Õnnetus ei hüüa tulles, ka ehituse ajal võib juhtuda õnnetusi, nagu põlengud, veekahjud, vargused, kolmandate isikute vigastused jne. Riske on palju. Kindlustusega on aga võimalik neid riske maandada.

Eesti kindlustuspakkujate seas erinevaid pakkumisi vara kindlustamise kohta. On olemas koguriskikindlustus, millega pakutakse varakahju ja vastutuskahju kindlustuskaitset ehitise ehitamise või ehitustööde tegemise ajal. Kindlustusvõtjaks võivad olla kõik isikud, kellel on kindlustushuvi, nende seas peatöövõtja, alltöövõtja, ehitustööde tellija, ehitise omanik või seaduslik valdaja.

Varakahju

Varakahju kindlustuskaitse kehtib ehitamise ajal ja sellele järgneval garantiiperioodil. Viimast pakutakse vaid koos ehitusperioodi kindlustuskaitsega. Kindlustatavaks objektiks ei ole sageli üks kindel objekt, vaid protsess ehk ehitustööde tegemine. Lisaks saab kindlustada käegakatsutavaid asju, nagu ehitusmasinad, töövahendid, tööriistad jne.

Ehituskindlustuse juures loetakse kindlustusjuhtumiks kindlustatud objekti ootamatut ja ettenägematut kahjustumist, hävimist või kadumist kindlustuskohas ja -ajal põhjustel, mis ei ole lepingutingimustega välistatud. Nendeks võivad olla tulekahju ja pikselöögi tabamus; murdvargus, röövimine ja vandalism; veekahju, mis on tekkinud ehitise purunenud siseveevõrgust- või kanalisatsioonist või nende osadest välja voolanud veest jne.

Lisaks võib kindlustuslepingus olla kokku lepitud, et varakahju kindlustuskaitse laieneb kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristus-, lammutus- ja prahiveokuludele; lisakulule, mis on tingitud töötamisest väljaspool tööaega; lisakulule, mis on tingitud kahju saanud või hävinud ehitusmaterjali asendamisest; projekteerimisveast tingitud kahjule jne.

Vastutuskahju

Vastutuskahju kehtib kindlustuskaitse ehitusperioodil ja sellele järgneval garantiiperioodil. Kindlustusobjektiks on kindlustatud isiku ehitustegevusega seotud õigusvastase kahju tekitamisest tulenevad varalised kohustused. Kindlustuslepingu alusel laieneb kindlustuskaitse kindlustatud isikutele, kelleks võib olla kindlustusvõtja, aga ka kõik isikud, keda kasutatakse ehitusega seotud kohustuste täitmiseks.

Vastutuskahju kindlustusjuhtumiks on kolmandatele isikutele tekitatud õigusvastane kahju, kus kindlustusvõtjal on seadusjärgne kohustus tekitatud kahju hüvitada. Samamoodi peab näiteks autoavarii korral avarii põhjustaja teise osapoole remondikulud kinni maksma.

Vastutuskahju kindlustusleping võib laieneda ka maa-aluse kaabli, torujuhtme või muu maa-aluse kommunikatsiooni kahjustumisest või hävimisest tulenevatele nõuetele; vibratsioonist, toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest tingitud nõuetele jms. Lepinguga seoses hüvitatakse kannatanu vara kahjustumisest, hävimisest või vara väärtuse vähenemisest tulenev kahju; isikukahjust tingitud varaline kahju, nt kannatanu ravikulu, ajutisest ja/või püsivast töövõimetusest tulenev kahju, matusekulu jms ning õiguskulud, kui need on vajalikud kindlustatud isiku süü puudumise tõendamiseks.

Igale parim lahendus

Mida ulatuslikum kindlustuskaitse võtta, seda rohkem peab selle eest maksma. Seetõttu soovivad paljud potentsiaalsed kindlustusvõtjad võimalust kindlustada vaid teatud objektid. Selleks soovitatakse välja selgitada suurimad riskikohad ja lepingut sõlmides neile keskenduda. Kogukindlustuse asemel soovitakse sageli lahendusi, mis arvestavad ehitusobjekti eripäradega, sest näiteks kontorihoone, tootmiskompleks, tee-ehitus, vesiehitus jne vajavad erinevat lähenemist.

On ka neid, kes ei soovi kindlustuslepingus välja toodud tavatingimusi, vaid tahavad sinna lisada muud võimalikud tekkivad kindlustusjuhtumid, mille tekkimisel kahju hüvitamist soovitakse. Tehnoloogia arenemisega võib juhtuda, et eelmised kindlustuslepingud on ajale jalgu jäänud ning seega tuleks neid muuta selliselt, et need oleksid kooskõlas kaasaegse ehitustehnoloogia ja nõudmistega.

Keda kindlustatakse ja kellele langeb vastutus?

Kahjuks alati ei kindlustata koguriskikindlustusega nii kindlusevõtjat kui ka kõiki isikuid, keda kasutatakse ehitusega seotud kohustuste täitmiseks. Kindlustusvõtja võtab kindlustust sõlmides endale rahalise kohustuse ja mida väiksemal hulgal inimesi see katab, seda soodsam on kindlustus. Sellest rääkis Äripäevale ka advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, kes rõhutas, et kindlustuse puhul ei tohiks kunagi silmas pidada üksikuid osapooli, vaid tuleb vaadata tervikut: tellijat, ehitajat, alltöövõtjaid, kannatanuid ja kindlustusandjat. Tema sõnul vaadatakse lepingu sõlmimisel tellija-ehitaja või ehitaja-kindlustusandja suhet ja sealt probleemid algavadki.

Vandeadvokaadi sõnul peab alltöövõtja selgeks tegema, kas ka tema on ehitaja tehtud kindlustuslepinguga kaetud. Vastasel juhul võib kindlustus esialgu tekkinud kahju katta, kuid see summa nõutakse hiljem alltöövõtjalt välja. On selge, et alati tasub sõlmida koguriskikindlustus, mis katab kõik osapooled, keda kasutatakse ehitusega seotud kohustuste täitmiseks.