Ehitusfirmad esitavad lepingu kavandi enamasti ise, kuid oluline on, et leping kaitseks kõigi osapoolte huve – nii töövõtja kui ka tellija omi. Leping tuleks sõlmida enne tööde alustamist, pärast seda, kui kõik tööde mahud, ulatus, eelarve ja maksetingimused on selgelt kokku lepitud. See aitab tagada, et mõlemad pooled teavad täpselt, mida oodata. Kui lepingus esineb punkte, mis vajavad selgitamist, on hea praktika need läbi rääkida ja leida kõigile sobivad lahendused. Läbimõeldud ja hästi kokkulepitud tingimused tagavad, et tööde käik ja tasumised sujuvad plaanipäraselt, vähendades riske ja ebameeldivaid üllatusi nii ehitusettevõttele kui ka tellijale. Ühiste huvide silmaspidamine ja avatud suhtlemine lepingu koostamise käigus aitab luua usaldusväärse ja mõlemaid osapooli rahuldava koostöö. Järgnevalt toome välja teemad, mis peaksid ehituslepinguga kindlasti kaetud olema.

Tööde maht

Selles osas lepitakse kokku, millises mahus on ehitustöid kohustatud teostama palgatud ettevõte. Kui ehitustööde jaoks on koostatud projekt, siis ongi see põhiline alusdokument, mis lisatakse lepingule ja mis määratleb selgelt ära tööde ulatuse. Lepitakse kokku, et ehitusettevõte teostab kogu elamu projektijärgse ehituse või mingi osa sellest, näiteks ehitab elamule välja küttesüsteemi. Oluline on siinkohal läbi mõelda ka see, kuidas käitutakse, kui tööde käigus tuleb teha suuremaid või väiksemaid projektimuudatusi. Mida mastaapsema projektiga on tegemist, seda suurema tõenäosusega neid ette tuleb.

Tööde mahu osas võib teha ka kokkuleppeid selles osas, kes tegeleb vajalike lubade jms hankimisega ning kes palkab vajadusel spetsiifilisemaid töölõike teostavaid spetsialiste. Samuti tuleks kokku leppida, kelle kanda jääb materjalide hankimine. Kuigi enamuse ehitusmaterjalide ostmine on sageli mõistlik jätta ehitusettevõttele, siis värvide, tapeetide või sanitaartehnika ostmine võib olla otstarbekam enda kanda võtta.

Ajaraamistik

Tööde ajakava on väga oluline lepingus fikseerida, sest olukord, kus lõpptähtaega ületatakse võib tööde tellija jaoks muidu väga kulukaks kujuneda. Näiteks võib olla vajalik ehitustööde ajaks endale elamiseks ajutine pind hankida, kuid kui ehitustööd kokku lepitud kuupäevaks ei lõppe, aga pind tuleb vabastada, siis võib elamu omanik olla olukorras, kus ainus koheselt kättesaadavaks elamispinnaks on hotell. 

Tööde ajakava osas tasub täpselt kirja panna, mis on tööde lõppkuupäev ning määrata ka erinevate tööetappide valmimiskuupäevad. Kui töö on jaotatud etappideks, siis on varakult näha olukord, kus tööd hakkavad venima ja eesmärgiga lõppkuupäevaks ehitus korrektselt valmis jõuda on võimalik näiteks palgata lisatööjõudu.

Selles lepinguosas tasub täpselt fikseerida ka need asjaolud, mis välistavad ehitusfirma vastutuse tööde õigeaegse valmimise ees, näiteks tellija maksete hilinemised või n-ö vääramatust jõust (tormid, üleujutused jm) põhjustatud ajaraami muudatused. Samuti tasub tööde tellija kaitseks panna kirja, mis saab kui töödega hilinetakse. Enamasti rakendatakse siinkohal trahvi maksmist iga hilinetud päeva eest, mis peaks sellisel juhul katma kõik tellijale sel põhjusel tekkivad ootamatud kulutused.

Järgitavad normid 

Iga lepinguga tasub väga täpselt ära määratleda, milliseid norme järgides töid teostatakse. Lisaks sellele, et ehitustööd peaksid vastama kõikidele Eestis kehtivatele standarditele ning tööde teostamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid seadusi ja määrusi, tasub alati lepingusse detailselt ära märkida, milliseid nõudeid ehitajad on kohustatud töid teostades järgima. See, millised need nõuded on, sõltub alati konkreetsest ehitusobjektist ja kliendi soovidest.

Raha maksmine

Selles lepingu osas pannakse täpselt paika, kuidas tööde tellija ehitusettevõttele raha väljamakseid teeb. Lepingu koostamisel tasub kaaluda, kas näiteks ettemakse tegemine on üldse põhjendatud ja vajalik. Ettemaksu nõudmine võib küll olla tavapärane praktika, kuid see seab tellija olukorda, kus osa summast on juba tasutud enne, kui töö on alustatud või tulemusi näha. Selline olukord võib tekitada riski, kus raha on makstud, kuid tööd ei edene ootuspäraselt või jäävad sootuks tegemata. Seetõttu on mõistlik kaaluda, kas ettemaksu asemel võiks esimesed väljamaksed teha alles siis, kui töölõigud on reaalselt teostatud ja üle vaadatud. Nii on tagatud parem kontroll tööde kulgemise ja raha kasutuse üle.

Garantii

Igale lepingule võiks olla lisatud ka osa, kus kirjeldatakse, kuidas käitutakse siis, kui ilmeb mõni esmapilgul avastamata jäänud ehitusviga. Selleks tasub väga konkreetselt kirja panna, milliste vigade puhul ehitusfirma vastutuse võtab ja kui kaua garantii kehtib. Kuigi üldjuhul on garantii kaks aastat, siis osadel ehituslõikudel võib ehitusettevõte pakkuda ka pikemat perioodi. Samuti on võimalikud olukorrad, kus vastavalt omaniku tungivale soovile teostatakse ehitusfirma poolt mõni erilahendus, millele nad kokkuleppe kohaselt on küll nõus ehitama, kuid pole valmis sellele garantiid andma. Läbi tasub rääkida ka see, kuidas praagi ilmnemisel olukorda lahendama hakatakse.