Laadimistaristu rajamine - seadus kohustab, aga mitte alati
Kui linnapiirkonnas ringi vaadata, on märgata üha rohkem elektriautode laadimispunkte. Enamasti paigaldatakse neid toidupoodide või kaubanduskeskuste parklatesse, kus inimesed saavad ajutiselt oma auto laadida. Mugavam, lihtsam ja ka loogilisem lahendus on omada laadimisvõimalust enda kodus ja seetõttu on paljud eramajaomanikud otsustanud endale vastava laadimispunkti paigaldada.
Kortermajades elavate inimeste puhul ei pruugi selline võimalus alati kättesaadav ning seetõttu peavad nad leidma alternatiivseid viise oma elektriautode laadimiseks. Samas on siiski olemas võimalus, et ka nemad saavad oma maja juurde laadimispunkti, kuid seda kindlate tingimuste alusel, mille eelduseks on vastava laadimistaristu rajamine kortermaja parklasse.
Korteriühistul on laadimistaristu rajamise kohustus, kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud pärast 10, märtsi 2021. See tähendab, et kõikidele uusarendustele kehtib kohustus rajada vastav laadimistaristu.
Esialgu vastutab selle nõude täitmise eest küll arendaja, kuid hiljem läheb vastutus üle korteriühistule. Laadimistaristu paigaldamist reguleerib ehitusseadustik ja selle täitmist hakkavad jälgima kohalikud omavalitsused ehituslubade menetlemisel. Loodud juhtmetaristu aitab tagada parkimiskohtade omanikele võimaluse tulevikus paigaldada oma elektriautole laadimispunkti.
Oluline rekonstrueerimine tähendab ehitustöid, mille tõttu on hoone piirde- või kandekonstruktsioonide, välispiirete või tehnosüsteemide muutmise või asendamise käigus tekkinud kulud suuremad kui üks neljandik samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Kuid elektriautode laadimistaristu paigaldamise nõude täitmiseks peab oluline rekonstrueerimine puudutama ka parkimiskohtade territooriumit. See tähendab, et kui majal vahetatakse katus või kanalisatsioon, siis need tööd paigaldamise nõudmist ei täida.
Eelnevalt mainitud nõuded ei kehti, kui majas juba on laadimistaristu, laadimistaristu paigaldamine häirib elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarbimise stabiilsust ning ka siis, kui laadimistaristu paigaldamisega seotud kulud ületavad seitse 7 protsenti renoveerimistööde kogumaksumusest.
Seega uuemate ehitiste puhul on laadimiskohtadega juba arvestatud, kuid vanemate kortermajade puhul tuleb lahenduse leida üldkoosoleku teel ja otsustada ühiselt vastava taristu väljaehitamise üle. Loomulikult on võimalik oma elektriautot laadida ka tavalisest pistikust, kuid kortermajas ei pruugi see olla kuigi ohutu ega jätkusuutlik
Toetused
Sarnaselt päikesepaneelide paigaldamise toetusega kehtib midagi sarnast ka korteriühistutele. Näiteks toetusmeetme "Hoovid korda" raames pakutakse Tallinna korteriühistutele võimalust hüvitada 50% tööde maksumusest kuni 16 000 euro ulatuses. See toetus võimaldab korteriühistutel rajada korraliku laadimislahenduse, mis omakorda võimaldab majaelanikel oma autosid mugavalt laadida. Säästlike ja nutikate energialahenduse toetusi korteriühistutele pakuvad mitmed omavalitsused üle Eesti. Uuri selle kohta täpsemalt oma kohaliku omavalitsuse kodulehelt.
Individuaalne ja majapõhine lahendus
Elektriautode laadimispunkti rajamiseks on kaks võimalust: individuaalne lahendus, kus paigaldatakse laadimisjaam ühele konkreetsele inimesele või korterile, ja majapõhine lahendus, kus kõik majaelanikud saavad kasutada ühist laadimistaristut.
Individuaalse lahenduse korral tuleb esmalt selgitada, kas laadija saab olemasoleva korteri elektriarvestiga ühendada. Kui see pole võimalik, siis tuleb kaaluda elektriarvesti väljavahetamist, et tagada korrektne ja eraldi mõõdetav elektrienergia tarbimine auto laadimiseks. Selline lahendus tagab, et teiste majaelanike elektritarbimist see ei mõjuta.
Korteriühistu ei saa ilma tõsise ja õigustatud põhjuseta olla vastu laadimispunkti rajamisele individuaalse lahendusena, kui korteriomanik soovib seda enda parkimiskoha juurde paigaldada. Selline laadimisvõimalus on oluline samm elektriautode laialdasema kasutuselevõtu ja jätkusuutliku liikumise suunas ning korteriühistu peaks seda võimaldama, kui tehnilised võimalused ja ohutusnõuded on täidetud.
