Probleem on eriti terav olukorras, kus aega lahenduse leidmiseks justkui pole, sest vajalike parandustööde tegemata jätmisel võivad tekkida uued ja juba tõsisemad mured.
Kuigi laen on kohustus, mida ei tohi kunagi võtta kergekäeliselt, võib õigete argumentide kaalumisel tehtud laenuotsus olla ainuõige ja lõppkokkuvõttes kasutoov.
Näiteks aitab korrastatud majafassaad või renoveeritud küttesüsteem tulevikus energiakuludelt kokku hoida. See on oluline argument, kuna nende osakaal majapidamise püsikuludes on viimasel ajal märkimisväärselt suurenenud.
Samuti võivad värskel koduomanikul üürikorterist loobumise ja uude elamusse sisse kolimise vahel seista ees veel viimased hädavajalikud kulutused.
Et saaksid teha laenutoodete seast parima valiku, rääkisime remondilaenust ja selle spetsiifilisemast alternatiivist ehk roheenergia laenust AS Inbank tooteüksuse juhi Nele Roostaluga.
Inbanki kodulehel ringi vaadates jäävad silma kaks erinevat laenutoodet, mis justkui sobivad remondi finantseerimiseks: remondilaen ja roheenergia laen. Millist neist eelistada?
Mõlemad laenud on oma olemuselt tagatiseta tarbimislaenud, kuid nad erinevad laenu eesmärgi, intressimäära ning kestuse poolest, selgitab Roostalu.
Nii remondi- kui ka roheenergia laenuks pakutav maksimumsumma on 20 000 eurot. Remondilaenule kohaldatav intressimäär algab 7,9% ja roheenergia laenu oma 4,9%, millest viimasele lisandub ka 6 kuu euribor. Seejuures maksimaalne laenuperiood on kõige pikem roheenergia laenul – kuni 10 aastat, mis võimaldab muuta kuumakse taskukohasemaks.
Roostalu lisab, et kuigi roheenergia laenu taotlemise tingimused on neist kõigist veidi soodsamad, tuleb selle ja remondilaenu vahel valides arvestada, et roheenergia laenu saab võtta vaid nendeks remondi- ja renoveerimistöödeks, mille eesmärk on tõsta eluaseme energiatõhusust. Siia alla kuuluvad näiteks kõikvõimalikud maja konstruktsioonide soojustustööd, küttesüsteemide vahetused või renoveerimisprojektid või taastuvenergia lahenduste s.h päikesepaneelide paigaldamine.
Remondilaenu eesmärk võib seevastu olla laiem. Selle laenu eest võib soetada remondi tegemiseks vajalikke materjale, tasuda ehitajale tehtud töö eest ja kas või soetada vajalikku sisustust või kodumasinaid. Seega kõik, mis kodu parendamisega seotud, läheb remondilaenu alla.
Kas remondi- ja roheenergia laenu sihtotstarbelist kasutamist on vaja tõendada?
Remondilaenu puhul eeldatakse, et klient teeb oma kulutusi sihtotstarbeliselt, kasutades laenusummat oma kodu arendamiseks ja eraldi tõendusmaterjale selle kohta esitama ei pea. Samas tuleb arvestada, et kuigi reeglina tõendite esitamist ei nõuta, on siiski laenuandjal kahtluse tekkimisel selleks õigus, selgitab Roostalu. Seevastu roheenergia laenu puhul tahab laenuandja, et klient esitaks peale laenuga finantseeritud kulude tegemist seda tõendavad dokumendid.
Milliseid sissetulekuid laenu taotlemisel arvesse võetakse?
Laenu taotlemisel võetakse põhimõtteliselt arvesse kõiki pangakontole laekuvaid tulusid, nagu näiteks palk, üüritulu, pension, elatis jm, kuid tuleb arvestada, et sissetulek on ainult üks oluline komponent laenuvõimekuse hindamisel Laenuotsuse tegemisel on kindlasti oluline ka varasem maksekäitumine ja teiste olemasolevate kohustuste igakuised maksed.
Roostalu lisab, et laenuotsuse tegemine on reeglina automaatne protsess, kuid teatud juhtudel, kui miski tulude osas vajab täpsustamist, palutakse esitada näiteks konto väljavõte.
Kas laenu taotleja peab omama isiklikku kinnisvara?
Ei, seda nõuet ei ole, võtab Roostalu lühidalt vastuse kokku. Laenu taotleja ja kinnisvara omanik võivad olla erinevad isikud, nii et remondilaenu raha võib kasutada ka näiteks elukaaslasele kuuluvas korteris.
Mida siiski peab tegema, kui tekib ootamatu makseraskus?
„Kindlasti tasub esimesel võimalusel ühendust võtta ja leiame sobiva lahenduse," kõlab lühike ja konkreetne vastus. Milline lõplik lahendus saab olema, oleneb väga palju kehtivast lepingust. Peamine on meeles pidada, et pangaga tasuks nõu pidada juba enne võlgnevuse tekkimist. Makseraskust saab ennetada, muutes näiteks lepingu perioodi pikemaks ja seega kuumakse väiksemaks.
Kas vajadusel on võimalik taotleda maksepuhkust?
Jah, maksepuhkuse taotlemine on võimalik, selleks tuleb kliendil pöörduda laenuandja poole. Roostalu toob esile, et siin väljendub ka remondilaenu eelis: klient saab valida kolm kuud maksepuhkust kohe makseperioodi alguses ja tagasimakseid alustada alles neljandal kuul. Selline lahendus võimaldab kliendil kasutada laenuperioodi alguses vajadusel kõik oma vabad ressursid ära remondi teostamiseks ja alustada rahulikult laenu tagasi maksmist alles remondi valmides. Maksepuhkust on võimalik taotleda ka laenuperioodi kestel.
Kas laenu saab ennetähtaegselt tagastada ning kas sellega kaasnevad lepingu lõpetamise tasud?
Kõiki laene on võimalik ennetähtaegselt tagastada, võtab Roostalu lühidalt vastuse kokku. Roheenergia laenu varasemal tagasi maksmisel tasu ei kaasne. Remondilaenu tagastamisel tuleb sellisel juhul tasuda tagastatavalt summalt seaduses sätestatud lepingu lõpetamise tasu. See on 1% ennetähtaegselt tagastatud krediidi summast, kui tagasimaksmise ja lepingu lõppemise kuupäeva vahel on pikem kui 1 aasta, lühema perioodi puhul on tasu suuruseks 0,5%.
Remondilaenu kohta loe lähemalt siit ja roheenergia laenu võimalustega tutvumiseks vajuta siia.
