Proovime alustuseks veidi vaagida, mis imeloom see projekt üldse selline on? Nagu võõrapäraste sõnadega tihtipeale juhtub olema, pärineb seegi termin kreekakeelsest sõnast “projiecere”. Tõlkes siis “ettepoole paiskama”. Projektor paiskab ettepoole ehk ekraanile temas peituva info. Et oleks paremini näha ja mõista. Nii on ka elektriprojekti, või mis tahes muu ehitusalase projektiga - peas võib ta ju kenasti meil valmis olla, aga et ka teised seda paremini mõistaksid, tuleb ta ajukurdudest paberile paisata.

Kuidas need mõtted siis joonistele jõuavad? Võtame selle ilmestamiseks sellise lihtsama majakese näite. Soovid endale kena paraja suurusega suvila lasta ehitada. Looduskaunisse kohta mõistagi. Oletame veel, et suvekodu rajamiseks on olemas isegi kehtiv planeering. Ning mis veelgi suurem pluss – kohe sinu krundi kõrval on elektrivõrguettevõtte alajaam! Vast nad ikka annavad sealt natuke sulle ka.

Maja ehitusprojekti koostamiseks on sul appi võetud arhitekt ja temaga olete juba pikki nädalaid sättinud paika tubade asetust, akende kuju ja magamiskambri seina värvi. Põhimõtteliselt on enamik soovitud asju saanud paberile. Selle käigus on selgunud mõned asjad veel:

• Tahaks panna mobiililt reguleeritava õhksoojuspumba;
• Saunakerise paneme samuti, olgugi, et raske südamega, elektrilise ja distantsjuhtimisega;
• Esikusse ja pesuruumi mõistagi eletriline põrandaküte;
• Pesumasin kindlasti (kuivatit esialgu mitte);
• Soojaveeboiler;
• Kahe keedualaga elektripliit. Elektriline küpsetusahi samuti;
• Meil on elektriauto. Seda peab saada laadida;
• Vahel tahaks õues mõne võimsama tööriista juhtme otsast käima saada. Kreisssae näiteks.

Eskiisprojekt

Ülaltoodud nimekirjale tuginedes ja arhitekti koostatud jooniseid täiendades saab elektriosa projekteerija koostada nüüd eskiisprojekti, mille alusel on hea taotleda elektrimüüjalt liitumise tehnilised tingimused.

Eelprojekt

Kui võrguga liitumise tingimused on teada, saab plaanidega minna natuke täpsemaks. Eelprojektis määratakse ära elektrikilpide vajadus ja asukohad ning üldisem kaabelduse lahendus. Väga peentesse detailidesse veel ei laskuta.

Põhiprojekt

Siin etapis minnakse juba konkreetsemaks. Tuleb ära määrata saunakerise tüüp ja konkreetne elektritarve. Sarnaselt ka teiste suuremat võimsust nõudvate masinate elektrivajadus. Paika pannakse kaablite asukohad ja rehkendatakse vajaliku ristlõike suurus. Elektrikilpide sisu pannakse konkreetselt paberile ning arvutatakse kaitselülitite amprite suurus.

Tööprojekt

Siin täpsustatakse vajadusel põhiprojekti. Ehitustööde käigus juhtub ikka vahel nii, et reaalset kujunenud olukorda arvestades on mõistlik mõni lahendus teha teisiti kui projekt ette nägi. Et see oleks lõpuks ka korralikult dokumenteeritud, siis kõik sellised muudatused või täpsustused kantaksegi tööprojekti.

Läheb paljuks ja segaseks? Pole hullu, valame veel bensiini lõkkesse. Elekter pole siiski naljaasi ja ohutuse tagamiseks peab siin olema täpne ning ühtlased reeglid on õigustatud. Riiklikult on kehtestatud projektide tegemiseks kindlad standardid. Elektripaigaldistele tehtud projektid jaotatakse veel omakorda alaliikideks.

Tugevoolupaigaldised

Selle all käsitletakse seadmeid ja võrke, mis nõuavad suuremat eletrivõimsust. Reeglina kuulub siia siis meil levinud n-ö stepslivool ehk 220 volti ja tööstusvool pingega 380 volti. Aga see võib haarata ka madalama pingega võrkusid. Nende paigaldiste projekteerimiseks ja ehitamiseks nõutakse tegijalt juba spetsiaalset kutsekvalifikatsiooni ja pädevust.

