+ Lisa oma töö      

Elektritööd kodus - mida võib ise teha ja mida peab tegema spetsialist?

07. juuni 2022 Hange.ee
Tagasi
elektritööd, elektrik elektrisüsteem, elektriohutus, elektriseadmete ohutus

Elekter mängib meie elus väga olulist rolli ja seadmete korrektseks tööks ning turvalisuse tagamiseks peab elektriga seotud töödesse ettevaatusega suhtuma. Mõned asjad saab ise ära teha kuid suurem osa tööst tuleb jätta spetsialistidele.

Seadus

Ei ole eriline üllatus, et elektritööd nagu ka paljud muud tegevused, on seadusega reguleeritud. 2015. aastal vastu võetud määrus “Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded” kirjeldab, mis töid tohib ise teha ja mida mitte.  

Nimetatud määruse paragrahv kolm kirjeldab, kes elektritöid teha võivad, millised on üldnõuded ja mida enne elektritöödega alustamist kui ka pärast tööde lõpetamist tegema peab.

  • Enne elektripaigaldises käidutoimingu* tegemist tuleb välja selgitada tegevusega kaasneda võivad ohud ja rakendada abinõusid nende ohtude realiseerumise vältimiseks.
  • Käidu- ja elektritööd tohib teostada isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi.
  • Õigusaktides sätestatud konkreetsete nõuete puudumisel tuleb elektripaigaldise käidu- ja elektritööd teha hea tava kohaselt.
  • Elektritööd tegev isik veendub pärast elektritöö tegemist mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektripaigaldise, sealhulgas selle osaks oleva elektriseadme, dokumentatsiooni alusel, et elektripaigaldis või tehtud elektritöö vastab nõuetele. Elektritööd teinud isik dokumenteerib enda tehtud töö.
  • Kui elektritööd tegev isik tuvastab, et elektripaigaldis ei vasta nõuetele, teatab ta kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil sellest isikule, kellele elektripaigaldis üle antakse.
*Käidutoimingud hõlmavad eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ning elektri- ja muid seonduvaid töid.

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Spetsialist

Kõik eelnevad nõuded on seadusega ette nähtud, et hiljem ei tekitaks probleeme: elektrijuhtmete valed mõõtmed või nende valesti ühendamine; kasutatavate võimsuste ja pingetega mittearvestamine; valede kaitseseadmete paigaldamine; oludele mittesobivate elektriseadmete ja – kaablite valimine; ohutusnõuete mittejärgimine ja palju muud.

Kui tekib vajadus kodus teostada teatud elektritöid tuleks esmajoones kaaluda mõne professionaali kutsumist. Elektriku võiks kutsuda ka siis, kui on vaja paigaldada juhtmestikku ja remontida või kontrollida elektriseadmeid. Kindlasti tuleks elektrik kutsuda siis kui on vaja likvideerida siseelektrivõrgu elektriavarii, kontrollida elektrisüsteemi või seda hoopis projekteerida.

elektrik, elektriku palkamine, kogemustega elektrik, elektritööd
Ära tee elektritöid ise vaid kasuta spetsialisti abi, elukutselised elektrikud teavad, mida nad teevad.

Tuntud ütluse kohaselt ei tohiks naiselt kunagi küsida kui vana ta on või mehelt kui palju ta palka saab, elektrikult tuleks aga alati küsida tema kvalifikatsiooni kohta. Kui ta ei oska midagi oma kvalifikatsiooni kohta öelda, siis ei ole mõistlik teda oma elektrisüsteemi juurde mitte lasta. 

Elektritööde tegemisel tuleb tagada ohutus inimese elule ja tervisele. Asjatundmatus võib aga põhjustada ohtu nii inimestele kui ka ümbrusele. Valesti tehtud töö, mille eest kvalifikatsioonita elektrik vastutama ei pea, võib juba tööde tegemise ajal põhjustada tugeva elektrilöögi või hilisemalt lühise ja põlengu. Tehnilise Järelevalve Ameti kohaselt on pädevad isikud on need, kes tunnevad tööde eripärasid, oskavad identifitseerida, tuvastada ja ennetada tööga kaasnevaid ohte ning kasutavad õigeid ohutustehnilisi võtteid.

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Mida võib ise teha?

Eelnevalt välja toodud määrus sätestab ka, milliseid elektritöid võivad tavaisikud ise teha. Mõned näited on järgnevad:

  • Tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast.
  • Toitevõrgust lahutatud kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid.
  • Pinge kontrollimine indikaatoriga kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes;
  • Kaitsejuhita valgusti valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
  • Kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras;
  • Elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.

Pingevaba olukord tähendab, et juhtmestikus puudub elektrivool. Seega kui on soov lambipirni vahetada ja ei ole kindel, kas lüliti on sees või väljas tuleks elektrikilbis paiknev vastav kaitselüliti välja lülitada. Elektrikilbil on pealüliti, mis kontrollib kõiki teisi lüliteid, kuid seda ei pea tööde tegemisel ilmtingimata kasutama. Selleks, et teada saada, milline kaitselüliti on õige, seda saab vaadata kilbil olevalt skeemilt. 

Kindluse mõttes võiks ka lihtsamaid töid tehes pealüliti välja lülitada, eriti juhul kui ei ole varasemalt midagi sellist teinud. Tööde tegemine võib küll pereliikmete jaoks olla häiriv kuid ohutus on kõige tähtsam.

Tavaisik võib kodus ise vahetada valgusallika või pistikupesa. Nende puhul on kruviaugud ja kinnitused juba paigas. Seega ei ole vaja teha muud, kui kruvid lahti keerata, vana pistikupesa või lüliti eemaldada ja uus asemele panna. Siinkohal ei tohiks lasta kirjeldusel end petta, et tegu on lihtsa tegevusega. Pigem konsulteeri asjatundjaga ja vajadusel lase neil ka töö teostada.

Loe ka: Korras elektrisüsteemid annavad meelerahu

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge