Kui on maja, aga terrassi veel pole, tasub kindlasti mõelda selle ehitamise peale. Puidust terrass on hubane ja pilkupüüdev, iga majaomaniku uhkus. Anname allpool soovitusi ja nippe nii terrassi ehitamise, hooldamise kui palju muu kohta.

Kuhu ja milline terrass teha?

Terrassi rajades tuleks loomulikult vaadata, kuhu seda üldse on võimalik rajada, arvestades seda, et kõige paremini toimib terrass siis, kui ta on eluruumide osa, siseruumide ja aia ühenduslüli. Vastavalt eesmärgile tuleb vaadata, millisest ruumist sinna kõige enam pääseda on vaja – kas köögist, elutoast, saunast või kuskilt mujalt? Kui tahate terrassil tihti einestada, peab sinna olema lihtne sööki-jooki ja nõusid tuua.  

Tasub esitada küsimus, milleks terrassi kõige rohkem vaja läheb. Kas hommikukohvi joomiseks, päevitamiseks või õhtuseks istumiseks? Tuleb jälgida, kuhu ja millal paistab päike ja millisest suunast puhub enamasti tuul. Paljud soovitavad rajada terrass õhtupäikese poole, aga päevitajale ei pruugi see olla parim lahendus. Kas ja kui palju on vaja, et oldaks naabrite pilkude eest varjatud? Kas soovite, et terrassi platvorm ja piire eraldaks teid ümbrusest või hoopis liidaks loodusega? Kas soovite avatud või kinnist klaasitud terrassi, varikatusega või ilma? 

Vahel on muidugi valikuid vähe ja kompromissidest pole pääsu.

Enne terrassi rajamist…

Kui sobiv asukoht on valitud, tuleb läbi mõelda terrassi kuju ja mõõtmed ning teha eskiisjoonis. Võtke kätte paber ja pliiats, joonis ei pea olema kunstiteos!

Suurus peaks sõltuma mitte ainult otstarbest, vaid ka peahoone enda suurusest ja kujust. Seda terrassi osa, kuhu planeeritakse lauda või lamamistooli, ei soovitata teha kitsamalt kui 3,5 m.

Loomulikult tuleb paika panna ka eelarve ja sellest lähtuvalt oma valikud teha, sellest sõltub esiteks kohe ka vundament, mis moodustab kopsaka osa eelarvest. Mõistlik on aga juba planeerimise käigus ka teised etapid, mitte vaid vundament, läbi mõelda, sest nii saate ülevaate kogu eelarvest ja tekib terviknägemus.

Algul vundament ja elekter

Kui vähegi soovi ja viitsimist on, ja olemas on elementaarsed oskused ja tööriistad, võib terrassi ise valmis ehitada. Hakkama võib saada ühe nädalavahetusega, sest ülemäära keeruline see pole. Muul juhul tasub loomulikult spetsialistide poole pöörduda, sest valesti rajatud vundament tähendab peavalu ja järjekordseid uusi rahalisi väljaminekuid. 

Kõige rohkem tuleb vundamendi valikul alguses tähelepanu pöörata aluspinnale – kas see on külmakerke kindel või mitte. Kui ei ole, siis on tavaline valik allapoole külmumispiiri ulatuv ümarvormi valatud betoonist tugipostidest vundament. Kui on, siis sobib ka soodsaim valik ehk Fibo plokkidest vundament.

Selle kohta loe lähemalt blogipostitusest „Millist vundamenti valida terrassile?“  

Enne, kui pihta hakata, tuleks läbi mõelge ka terrassi valgustus, sest mõistlik on juhtmed vundamendi tegemise käigus juba õigele kohale sättida, hiljem on seda juba tunduvalt keerulisem teha.

Terrassipiirded pakuvad privaatsust ja tuulevarju

Terrassipiirete valik, materjal ja kujundus on sõltub eelkõige terrassist endast, aga ka sellest, kuhu terrass rajatakse. Näiteks, kui krunti ümbritseb võrkaed, siis võib olla privaatsuse huvides mõtet piirata terrass osaliselt läbipaistmatu piirde või vaheseinaga. 

Samas pakub piire ka tuulevarju, mis Eesti tingimustes on sageli vajalik ja võib olla juba iseenesest põhjus, miks (osaline) piire rajada. Muidugi võib teha ka n-ö klaaskapi. Siis tasuks läbi mõelda, kui palju ja kuidas saaks klaasseinu soovi korral eemaldada.

Katuseterrassi puhul tuleb kõigepealt tagada, et piire täidaks kõik turvanõuded. 

Terrassipiirdeks võib kasutada klaasi, metalli või puitu, aga ka köisi või erinevaid bambusmatte.

Terrass peab hea välja nägema

Selleks, et taimed ei kasvaks läbi terrassilaudade vahede või vastu puidu aluspinda, kasutatakse madalamate pindade puhul geotekstiilvõrku või -kangast. 