Nõrkvoolupaigaldised

Siia kuuluvad need elektrilised võrgud, mille eesmärgiks pole mitte suurt energiamahtu üle kanda, vaid hoida töös tänapäeval levinud mugavus- ja ohutusseadmeid. Näiteks teleri kaabel ja internetivõrk, valvesüsteem, tuletõrje signalisatsioon jne.

Automaatika

Ajaliselt kõige uuem nähtus. Sisaldab hoone kütet ja kliimat reguleerivaid seadmeid. Moodsate hoonete puhul on üha enam levinud, et selle kütmise, jahutamise ja ventilatsiooni üle valvab inimese asemel nn tehisintellekt. Ilmselt üha suuremat tähtsust nõudev osa. Tehnoloogia murrab kodudesse sisse uksest ja aknast. Elektritoitel töötavad kojamehed ja koduabilised vajavad lähitulevikus samuti tõrgeteta töötamiseks korralikku tugisüsteemi.

Eks esimeste tehnoloogiliste uuenduste hind on ka alati kõrge ning neile pandud ootused peavad olema võimalikult hästi dokumenteeritud. Et näiteks juhul, kui ostad tarnijalt roboti, kelle ülesandeks on aknalaualt tolmu võtta aga tema omaalgatuse korras värvib sinu eemalolekul magamistoa erkpunaseks, oleks sul pärast robotimüüjalt selgitust nõudes kindlam tunne.

Milleks see kõik?

Vahel võib ju tunduda, et milleks seda projektikausta kuhja ikka vaja on? Hinda oskavad ka selle koostamise eest korralikult küsida. Noh, omavalitsus ei anna ilma hästi ehitus-, või kasutusluba. Kindlustusfirma vaatab ka pakutava kahjukäsitluse lepingule korralike projektide olemasolul soodsama pilguga. Ja mis ehk kõige olulisem – projekt annab ehitajaga suhtlemisel selge aluse.

Alates sellest, et korraliku projekti alusel saab erinevatelt firmadelt võtta võrreldavaid hinnapakkumisi ning pärast ka kontrollida, kas köögi tasapinna kohale pandi ikka kuus seinakontakti nagu projektis või sai sinna neid ainult kaks. On suur vahe, kas tellid tegijalt töö info baasilt, et valgustus võiks olla korralik ja seinakontakte “piisavalt” või on nende asukoht, kvaliteediklass ja arv täpselt ära määratud.

Veel üheks oluliseks plussiks tegelikkusele vastava projekti olemasolu korral on info arhiveerimine. Kaablid peidetakse tihti seintesse või põranda alla ja kuigi algul tundub, et sa ju nägid ja tead kuskohas nad paiknevad, siis uskuge, paari aastaga see kõik ununeb. Ja siis juhtub see, et uue perekonnapildi seinale riputamiseks sinna auku tehes, lased sa puuri sirinal otse kaablisse. Kuskilt on vool kadunud ja trotsi ning pahandust palju.

Elu muutub ja nõuab oma

Kui paarikümne aasta eest oli toa kohta täiesti piisav 2 – 3 seinakontakti, siis tänapäeval on seda mõeldamatult vähe. Võtame näiteks ühe keskmise elutoa – televiisor, digiboks, ruuter, 2 põrandalampi , tolmuimeja, arvuteid ja läppareid ca 4, printer, raadio, mobiililaadijaid 4.

Kokku 16!

Ja uskuge, mõne aja pärast tuleb puudugi. Ühe huvitava tähelepaneku elust tooksime siinkohal veel välja. Kui tellija, projekteerija ja ehitaja projektis asju paika panevad, siis kaasneb iseenesest illusioon, et mööbel ja elektrit nõudvate seadmete asukoht on paigas ja nii see aegade lõpuni jääbki. Ei jää! On leibkondi, kus mööblit tõstetakse toas ringi keskmise intervalliga kaks korda nädalas. Ei, see ei ole liialdus. Seepärast on soovitav oma tulevikku projektile kandes teha seda alati teatava varuga ning mõelda ka elumuutustele, millest ei ole meil kellelgi pääsu. Ehk siis projektlahenduses võiks säilida omajagu paindlikkust. Mõistetav, et see teeb asja seal etapis mõnes mõttes keerulisemaks aga pikas vaates tasub see siiski ära.

Jõudu, tarkust, meelekindlust ja kannatlikust kõigile, kel projekti koostamises osalemine moel või teisel ees seisab.