Liigitamine
Ehituspuitu liigitatakse selle järgi, kuidas ja kus seda kasutatakse. Ehituspuit on saematerjal, vineer, puitlaastplaat, OSB, pehmed puitkiudplaadid, katuseplaat, põrandaplaat, soojustusplaat, siseviimistlusplaat, MDF, prussid-lauad, sisevoodrilauad, välisvoodrilauad, höövelmaterjalid jne.
Kasutusala
Kõikidel puitmaterjalidel on eraldi kasutusala, kuna need on omadustelt (nt kandejõud ja paindlikkus) erinevad. See tähendab, et puu teeb pärast langetamist läbi pika teekonna, enne kui sellega saab tööd tegema hakata. Seega peab enne ehitustööde tegemist välja selgitama, millist puitu vaja läheb, kas ja kust seda saada ning millised on alternatiivid.
Saematerjal
Kindlate mõõtmete ja kvaliteediga saepuit, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. Saematerjal jaguneb kategooriatesse olenevalt sellest, kuidas see on saetud. Näiteks kui saetud on ainult lapikpinnad, siis nimetatakse seda servamata saematerjaliks. Paksemat servamata saematerjali nimetatakse servamata planguks ja seda kasutatakse tisleritööstuses. Lisaks on olemas servatud ja poomkandiga saematerjalid. Asjatundjaga konsulteerides saad teada, mis saematerjal kõige paremini sobib.
Ehituses ja tootmises kasutatav puit peab olema kuivatatud. Saeveskites jagatakse see klassidesse. Kvaliteedi ehk sordi määrab see, kui palju on materjalis oksi, kui suured need on või kas puit on kahjustada saanud. Kvaliteedist oleneb ka see, mida materjalist valmistada saab.
Konstruktsioonides kasutatav puitmaterjali puhul on tugevusest olulisem okste või kahjustuste olemasolu, sest need on materjalis kõige nõrgemad kohad. Tugevus selgitatakse välja kahel viisil: visuaalselt või masinaga. Masinsorteerimisel koormatakse materjali ja kontrollitakse selle painet. Mida väiksem on paine, seda tugevam on puit ja see tähendab paremat kvaliteeti ja kõrgemat hinda.
Vineer
Vineer koosneb kokku liimitud plaatidest. Alati liimitakse kokku paaritu arv spoonikihte nii, et kõrvuti asetsevates kihtides oleks puidukiudude suund teineteise suhtes risti. Kaubanduses leiab enamasti kolme sort vineeri: kase-, okaspuu- ja segavineer. Kõige levinum nendest on kasevineer. Vastavalt liimile, mida kasutatakse kihtide kokku liimimiseks, on vineerid mõeldud kas sisetöödeks või on need niiskuskindlad ja sobivad kasutamiseks ka väljas.
Vineeri välistöödes kasutamisel tuleb tähele panna, et niiskuskindlus tuleb vaid kasutatavast liimist mitte puidust. Seega tuleb vineeri kasutades seda viimistleda samamoodi nagu teisi puidust materjale ehk katta kinni ka vineerplaadi seinad. Muidu võib niiskus kihtide vahele tungida ja hakata seda rikkuma ja nõrgemaks muutma.
Vineeri on võimalik muuta ka nii, et katad niiskuskindla vineeri fenoolvaikudega immutatud paberist pealistuskihtidega ja katad selle servad sobiva viimistluskihiga. Sellist vineeri kutsutakse filmivineeriks ja sellest tehakse näiteks autokastide põhju. Filmivineer on väga kulumiskindel ja seda saab betooniraketises kasutada 15–30 korda.
Puitlaastplaat
Puitlaastplaate kasutatakse mööblitööstuses ja ehituses peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Neid valmistatakse väikeste puitlaastude kokku liimimisel. Plaatide paremaks lihvimiseks on kõige peenemad osakesed pinnakihtides. Seespool on osakesed suuremad ja see annab plaadile vajaliku tugevuse.
OSB
Orienteeritud laastuga puitlaastplaadi (OSB) erinevus tavalisest puitlaastplaadist seisneb pikkuses ehk OSB plaadid on pikemad. OSB-l on kolm kihti ning kihtide paigutuse poolest on OSB omadustelt ja kasutuselt sarnane vineerile. OSB jaguneb sortideks ja vastavalt sordile kasutatakse neid kas kuivades siseruumides või sise- ja välistingimustes.
Puitkiudplaadid
Puitkiudplaadid jagunevad kolme rühma ja neid liigitatakse nende tiheduse järgi: pehmed, keskmised ja kõvad.
Pehmeid puitkiudplaate valmistatakse puiduhakke jahvatamisel tekkiva kiudmassi pressimisel, mis seotakse kokku puidus sisalduva vaiguga. Kuigi pehmetes puitkiudplaatides on palju poore, siis on nende struktuur tugev ja õhk ei pääse läbi. Plaadid on tugevad, soojapidavad ja summutavad heli.
Pehmetest puitkiudplaatidest valmistatakse mitmeid teisi ehituses vajaminevaid plaate:
- tuuletõkkeplaate, kui plaatidele lisada parafiini;
- katuseplaate, peamiselt plekk- ja kivikatuse aluskihina;
- soojustusplaate, mida kasutatakse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks;
- siseviimistlusplaate, mis on kaetud tapeedi või tekstiiliga.
Keskmise tihedusega puitkiudplaadid ehk MDF-id valmistatakse peeneks jahvatatud puiduosakeste kokkupressimise teel. Valmistoode on koostiselt ühtlane ja hästi töödeldav. MDF-i kasutatakse mööbli tootmiseks ja ehituses profiililiistudena.
Kõvade puitkiudplaatide kasutusala on pakendite tootmine, aga ka mööbli tagaseinad, sahtli põhjad jne. Plaadid on ühelt poolt siledad ja teiselt poolt karedad.
Äärmiselt laia valiku nii erinevat puitmaterjali kui ka puidust ehitusplaate leiad Puumarketi veebilehelt. Kui jääd materjalide valikul hätta aitavad Puumarketi spetsialistid kindlasti leida sobiva lahenduse. Lisaks saad erineva puumaterjali tooteinfo kohta lugeda siit.
Loe ka:
