Päike, tuul, bensiin ja voolav vesi – ka nendest on võimalik seinakontaktidesse särtsu tekitada. Milline neist variantidest sulle kõige sobilikum on, sõltub juba sellest, kui tihti sa oma kallil kodutanumal viibid ja mida seal oled harjunud tegema.
Et mitte jääda üldsõnaliseks, võtame ühe konkreetse ja äärmusesse kalduva näite. Oletame, et sul on selline töö, mis sunnib sind 11 kuud aastast kodust eemal viibima – hotellid, lennujaamad jne. Küll aga asub sul Kapa- Kohilast veel paarkümmend versta edasi vana talukoht. Katus kõik kenasti peal, aknad uksed terved ja puha. Elektriliini või alajaama ei leidu aga kilomeetrite raadiuses mitte ainumastki.
Traditsiooni järgi käid sa seal iga kahe aasta tagant jalgpalli suurvõistluste finaalturniiri ajal. Sõpradega koos. Kaljad ja grill kaasas. On üsna selge, et selleks harvaks ja lühikeseks tähtsündmuseks püsiva elektri olemasolu tagamine oleks liigne luksus. Tuleb võtta tööriistalaenutusest selleks hetkeks kas bensiini-või diiselgeneraator ja asi saab kenasti, soodsalt ja keskkonda hoides aetud. Ei mingeid lõviosa ajast kasutuna seisvaid liine, paneele ega akupanku.
Sellisest äärmusest nüüd skaala teise otsa liikudes leiame sealt tavapärase linnas või asulas paikneva kena krundi, millele omavalitsus on detailplaneeringuga lubanud rajada maksimaalselt kahekordse viilkatusega eramu. Seal piirkonnas on neid juba kümnete kaupa ja siinsamas on ka võrguettevõttele kuuluv alajaam.
Aastaringseks elamiseks mõeldud kodu kenale perekonnale, olgu nende mudel traditsiooniline või moodsam, see pole hetkel oluline. Igatahes on neil maja elektriprojekti koostades saanud selgeks, et nad vajavad 20 amprise peakaitsmega elektriliitumist ehk võrguühendust. Elektriprojekti kohta loe lähemalt siit.
Eestis on elektrivõrgu ettevõtteid mitmeid, suurim hetkel kindlasti Elektrilevi. Ida-Virumaal tegutseb VKG Elektrivõrgud ja Läänemaal Imatra elekter. Kamba peale olevat neil niipalju kesk- ja madalpinge võrke, et kui need kokku siduda saaks ilmapallile teha peale terve tiiru ja siis veel otsad saapapaela sõlme moodi kokku siduda.
Millest alustada?
Oletame, et sinu tulevase kodu läheduses on Elektrilevi alajaam. Tõenäosus selleks võrreldes teiste ettevõtetega on kogunisti 87%. Alustuseks tuleb neile teha liitumistaotlus. Mugavaim on seda kahtlemata teha nende kodulehe kaudu iseteeninduse portaalis. Lisaks peakaitsme suurusele on seal tarvis ära näidata ka liitumispunkti soovitav asukoht.
Siinkohal võivad muidugi selle asukoha suhtes minna sinu ja teenusepakkuja arvamused veidi lahku ja tuleb otsida kompromissi. Kui on selline klassikaline situatsioon ehk linnatänava ääres olev 1200 ruudune krunt sissesõiduteega, siis läheb muidugi liitumispunk tänava äärde sissesõidutee kõrvale.
Aga suure või väga suure krundi puhul hajaasustuses võib krundipiirist majani olla veel pikka maa ja seal tuleb omavahel selle asukoha lõplikus lahenduses veidi ehk “arvamusi vahetada”. Sellistes olukordades võib sind läbirääkimistel abistada mõningad asjaolud. Näiteks on võrguvaldaja mõned liinid on nii-öelda aegade algusest alates trehvanud sinu kinnistule ja vahel on nende hoolduseks ja arendamiseks tarvis võrguvaldajal ka sinu poolset mõistlikkust ja heasoovlikkust.
