Bituumen on viskoosne kleepuv aine, millest tehakse peamiselt asfalti. Bituumenkatus on veekindel, vaikne, kaalult kerge ning soodne materjal. See ei pea vastu Eesti ilmastikule ilma regulaarse hoolduseta, lisaks on tuleohtlik ning pole looduslikku päritolu.
Tutvu bituumen-katusega põhjalikumalt allpool.
Eestis peab katus vastu pidama neljale aastaajale. SBS ning APP tüüpi rullbituumeni on kasutatud Eestis alates 90. aastate algusest. Rullid kantakse katusele kahes kihis: aluskiht ning UV-kaitsega pealiskiht. Bituumenmaterjal on elastne, kerge, vaikne, ei pehki ega vetti. Seetõttu on see parim lahendus lame- või väikese kaldega katustele.
Kõige rohkem kasutatakse bituumenkatuseid suurtel tööstus- ja laohoonetel lamekatusena. Viilkatustel kasutatakse kattematerjalina bituumensindleid, sest bituumen on kerge, soodne ning vettpidav materjal. Tänapäeva bituumenkatus näeb ka esteetiliselt kena ning efektne välja.
Kui otsustad bituumenkatuse kasuks, jälgi, et materjal vastaks ettekirjutustele ning oleks Eesti nõuete kohaselt sertifitseeritud. Töö teostajaks vali kindlasti kogemustega tegija, kellel on bituumenkatuse paigaldamise kogemus.
Katusematerjali valimine sõltub väga erinevatest aspektidest nagu näiteks maja stiil, katuse keerukus, eelarve ja kahtlemata on oluline ka see, mis endale meeldib - loe lisaks ka meie artiklit erinevatest katusekattematerjalidest siit.
Paigaldus
Bituumenkatus on enamasti paigaldatud kahes variandis, sidel või rull. Bituumensindlid saab paigaldada vähemalt alates 11-kraadise nurgaga katusele. Need on erinevates suurustes ning paigaldatakse järjest bituumen-aluskattele. Lamekatustele paigaldatakse bituumenist rullmaterjal. Nii rullmaterjal kui ka sindlid paigaldatakse eelnevalt valmistatud kergele laudisele, mida katab täiendav niiskuskindla vineeri või OSB-plaadi kiht. Seejuures peab alusmaterjal olema paigaldatud tihedalt ja olema võimalikult sile. Oma kerguse ning vastupidavuse tõttu on bituumenmaterjali lihtne paigaldada, kui vajalikud teadmised on olemas. Parima tulemuse saavutamiseks palka siiski spetsialist.
Rullkatus
Rullkatus paigaldatakse enamasti suurte lao- ja tööstushoonete, kaubanduskeskust, jms lamekatusele. Rullkatus kaitseb ideaalselt tuule ja sademete mõju eest, säilitab soojust ning kaitseb ülekuumenemise eest. Bituumenrull on üsna mürgine materjal, millest eraldub põletamisel inimesele ebasoovitavaid ained, seega on vajalik kanda kaitsevarustust.
Paigaldamisel läheb enamasti vaja:
- Gaasipõleti ja gaasiballoon;
- Hari aluse puhastamiseks;
- Kellu;
- Terav ehitusnuga ja konksteraga materjalinuga;
- Vuugirull;
- Töörõivad - paksu tallaga kingad, kombinesoon, kaitsekindad, prillid, jms;
- Muud vajalikud tööriistad nagu mõõdulint, akutrell, saed, käärid jne;
- Tulekustuti on mõistlik lahtise tulega töötades läheduses hoida.
Paigaldamine algab katuse madalamast osast. Kattekihi paigaldus algab kui kruntvärv on alusel täielikult kuivanud. Aluspind peab olema kindlalt katuse küljes, et taluda bituumenkihi sulamist ning kuumutamist.
Esimene kiht tuleb täielikult üle katuse pinna rullida. Seejärel kinnitatakse alumine serv põletiga. Kuumutamine võimaldab membraanil kleepuda alusega juba samal ajal, kui see rullub. Sellisel viisil kaetakse kogu katus.
Kui kalle on väga väike - alla 5%, siis tehakse 3 harvem ka 4 kihti. Suurte kõrghoonete katused tehakse isegi 5 kihis. Viilkatused, vastavalt kaldele, tehakse 2-3 kihis, suuremale kaldele läheb vähem kihte.
Sindelkatus
Laotakse enamasti eramaja katusekatteks.
Vaja läheb:
- Haamer/naelapüstol,
- Akutrell, et juhe ei jääks segama,
- Kvaliteetne suurte klambritega klambrilööja sujuvaks aluskatte paigalduseks
- Sõrgkang (juhuks, kui aluskonstruktsiooni peab välja vahetama),
- Elektrisaag, käsisaag,
- Mõõdulint, märkimispliiats.
Aluskatteks sobib nii plastik- kui ka bituumenkate. Peaasi, et tegemist oleks vetthülgava materjaliga. Paigaldada võib nii viilu- kui räästasuunaliselt.
Kinnitamisel on kvaliteetne klambrilööja kõige kiirem ning sujuvam abimees. Kui katusel on erinevad avaused, näiteks korstnad või ventilatsioonitorud, siis sisselõiked on väiksemad kui avaus, et materjal liibuks ümber avause. Täiendavalt peab olema serv kaetud teibiga.
