Proovime tõlkida eelneva nüüd maakeelde. Maja või korteriomaniku jaoks on tema elektripaigaldis siis kogu elektriseadmete ja kaablite kogum, mis jääb liitumispunktist edasi.

Ehk siis posti otsast liitumispunktist majja tulev kaabel, elektrikilp, kilbis olevad lülitid ja kaitsmed, hoone sisesed ja välised kaablid ning samuti kogu tehnika, mis on ühendatud otse samasse elektrivõrku ja mida ei saa lihtsalt seinakontaktist soovi korral välja tõmmata. Transistorraadio siis enam siia alla ei kuulu. Elektriliitumise kohta loe lähemalt siit.

Erinevates allikatest võib leida ka pisut teistsuguses sõnastused definitsioone, kuid nende põhiolemus on sarnane ja jääme seekord Riigi Teatajas avaldatu juurde. Üldisemalt peab aga elektripaigaldis vastama nagu paljude muudegi asjadega Maarjamaal Eesti Vabariigi seadustele ja standarditele ning ka Euroopa Liidu normidele ja direktiividele.

Elektripaigaldiste liigid

Sellesama määruse paragrahvis number 3 on ära toodud ka elektripaigaldiste liigitus, mille kohaselt jaotatakse need kolme liiki, mille järgi omakorda on ära määratud süsteemile kohustuslikus korras tehtava auditi sagedus. Loogika seisneb siis üldisemalt öeldes selles, et mida võimsam ja keerukam süsteem seda tihedamini tuleb seda ka kontrollida. Samuti tehakse tihedamat tehnokontrolli nendele elektripaigaldistele, mille töökindlus ja tõrgeteta töö on eluliselt tähtis nagu näiteks haiglad, ohtlikuid aineid käitlevad ettevõtted või suurõnnetuse ohuga olevad objektid. Täpsema liigituse võib sügavama huvi korral igaüks sealt määrusest järele vaadata. Toome siinkohal ära lühema kokkuvõtte.

Esimene liik

Suurõnnetuse ohuga objektid, plahvatusohtlikke materjale käitlevad ettevõtted, haiglad ja hooldekodud, mis kasutavad patsientide elushoidmiseks pidevat elektrivarustust vajavat tehnikat.

Teine liik

Kortermajad, hotellid ja kõiksugu muud majutusasutused ning madalpingeseadmed, mille peakaitsme nimivool on suurem kui 35 amprit.

Kolmas liik

Siia kuuluvad siis üldjuhul eramud, eraldi korterid ja kõik muu, mis esimesest kahest liigist üle jäi ja mille peakaitsme nimivool jääb alla 35 ampri.

Paigaldisi liigitatakse samas ka teistest parameetritest lähtudes. Näiteks pinge või voolutugevuse järgi, asukoha järgi, otstarbe või keskkonna järgi, siis vastavalt kas:

• madal- ja kõrgepingepaigaldised või tugev- ja nõrkvoolupaigaldised;
• sise- või välispaigaldised;
• valgustus-, või meditsiinipaigaldised;
• tava- või eripaigaldised.

Edasi võib selle liigitusega minna teoreetiliselt lõpmatusse, mida edasi elektrimaailm areneb, seda keerukamaks ja mitmekülgsemaks muutub tulevikus ka võimalus seda maailma eraldi lahtritesse jagada.

Elektripaigaldisi kõige otsesemalt puudutav seadus on meil ilmselt “Elektrituruseadus” ning sealt tulenevad aktid ja määrused, mida on aja jooksul tekkinud juurde riiulite kaupa. Eks ikka selleks, et järjest detailsemalt elektri rolli meie elus defineerida ja kirjeldada.

Elektisüsteemide puhul on kaheks olulisemaks teguriks ohutus ja varustuskindlus. Loomulikult muidugi ka kvaliteet, et kaabli otsast tuleks ikka selline pinge ja vooltugevus milles on kokku lepitud. Viimastel aastatel on lisandunud tarbijate jaoks veel oluliseks teguriks elektri päritolu. Sõltuvalt eri ilmavaadet omavate kundede eelistustest pakuvad voolukaupmehed võimalust osta tuule-, päikese-, tuuma-, põlevkivi- või hüdroenergiat. Lähemalt saad lugeda elektrisüsteemide kohta siit.

Miks ka mitte? Las turujõu nähtamatu käsi näitab, mis tal selle kohta öelda on. Kas voolu kandavad elektronid trafodes ja ülekandeliinides samuti eri tootmisviiside järgi rivikorda hoiavad, pole küll alati täpselt teada, kuid mine tea. Turg nõuab ja tuleb teha.