Eriti näiteks juhul, kui sul on pikliku, äärmiselt pikliku kujuga krunt ja selle keskosas ühel pool võrguvaldaja alajaam ning kohe teisel pool mitu tublit naabrit, kes endale suuremat võimsust või koguni uut liitumispunkti tahaksid. Varem või hiljem pöördub võrguettevõte sinu poole jutuga, et ega sa ju ometi vastu pole kui me siit su maatükist oma kaablid läbi tõmbame? Õilis asi ju? Siinkohal siis tasubki natuke jalga üle põlve kõigutada, mõtlikult maigutada ja mõelda, et kuidas me seejuures jõuaksime lähemale ka mõlemaid osapooli rahuldava meid puudutava liitumispunkti täpse asukoha küsimuses.
Hinnapakkumine
Mõne aja pärast saadetakse sulle siis hinnapakkumine. Hääkene küll, tuleb hakkama saada. Teatud piirides saab seal ka maksegraafikut loksutada, kuid sellise levinuma võrguühenduse näidismaksumus on järgmine;
Eramu peakaitsmega 20A tingimusel, et liitumispunkt jääb alajaamast kuni 400 meetri kaugusele arvutatakse liitumistasu 20A x 156€/A=3120€
Kui vahemaa alajaamani juhtub olema pikem, siis on ka valem teistsugune ja ilmselt tuleb hind kallim. Selle eest jälle 6 amprise peakaitsme puhul võib liitumise hind jääda ka alla 1000 euro.
Jõudsime siis nüüd niikaugele, et leping sai allkirjad. Arve esimese osamakse kohta laekub e-postkasti ilmselt ka kiirelt. Tuleb ära maksta, ega enne brigaadi ilmselt ei saadeta.
Ehitamine
Siin etapis on tavaliselt mõistlik paralleelne kulgemine. Samal ajal kui sinu maja kerkib ja elektripaigaldist rajatakse, tegeleb võrguettevõtja liini vedamiseks naabritelt kooskõlastuste saamise ja projekteerimisega. Peale seda ehitavad nad välja sinu elektrienergiaga varustamiseks vajaliku liini, kilbi, liitumispunkti, peakaitsme ja arvestiga.
Kui sul on majas kõik valmis, tuleb tehtud elektritöödele teha audit ja saata see võrguettevõtjale. Kui see on korrektselt tehtud on võimalus, et võib avada vahuveinijoogi ja käidukorraldaja saab hüüda sõna “pingestan” ning lükata seejärel “rubilniku” sisse. Tuled löövad särama ja boileris soojeneb vesi. Sätid grammofonile lemmikbändi uue vinüüli ja vajud tugitooli. Õndsust jätkub seni kuniks elukaaslane paneb stepslisse tolmuimeja, et tõmmata ära veel järelkoristusest jäänud paar tolmukübet. Elu on ikkagi ilus.
Kuskil siinkohal tuleb siis liitumislepingule lisaks sõlmida veel võrguleping, valida elektrienergia müüja ning asuda kõiki moodsaid hüvesid nautima.
Ajutine võrguühendus
Ehitamine tänapäeval ilma elektrivarustust omamata on üsna keeruline, seetõttu pakuvad võrguettevõtted ka ehituse ajaks ajutise ühenduse loomist. Selle kulud jäävad mõistagi sinu kanda. Seepärast tasub alati kaaluda, kas lihtsam ei ole kasutada sel perioodil generaatorit või on naabril niipalju võimsust varuks, et sealt saab parasjagu niipalju laenuks, et segumasin pöörleks ning tikksae tööle saaks panna.
VKG Elektrivõrkude ja Imatra Elektri puhul on detailides pisukesi erinevusi, kuid põhimõtteliselt toimub ka seal kogu protsess analoogselt.
Kokkuvõtteks
Särtsu nüüd majapidamises on. Kõik õnnelikuks eluks vajalik olemas ja tundub, et jääb ülegi. Seda ka kõige otsesemas tähenduses. Järjest enam tekib majapidamisi, mis lisaks tarbimisele ka elektrit väikest viisi toodavad. Enamasti kas katusele või põlluserva paigaldatud päikesepaneelide kaudu. Siin käib siis elektri liikumine juba mõlemat pidi ja lisaks tänasele tarbijale võid sa tulevikus olla ka väikest viisi tootja. Liitumist kavandades tasub natuke juba ka sellele mõelda ja kui selle tehniline teostus ja lisakulu ei ületa tulevikus paistvat tulu, siis miks mitte seda kohe teha. Meeldivat ja ohutut liitumist!