Korteriühistu peab võtma laadimispunkti rajamise arutlusse kolm kuud pärast taotluse esitamist korteriomaniku poolt. Kui selgub, et laadimispunkt paneb olemasolevale elektrisüsteemile liiga suure koormuse või kui kortermajas pole igale korterile määratud kindlat parkimiskohta, võib vastus olla eitav.
Elektrisüsteemi ülekoormuse vältimiseks võib korteriühistu otsustada keelduda laadimispunkti rajamisest, kui see ohustaks hoone elektrivarustuse stabiilsust või turvalisust.
Samuti võib negatiivne vastus tuleneda isikustatud parkimiskohtade puudumisest, kuna see võib tekitada olukorra, kus laadimispunktiga parkimiskohti kasutatakse teiste sõidukite poolt ning tegelikul laadimispunkti taotlejal pole võimalust sellele juurde pääseda. Sellised olukorrad võivad tekitada tülisid majaelanike vahel ja lisatööd korteriühistule.
Korteriühistu peab otsustama laadimispunkti paigaldamise küsimuses hoolikalt, arvestades kõigi majaelanike vajadusi, ohutust ja tehnilisi võimalusi, et tagada tasakaal ja heaolu kõigile.
Majapõhine ehk kortermaja terviklahendus. Elektriautode laadimispunkti paigaldamine kortermajja on võimalik vaid läbi korteriühistu ning sellega kaasneb tavaliselt uue eraldiseisva liitumispunkti tellimine võrguettevõttelt. Alternatiivselt võib liitumispunkti paigaldada maja sisse ning laadimispunkti juurdepääs toiteväljunditele on eraldi lahendatud.
Sellisel juhul kehtib eraldi arvestus sellele toiteväljundile, mis võimaldab korteriühistul eristada laadimispunkti kasutajaid teistest majaelanikest. See tähendab, et need korterid, kes aktiivselt kasutavad laadimispunkti elektriauto laadimiseks, maksavad selle eest eraldi, samas kui need, kes seda teenust ei kasuta, ei pea selle eest tasuma.
Seda laadimisteenust ei võrrelda prügivedamise või hooldusteenuse eest maksmisega, kuna see on individuaalne teenus, mida saab kasutada vaid vajaduse korral. Korteriühistu võtab arvesse elektriautode laadimispunkti paigaldamise mõju ja kulud ning tagab õiglase süsteemi, kus iga kasutaja maksab ainult teenuse tegeliku kasutamise eest.
Laadija paigaldamine
Laadija paigaldamisel tuleb järgida seadusest tulenevaid nõudeid, mis hõlmavad toitekaabli paigaldamist kaasomandi osale, maja tarindile ning läbimist ühistu kinnistu kaudu, milleks on vajalik kirjalik luba. Kogu terviklahenduse paigaldamine otsustatakse korteriühistu üldkoosolekul. Selles protsessis viiakse elektritoide parkla keskel asuvasse vahekilpi.
Töö ja vajaminev materjal, mis hõlmab terviklahenduse paigaldamist, on korteriühistu kanda. Kuid igal elektriauto omanikul, kes kasutab laadijat oma auto laadimiseks, on kohustus selle eest ise tasuda. Selleks on laadijal paigaldatud arvesti, mis mõõdab, milline elektriauto ja kui palju elektrit tarbis, võimaldades iga inimese enda arve ise tasuda, et teised korteriühistu liikmed ei peaks selles osas osalema.
Eestis tegutseb ettevõtteid, mis pakuvad kortermajadele laadimise täisteenust. Seejuures pakutakse ka tasuta konsultatsiooni, mille käigus selgitatakse välja elanike soovid ning valitakse sobivad tooted vastavalt individuaalsetele vajadustele. Iga korteriga sõlmitakse eraldi leping, mille tingimused võivad erineda naabrite omadest, võttes arvesse erinevaid nõudmisi ja soove. Näiteks mõni inimene sõidab autoga iga päev, samas kui teine kasutab seda vaid kord nädalas, seega võib nende tarbimine ja seega ka kulu olla erinev.
Kasutajate arv laadijate osas ei ole piiratud, mis tähendab, et kõik korteriühistu elanikud, kes soovivad laadimispunkti kasutada, saavad selle võimaluse. Selline lähenemine vabastab korteriühistu eraldi arvetega tegelemisest, kuna iga korteriomanik sõlmib oma eraldi lepingu vastavalt enda vajadustele. Kogu laadimiskomplekti võib soovi korral kohe välja osta või selle eest tasuda osamaksetena.
