Enne masside liikumist linnadesse valiti maja asukoht suures osas just maa niiskuse järgi. Lisaks rajati krundi äärtesse kraavid, kuhu vesi sai liikuda. Sealhulgas arvestati veesoontega, vee liikumisega pinnases, uputustasemeid ning materjalid valiti hoolikalt ning teatud ajal. Seetõttu on vanad talud enamasti just looduslikult suurepäraste elamistingimustega kohas.

Tänapäeva tehnoloogia juures on võimalik maju ehitada praktiliselt igale poole ning vajalik drenaažisüsteem ehitatakse lihtsalt juurde. Kuna maja suurim vaenlane on niiskus on oluline on ennetada niiskuskahjustusi. Vundament ei tohi mitte mingil juhul pikaaegselt vee sees olla. Selleks peab hoolikalt planeerima ja ehitama drenaaži, kanalisatsiooni ning sademevee äravoolusüsteemid. Kõigest lähemalt järgnevalt.

Hoone katus on kahtlemata üks hoone üks tähtsamaid välispiirdeid, sest tagab kaitse erinevate loodusjõudude nagu sademete, tuule ja ka päikese eest. Hästi isoleeritud katus hoiab kokku suure osa kodu soojakaost. Katusevahetusega kaasneb ka rennisüsteemi uuendamine.

Sademeveed juhitakse ära peamiselt kahel viisil:

• Katusele langev sadevesi juhitakse mööda vihmaveetorusid ja kogutakse või juhitakse majast eemale sadevee torustiku abil. Rennisüsteem peab olema täielikult korras ja vettpidav, et süsteem õigesti toimiks. Samuti peavad olema õiged kalded, nurgad ning äravoolud teatud meetrite peale. Loe vihmaveesüsteemide kohta lähemalt siit.
• Sademed, mis kogunevad läbi pinnase, tuleb koguda või ära juhtida läbi hoone ümber ehitatud drenaaži.

Veerennid

... on maja küljes asuv sajuveetorustik, mille ülesanne on katuselt tulev vesi kiiresti majast eemale juhtida. Vihmaveerenn rästa all, mis on ühendatud lehtriga hoiab vee maja fassaadilt eemal ning suunab vee vundamendist eemale. Otsene survevesi, mis tuleb katkistest rennidest või veerennide puudumisel otse fassaadile rikub seda ning vähendab fassaadi eluiga kordades.

Rennisüsteem rajatakse vettpidava konstruktsioonina, millel on äravoolutoru vähemalt iga 10m peale. Samuti peab jälgima, et kalded oleksid õiged ning piisavalt järsud, et vesi saaks vabalt liikuda ka paduvihma ajal. Liiga väikeste kallete puhul võib vesi üle ääre ajada. Liiga suured kalded on esteetiliselt silmale ebakorrektsed vaadata. Katuse vihmaveesüsteemide kohta loe lähemalt siit.

Samuti on äravoolutoru alguses on sõel, mis ei lase prahil liikuda torustikku. Seetõttu tuleb renne puhastada vähemalt kord aastas. Kogu süsteem suubub üldjuhul õuekaevu.

Drenaaž

Lintvundamendi puhul, eriti kui tegemist on keldriga majaga, peab olema drenaaž. Vundamendi alumisest servast allapoole paigaldatakse spetsiaalne aukudega toru. Toruümbrus täidetakse kruusa või killustikuga ning kaetakse geotekstiiliga.

Drenaažitorustikku ei tohiks sattuda otsest vihmavett. Sademevee hulk on selleks liiga suur. Selleks lisatakse drenaažitorustikule tagasivooluklapid, mis takistavad suurte sadude puhul vee tagasivoolu maja vundamendi ligidusse.

Aastate jooksul kipuvad dreenaažitorustikud koguma liiva ning pinnaseosakesi. Need tuleb puhastada läbi drenaažikaevude. Kaevud peavad asuma torustiku iga teises pöördepunktis. Sedasi saab hooldada nii sisenevat kui väljuvat torustiku osa. Drenaažikaevul on kinnine kaas, settekott liiva kogumiseks ning toruliitmikud.

Drenaaži ülesanne on samuti koguda maja ümbrusesse tekkivat sademe- või lumesulavett ning see mujale juhtida. Vesi juhitakse kanalisatsioonitoru kaudu imbväljakusse. Imbväljak on auk, mis on täidetud jämeda killustikuga ning kaetud filterkangaga. Mida jämedam on killustik, seda rohkem see vett mahutab. Tekstiil hoiab eemale vee liikumisega kaasneva peene pinnase ning killustiku ning ummistab imbväljaku.