Ohutus ja varustuskindlus siis eelkõige. Nagu eelnevalt juttu oli, jaotatakse elektripaigaldised kolme eri liiki või kategooriasse. Vastavalt siis sellele, millisesse liiki ta oma omadustelt kuulub, teostatakse või vähemalt peaks teostatama regulaarset auditit.

Elektripaigaldise audit

Võtame siis puremiseks ja tõlkimiseks jälle seda valdkonda reguleerivast määrusest ühe väljavõtte; "Audit hõlmab elektripaigaldise visuaalkontrolli, elektripaigaldise dokumentatsiooni kontrollimist ja kontrollarvutuste, mõõtmis- ja katsetustulemuste ning asjakohasel juhul ka käidukorralduse hindamist". Proovime seda pisut pulkadeks lahti võtta.

• Visuaalkontroll – siin tuleb spetsialistil oma silmaga vaadata, kas kõik paistab akuraatne ja korras või on mingisuguseid kõrvalekaldeid, mida heaks kiita ei saa. Näiteks on kojamees hakanud elektrikapis hoidma oma töövahendeid.
• Dokumentatsiooni kontroll – kontrollitakse projektide olemasolu ja vastavust tegelikule olukorrale. Kui vahepeal on paigaldist muudetud või sinna midagi lisatud, tuleb see audiitori poolt välja tuua.
• Mõõtmis ja katsetustulemuste hindamine – selle all mõistetakse juba auditi tegija poolt tehtavaid kontrollmõõtmisi. Kontrollitakse näiteks isolatsioonitakistust, maanduse olemasolu ja kvaliteeti, rikkevoolukaitsme rakendumist aga ka koormuse jagunemist eri faaside vahel.

Auditi tulemused

Vahetu oht ja oluline puudus – kui auditi teostaja avastab kontrolli käigus midagi, mis kujutab inimeste elule või tervisele otsest ohtu, tuleb sellele muidugi koheselt reageerida. Olgugi, et määrus käsib ränkadest puudustest auditi tegijat paigaldise omanikku teavitada kirjalikult on selle mõte, et pärast oleks seda lihtsam tõendada. Reaalse ohu korral muidugi püütakse viga likvideerida nii kiirelt kui vähegi võimalik. Ehk siis koheselt.

Vahetu ohu näidisnimekirja leiab samuti Riigi Teataja määruse “Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele” lisast. Ehk kui mõne seadme korpus on ohtliku pinge all või ühendus säriseb, millest tuleneb ka otsene tulekahju oht siis lisaks posti teel toimuvale kirjavahetusele vigade likvideerimiseks teemal tuleks selline puudus kõrvaldada viivitamatult.

Auditi tegemiseks tagab elektripaigaldise omanik selle teostajale kõik tema valduses olevad projektid ja dokumendid ning hoolitseb selle eest, et tal oleks kõikjale mugav ligipääs. Oma töö tulemuste kohta koostab auditi tegija nõutavas vormis protokolli, milles tuuakse kõik vaatluse ja mõõtmiste tulemusena nähtu must-valgel välja.

 Auditi protokollis antakse elektripaigaldise nõuete osas hinnang. Hindamisel kasutatakse järgmisi “hindeid”: nõuetele vastav, nõuetele mittevastav, oluline puudus, vahetu oht või ei rakendata.

Elektripaigaldistele koostatakse audit, kas enne selle kasutuselevõttu või tehakse seda regulaarselt mingi kindla aja tagant ehk teise sõnaga - korraline audit. Korralise auditi sagedus tuleneb sellest, millisesse liiki paigaldis kvalifitseerub. Reegli järgi tuleb esimese liigi paigaldistele teha korralist auditit iga viie aasta tagant, teise liigi puhul iga kümne aasta tagant ja kolmanda liigi puhul iga viieteistkümne aasta tagant.

Kokkuvõtteks

Selline on siis lühike, kokkuvõtlik ülevaade elektripaigaldiste liikidest ja sellele tehtavast auditist. Seadus annab siinjuures veel ka võimalusi teatud erisusteks ja ei kohusta suvila, üksikkorteri või eramu omanikku regulaarseks auditiks. Kuid ütleme nii, et kui Sul on kahtlusi oma elektrisüsteemi ohutuse ja kindluse osas, siis on alati mõistlik lasta see asjatundjatel üle vaadata. Parem ikka karta, kui kahetseda ning, et ütlust "Hooletus ees, õnnetus taga", ei peaks pärast meelde tuletama. Ohutut ja särtsu täis elu meile kõigile.