Karkassi ning roovituse peale lüüakse bituumensindel katuse puhul täiendav niiskuskindla vineeri- või puitkiudplaatidest kiht, sest bituumen on väga elastne ning paindlik materjal, mis iseseisvalt katuseks ei sobi.
Katusekatte paigaldust alustatakse neelu-, viilu- ja räästakohtade ettevalmistamisega. Räästale paigaldatakse räästaplekk. Selle peale lüüakse rullmaterjalist räästariba, mis peab ulatuma täpselt räästa servani. Bituumen liimitakse spetsiaalse liimiga või kasutatakse iseliimuvat rullmaterjali. Kattepaan peab aluskatuse külge liibuma ning lisaks naelutatakse siksakiliselt laudise külge.
Rullmaterjali peale pannakse bituumensindlid kahe kihina. Paigutamist alustatakse katuse keskkohast, et tagada lõpptulemuse sümmeetrilisuse. Lisaks arvesta katuse eripäradega, näiteks katuseaknad, erinevad tasapinnad jms. Teine rida sindleid pannakse kohakuti sälgukohtadega, et varjata naelarida.
Korstna ja läbiviikude ümber paigaldatakse katusekatte värvi bituumenribad.
Bituumenist katusematerjali paigaldatakse ideaalis +10 kraadise soojusega. Külmade ilmade puhul hoia materjali mõned päevad +20 kraadises soojas. Miinuskraadidega muutub materjal rabedaks ning võib paigaldusel murduda, samuti ei toimi liim. Kindlasti tuleb jälgida tootjapoolseid juhiseid.
Lisaks väljatoodud nõuannetel vajab bituumenmaterjal asjatundlikku kätt ning parima tulemuse saavutamiseks leia kindlasti omale asjatundjad appi.
Mida silmas pidada?
- Klambrid ja klambrilööja teeb aluskatte paigalduse tunduvalt lihtsamaks.
- Väldi kattematerjali vigastamist.
- Sindlite paigaldamisel kasuta ainult suurepealisi naelu.
- Kasuta roostevaba naelu ja või kruve.
- Kata räästas, viilud ja neelud bituumenist alusmaterjaliga.
- Vajadusel töötle lahtised kohad täiendavalt liimiga üle.
Tuulutus ja ventilatsioon
Bituumeni all olev laudis jätab enamasti piisavalt ruumi tuulutuse jaoks. Bituumen pole hingav. Kui katuse all on eluruumid, tasub mõelda suuremale tuulutus-alale katuse all.
Vee äravool
Nagu kõigi katusetüüpide puhul, peab ka bituumenkatuse all olev veesüsteem olema hästi läbimõeldud ning vett ärajuhtiv.
Lumetõke
Kuigi bituumenkatusel lumi ei libise, peab väga lumerohkel talvel katuselt lund maha lükkama. Jääd ei tohi teravate servadega lõhkuda, sest bituumen on väga vastuvõtlik torkevigastustele.
Vajab palju hooldust
Bituumenkatus vajab regulaarset hooldust. Okstest ning lehtedest tuleks katust puhastada igal aastal, samuti korjata sodi ära vihmaveesüsteemidest. Lisaks iga-aastasele puhastusele tuleb rohkem kuluvad kohad üle liimida. Mõned kohad vajavad pikema aja jooksul väljavahetamist.
Hooldusel tuleb kindlasti kasutada turvarakmeid, sest kuigi bituumen ei libise, võib järsema kallaku peal tasakaal kaduda. Turvarakmed kinnita käigusilla või selleks spetsiaalselt ettenähtud konksu külge. Kui panna kinnitus ümber korstna, võib kogu konstruktsioon lahti tulla. Kindlasti ei tohi kinnitada turvarakmeid räästa ja rennide külge.
Bituumenmaterjali liimimiseks kasutatakse vaid spetsiaalset SBS-kummibituumenist mastiks liim. Hoolitse, et servad, vuugid ja ülestõsted saaksid korralikult kinni.
Bituumenkatuse eelised:
- Soodne;
- Tänapäeva tehnoloogia puhul esteetiliselt kena välimus;
- Lihtne paigaldus, kui aluspind on korras ja tead mida teed;
- Kerge ning vastupidav materjal;
- Mitmes värvivalikus;
- Sobib enamikele hoonetele;
- Vettpidav.
Bituumenmaterjali miinused:
- Tuleb katta lisakaitsega, et tõsta vastupidavust;
- Lühike eluiga võrreldes kivi ja plekiga: 5-30 aastat;
- Vajab regulaarset hoolt ning uuendust;
- Pole looduslik materjal – jätab ökoloogilise jalajälje ning ei pruugi sobida teatud tüüpi allergikutele.
Kuigi bituumenkatet on võrdlemisi lihtne paigaldada, peaks kogemuse puudumisel leidma siiski asjatundja. Ebaprofessionaalse käsitlemise tulemusel võib katus hakata vett läbi laskma või materjal rebeneda. Et tagada parim tulemus, palka bituumenkatust paigaldama kogemustega spetsialist.