ja ärihooned,
• Majutushooned sh hotellid,
• Avalikud hooned, näiteks ostukeskused,
• Koolid ja lasteaiad,
• Lao- ja tööstushooned,
• Suure energiatarbega hooned – näiteks jäähall, haigla, lennujaam jne.

Märgise kohustus ei kehti:

• Miljööväärtuslikul alal või väärtusliku üksikobjektina,
• Hooned, mis on muinsuskaitsealal,
• Kultus- või religioossetel eesmärkidel ehitatud hooned,
• Ajutised hooned, kuni 2 aastat,
• Tööstusalad ja töökojad,
• Elamud, kus elatakse vähem kui neli kuud aastas,,
• Hooned alla 50 m2 suletud pinnaga.

Mis on passiivmaja ning A-klassi märgisega hoone erinevused?

Passiivmaja ei ole liginullenergiahoone. Passiivmajadel on veel lisaks eraldi nõuded, mida Eestis pole sisuliselt võimalik saavutada talviste külmatemperatuuride tõttu. Passiivmaja nõuded on sisuliselt suletud süsteem, mis hoiab ise elamiskõlblikku temperatuuri. Õigesti nõuetele vastaval passiivmajal puudub küttesüsteem.

Passiivmaja liikumine sai alguse Saksamaal ja on pigem levinud Kesk-Euroopas. Sealne kliima soosib selle rajamist ja passiivmaja nõuetele vastavus on lihtsamalt saavutatav kui Põhja-Euroopas. Loe ka meie artiklit: Passiivmaja ABC

A-klassi ehk liginullenergia hoone on väga säästlik ja energiat säästev hoone. Põhja kliimas tähendab see väga kvaliteetseid aknaid, soojustagastusega ventilatsioon, A-märgisega kodumasinad ja madalate küttekuludega soojuspumbad. Lisaks peab A-klassi märgisega hoonel olema vähemalt osalised lahendused taastuvenergia-tehnoloogial põhinevad, näiteks päikesepaneelid.

Energiamärgis ja selle väljastamine

Energiamärgis väljastatakse hoonele arvutatud energiatõhususarvu alusel. Energiamärgise väljastab kutsetunnistusega spetsialist ja selle arvutus põhineb, kas energiaarvutusel, mõõdetud või hinnatud energiakasutuse andmetel. Väikeelamu puhul saab lähtuda energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamise lihtsustatud meetodil. Riikliku kutsetunnistusega spetsialistid leiad siit.

Seega võetaks energiamärgise arvutamisel arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele või jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. Arvutustel tuleb arvesse võtta köetavat pindala (külmad ruumid jäetakse välja), kütteliiki ja ka ehitamise või rekonstrueerimise aastat.

Tasub tähele panna, et projekteeritud energiavajaduse kohta ehk projekti põhjal arvutatud energiamärgis kehtib 2 aastat alates hoone valmimisest. Tegeliku energiatarbimise energiamärgis kehtib seevastu kümme aastat alates märgise väljastamisest. Pärast iga suuremat ja olulisemat renoveerimist tuleks aga energiamärgist uuendada.

Energiaaudit

Uute hoonete puhul, alates 2009. aastast on energiamärgis kohustuslik ja kõik vastavad detailid on olemas juba projektis. Vanematele hoonetele tellitakse energiaaudit, kui see on vajalik, näiteks kui soovitakse kodu müüa. Kui hoone praegune energiamärgis on D, E, F või G klassis on tõenäoliselt mõistlik tellida energiaaudit ja selle põhjal planeerida renoveerimist ning energiasäästumeetmete rakendamist.

• Köetav pind ja kütmiseks kuluv energia m² kohta,
• Vundamendi soojapidavus,
• Välisseina soojapidavus,
• Põranda ja lae soojapidavus,
• Akende soojapidavus,
• Seinte, põrandate ja lagede nurgad, kinnitus- ja üleminekukohad,
• Ruumide paigutus ilmakaarte suhtes,
• Küttesüsteemi optimaalne võimsus,
• Ventilatsiooni soojustagastus,
• Ventilatsiooni optimaalne võimsus,
• Päikesepaneelide optimaalne võimsus,
• Päikesekollektorite efektiivsus,
• Tarbevee soojendamine,
• Olmeseadmed,
• Valgustite energiakulu,
• Lisaks mõõdetakse iga ruumi energiakulu eraldi.

See on üldine ülevaade ning energiaaudit hõlmab veel mitmeid detaile. 

Kas vana maja renoveerimisel on võimalik saavutada A-klassi energiamärgis?

Sisuliselt on lühike vastus – jah. Pikemal analüüsil tuleb välja tuua, et see on väga kulukas ning küllaltki ajamahukas ettevõtmine. Enamikel juhtudel on soodsam vana hoone maha lammutada ja uus ehitada. Loe selle kohta täpsemalt: Kas ehitada uus maja või vana renoveerida vana maja terviklikult?

Energiasäästlikkuse tõstmine on üldiselt kulukas, kuid tasub end juba 5-10 aastaga ära, olenevalt maja suurusest ja energiahinna kõikumisest.

Enne, kui alustad vana maja renoveerimist, tee kindlasti energiaaudit ja telli termoanalüüs, et tuvastada võimalikud varjatud külmasillad. Kindlasti kutsu appi spetsialist, kes oskab koostada projekti ja anda asjakohast nõu.

Kõrge energiamärgis vanale hoonele:

• Alusta vundamendist, mis tuleb täielikult soojustada ning üle kontrollida kõik võimalikud üleminekukohad ja nurgad;
• Kvaliteetsed aknad;
• Soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine;
• Küttesüsteemi vahetus – maa- või õhk-vesi soojuspump koos põrandaküttega;
• Tänapäevane soojustus – vanad materjalid on tihtipeale täiesti ära vajunud ja on pigem külmakandjad kui peatavad seintes jäise õhu liikumise;
• Päikeseenergiasüsteemide paigaldus katusele;
• Veeboilerite väljavahetamine;
• Katuse ülevaatamine ja vajadusel väljavahetamine;
• Vanade kodumasinate ja valgustite asendamine uute ning energiasäästlikema seadmetega.

Sisuliselt võib tähendab kõrge energiamärgise eesmärgil vana maja renoveerimine kogu hoone taladeni lahti võtmist ning uue ehitamist. Mõnikord on kõige mõistlikum renoveerimise asemel uus kodu ehitada isegi siis, kui hoonel on väga kõrge nostalgiline väärtus. 

Tänapäevaste materjalidega ja ehitusstandardite tõttu on energiatõhusad majad muutunud tavapäraseks nähtuseks. Selleks, et ehitada uus või renoveerida vana hoonet on vaja vaid leida pädev ehitusalane partner.