Imbväljaku planeerimisel on vajalik see kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Tiheasustusaladele on tihtipeale lubatud kogu maja tarbe- ja reovett koguda vaid kinnisesse kogumispaaki. Sellega kaasneb omakorda üsnagi kulukas sagedane tühjendamine.

Õuekaev

Sademe- ja drenaaživesi juhitakse kaevu eraldi torude kaudu. Vesi liigub sealt äravoolutoru kaud omakorda kraavi, tiiki, mahutisse, imbkaevu, tänavale sademeveekanalisatsiooni või ühiskanalisatsiooni.

Kindlasti peab õuekaevul olema tagasivooluklapp, mis ei võimalda veel tagasi vundamendi juurde liikuda. Õuekaevul on enamasti teleskoopkaas, mis hoiab kaevu kinni.

Drenaaži paigaldamiseks on kindlasti vaja professionaali abi. Hilisem paigaldus või valesti paigaldatud detailide parandamine võib kaasa tuua hulga ebamugavaid probleeme, mis võib kokkuvõttes minna palju kallimaks. 

Mõnikord on kodu ehitatud väga niiskele pinnasele, sellel puudub vundamendi hüdroisolatsioon või maja on üle elanud veeuputused, avariid ja üleujutused. Sellisel juhul on vajalik ehitada keldripõrandasse kogumiskaev koos tühjenduspumbaga.

Pumbad on väikese tõstekõrguse ning efektiivse tootlikkusega, mis võimaldab lühikese ajaga eemalda suuri koguseid vett. Samuti on see valmistatud roostevabast materjalist. Pumba valikul on oluline, kas see on puhta vee, reovee, pesuvee või drenaaživee jaoks. Kallimatel on sisse ehitatud ujukid ning termokaitse, mis lülitavad pumba välja, kui see jääb kuivaks.

Saunamajad ja suvilad

Eraldi lahendused on sauna- ja suvilakaevud. Saunakaev on mõeldud vaid pesuvee vastuvõtmiseks. Kui kanalisatsiooni läheb ka majapidamisvesi, tuleb lisada suvilakaev ning looma nendest süsteemi. Enamasti saab sellega ise hakkama, sest kaevud on kerged ning väikesed. Nende kohaletoomine ning paigaldamine on lihtne ja enamasti on alati kaasas paigaldusjuhend.

Reovesi

... jaotub kahte gruppi: tualetivesi ning kasutatud tarbevesi ehk kraanidest, pesumasinatest tulev jääk. Kuigi tarbevesi on segatud pesuvahenditega võib selle enamasti juhtida imbväljakusse, kus see imbub maapinda.

Tualetivee peab enne imbväljakusse jõudmist puhastama. Selleks on ette nähtud septikud, kogumismahutid või biopuhastid. Kõik kolm töötavad erinevatel viisidel, kuid biopuhasti ning septiku lõppeesmärk on puhastada vesi nii palju, et selle saab juhtida imbväljakusse.

Enamasti pakutakse imbväljaku süsteemi koos septiku projekteerimise plaani ning paigaldamisega. Oluline on silmas pidada, et äravoolul peab olema kalle, näiteks horisontaalne äravoolutoru läbimõõduga 110mm, peab olema kaldega täpselt 1,5cm 1m kohta. See on seotud otse tualetist tuleva reoveega, mis väiksema kalde puhul võib torusse seisma jääda ning selle kiiresti ummistada. Kalle võib olla suurem, kuid mitte väiksem

Kui horisontaalpöörded on suuremad kui 45-kraadi, tuleb need varustada spetsiaalsete hoolduskaevudega. Reovesi peab mööda torustikku liikuma sujuvalt. Kaevud võimaldavad hooldust, kui midagi peaks juhtuma – enamasti toru pöördel – ning ummistust on lihtne kõrvaldada. Kaevud võivad asetseda maa alla, mullakihiga kaetult. Oluline on teada, kus need asuvad.

Maja äravoolusüsteemide ehitus on väga põhjalik ning kulukas ettevõtmine. Paraku on see maja ehituses väga oluline osa, sest niiskus ning külm lõhub vundamendi väga kiiresti. Vee eest hästi kaitstud maja seevastu püsib pikki aastaid. Parima tulemuse saavutamiseks peab kindlasti konsulteerima professionaaliga.