Hea mõte on see omakorda katta liiva, kruusa või killustikuga, et see kuhugi ei liiguks. Oluline on see, et vesi pääseb läbi nii sellisest kattekihist kui geotekstiilist kangast. Kuna kangas eraldab viljaka kasvupinnase terrassi aluspinnast, on vähem tõenäoline, et terrassi all hakkavad kasvama taimed. Taimestik takistaks õhuliikuvust, vähendades vahet maapinna ja terrassi vahel ning terassilaudadest läbi kasvavad taimed rikuks terrassi välimust. 

Kõigi vundamenditüüpide puhul on oluline, et terrassi puitkarkass ei puutuks aluspinnaga kokku, vastasel korral ei saa puit kuivada ja tekib suurem oht mädanema minna. 

Sõltumata tüübist võiks maapind olla väikese kaldega, et terrassialune vesi saaks ära voolata.

Terrassi eest tuleb õigesti hoolt kanda

Puitterrass peab vastu pidama päikese UV-kiirgusele, külma ja kuuma vaheldumisele ning sademetele. Seetõttu vajab terrass kindlasti korrapärast hooldust. Vastasel juhul muutub puitterrassi pealispind halliks ning eelnevalt töötlemata puit pehmeks. Hoolduseks kasutatakse erinevat puidutõrva ja õlisid. 

Naturaalsele puidule tuleb kanda kaitsev õlikiht esimesel võimalusel. Süvaimmutatud puidu puhul kantakse kaitsekiht aga järgneval aastal, et puit saaks kuivada. Lähtuvalt terrassilaudade kulumise kiirusest õlitatakse puitu reeglina ühe kuni kahe aasta tagant. Süvaimmutatud puidust terrassid peaks vastu pidama kuni 20 aastat. Seevastu väärispuidust ja puitplastist terrass võiks kesta isegi kuni pool sajandit. Viimased vajavad tunduvalt vähem hooldust.

Loe väärispuidu ja puitplast terrassi kohta lähemalt artiklist "Terrassi ABC II osa" ja teiste terrassimaterjalide kohta "Terrasi ABC I osa".

Hooldamata puidust terrassile mõjuvad laastavalt ilmastikutingimused. Terrassil on palju vaenlasi, millest tähtsamad on muidugi päike ja vesi. Päikeseliste ja vihmaste ilmade vaheldumine põhjustab puidu pinna lõhenemist, sinna pääsevad elutsema hallitus, seened, sammal, mädanik… Selle kergem tagajärg on terrassi muutumine inetumaks ja libedaks ehk kasutusmugavuse ja esteetika vähenemine, raskem aga terrassi eluea drastiline vähenemine.

Loe selle kohta lähemalt meie blogipostitusest „Millal ja kuidas hooldada terrassi?“.

Terrassi „lisavarustuseta“ läbi ei saa

Tühi terrass on nagu tühi tuba. See tuleb oma äranägemise järgi kenasti sisustada. 

Terrassimööbel on iga terrassi uhkuseks. Lisaks aiamööblile kuuluvad siia alla ka tekstiilid (pleedid, tekid jm), soojuskiirgurid, varikatus, rippkiik, grill jpm. Igalühel oma valik!

Õdusale õhkkonnale terrassil aitavad kaasa ka taimed, millest sageli eelistatakse krüsanteeme ja kanarbikke pottides ja lillekastides. Tasub mõelda ka putukatõrjele – kärbsed, sipelgad, herilased, sääsed. Ka mööblipaigutus on hubasuse seisukohalt oluline.

Üks sisustuselement, millest tihti mööda vaadatakse, on õuevaip. See pakub ühelt poolt pehmet ja sooja alust, nii et paljajalu on mõnusam käia. Ka siis, kui päike on terrassi kuumaks kütnud, on vaibal parem käia – see kaitseb ka kuuma eest.

Teiselt poolt liidab vaip terrassi ühtseks tervikuks, teeb diivanist, toolidest ja lauast komplekti, jättes sellega viimistletud mulje.

Iga terrassi juurde kuulub tavaliselt ka prügikast, sest söömisel-joomisel tekib ikka prügi, mida ei ole otstarbekas kööki tassida. Prügikast ei pea aga olema põõsa taga peidus olev plastikkonteiner. Näiteks on saada ka Eestis toodetud dekoratiivse väljanägemisega vineerist kaste prügile ja taarale. 

Kokkuvõte

Kas terrass on teie päevituskoht, lugemisruum, endasse süüvimise koht või pidude korraldamise tallermaa – vahet pole. Selge on, et terrassid on majaomanike lemmikud, kohad, mille üle nii enda kui teiste ees uhkust tuntakse. Seega tasub terrass mitte ainult õigesti ehitada, vaid seda ka hästi sisustada ja hooldada.