Põhjavesi ja selle kaitsmine on väga oluline. Kuigi Eestis ja Põhja-Euroopa riikides on puhas joogivesi tavapärane, moodustab looduslikult joogikõlbulik magevesi vaid 2% maailma veevarudest. Seetõttu tuleb põhjavett hinnata ning hoida.
Seetõttu on mahuti ning biopuhasti paljudes kohtades ainuvõimalikud lahendused. Mahuti on alguselt küll palju soodsam, kuid regulaarne tühjendamine läheb juba mõne aastaga kallimaks. Septikut jällegi ei tohi paigaldada kohtadesse, kus on nõrgalt kaitstud põhjavesi. Loe septiku kohta lähemalt siit.
Biopuhasti tasub end paari aastaga ära, sest ei vaja praktiliselt üdse hooldust. Keskmiselt vajab biopuhasti vaid kord aastas õhufiltri vahetust ning õhupuhuri hooldustöid paari aasta tagant. Biopuhastit peab 1-3 aasta järel vajaduse korral tühjendama. Õige ja efektiivse koormusega puhasti tühjendamist üldjuhul ei vajagi.
Kuidas biopuhasti töötab?
Biopuhasti on nagu isiklik reoveejaam, mis muudab tarbitud vee taas kasutuskõlbulikuks. Erinevalt septikust, puhastab biopuhasti vee nii palju ära, et selle võib lasta tagasi loodusesse. Bioloogilise reoveepuhasti töö seisneb seadmes toimuva puhastusprotsessis, mis puhastab väljuva vee 95% ulatuses looduslikest kemikaalidest ja muudest ainetest. Puhastatud veega võib immutada maapinda, suunata veekogusse või taaskasutada.
Biopuhasti juurde kuulub õhupuhur, mis tagab piisava hapnikuvajaduse biomudas ning paneb selle kambrite vahel liikuma.
Paigaldus
Biopuhasti sobib suurepäraselt hajaasustusega aladele eramajadele ning suvilatele. Harvem kasutatakse biopuhastit ka paaris- või ridaelamubokside ning kortermajade puhul.
Biopuhasti paigaldus on väga sarnane septikuga:
- Kaevatakse piisava suurusega kraav. Igas suunas peab kaevik olema 1m suurem, et puhastit saaks manööverdada ning hiljem kaevikut piisavalt tihendada;
- Paekivi kaevandamine läheb üldjuhul paigaldushinnale lisaks;
- Kanalisatsioonitoru peab olema elumajast puhasti suunal piisava kaldega;
- Torus olevad teenindusluugid peab tõstma maapinnast kõrgemale nii, et pinna- ja sademevesi ei satuks puhastisse või seadmekaevu
- Kaeviku põhi peab olema tihendatud vähemalt 25-30cm liivakihiga
- Põhja valatakse betoonist aluspind
- Niiskema pinnase puhul tuleb puhasti ankurdada betooni külge. Rihmad peavad sobima maa-alustesse tingimustesse
- Kindlasti ei tohi puhasti jääda otse betoonile vaid see peab olema pehmendatud liivakihiga
- Biopuhasti paigaldus õigele kõrgusele;
- Puhasti peab olema täielikult horisontaalis ehk ei tohi mingil juhul jääda kaldesse;
- Seejärel ühendatakse torud ning täidetakse ülejäänud osa järk-järgult liivaga, iga kiht eraldi;
- Vajalikud torud tuleb kinnitada järk-järgult ning seejärel ümbert tihendada liivaga;
- Kaeviku tagasitäiteks sobivad liiv, killustik ja kruus. Tagasitäiteks ei tohi kasutada savi, suuri kive ega lund või jääd sisaldavaid materjale.
Biopuhasti montaaži saab teha ka ise, sest enamasti antakse kaasa tehniline pass, milles on kirjeldatud seadme paigaldus ning soovitused. Parima tulemuse saavutamiseks peaks siiski leidma kogemustega spetsialisti.
Mida teada?
Kõik mida müüakse biopuhasti nime all, ei pruugi olla vastav toode. Õige biopuhasti peab olema läbinud laborikatsed, eelkõige puhastusefektiivsuse mõõtmise ning sellel peab olema Euroopa Liidus kohustuslik CE-märgis.
Biopuhasti puhul pumbatakse aktiivmuda ning heljumid tagasi eelmistesse kambritesse, mis käivitab puhastamise protsessi uuesti. Puhastusprotsess toimib aeraatori ning kompressori toel, et mikroorganismid saaksid eluks vajalikku õhku. Septikus toimub seevastu anaeroobne settimine.
Biopuhasti puhul tasub eelistada tugevat HDPE plastikust materjali, mis peab vastu ka agressiivses keskkonnas ning ei erita loodusesse kemikaale. Klaasplast on tihtipeale rabe ning võib paigalduse käigus kahjustuda.
Kodule soetatud biopuhasti peab olema optimaalse suurusega. Iga puhasti on ette nähtud töötama vaid teatud koormusvahemikus. Näiteks 2000 liitrine biopuhasti, millel on vaid 600 liitrine koormus ööpäevas ei saa töötada piisava efektiivsusega. Seetõttu võiks enne uue biopuhasti ostu paigaldada veearvesti ja konsulteerima spetsialistidega, et leida endale kõige sobivam lahendus.
Kui eramaja asub vähe asustatud piirkonnas, siis on võimalik taotleda biopuhastussüsteemi toetuseks hajaasustuse programmist raha. Septikud on paljudes piirkondades keelatud ning biopuhasti on jällegi äärmiselt keskkonnasõbralik.
Tiheasustusega aladel, kus on paigaldatud või ette nähtud tsentraalsed reovee käitluse süsteemid, ei tohi paigaldada isiklikku biopuhastit.
Eelised:
- Väga suur puhastustõhusus;
- Müravaba;
- Ei vaja tööks keemilisi ained;
- Töötab kõikides ilmastikutingimustes;
- Energiakulu on keskmiselt 270 kWh aastas;
- Puhastatud vett võib uuesti kasutada tehnilise veena;
- Osad mudelid võivad jääda kuni 6 kuuks kasutuseta (sobivad näiteks suvilatesse);
- Väga pikk eluiga;
- Madalad hoolduskulud;
- Sobib ka suurematele hooldusüksustele – puhkealad, suvilaühistud, jms;
- Ei haise ebameeldivalt;
- Keskkonnasäästlik;
- Saadaval on ka elektrivabad mudelid, mis on veidi kallimad;
Puudused:
- Üsna kõrge hind;
- Vajab toimimiseks regulaarset tarbimist st vesi peab läbi käima;
- Enamik neist töötab elektri toimel:
Loe ka artiklit: Kui palju maksab biopuhasti koos paigaldusega?
Biopuhasti ja kemikaalid
Oluline on teada, et tualetipott ei ole prügikast. Kõik üleliigne peale vetsupaberi võib ummistada torustikku ja tuua kaasa ebameeldivad üleujutused. Kemikaalid rikuvad jällegi biopuhasti elukeskkonda. Kui tualetipott kipub ummistuma, siis esimese abinõuna peaks kallama potti lihtsalt kuuma vett.
Biopuhasti mikrofloora on tegelikult üsna tundlik erinevatele kemikaalidele, sh puhastusvahenditele. Seetõttu peaks alati eelistama ökoloogilisi lahendusi ja keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid. Kindlasti ei tohiks kanalisatsioonist alla lasta ravimeid, eriti antibiootikume. Need tapavad suure osa biopuhasti toimimiseks vajalikust elukeskkonnast.
Samuti peaks jagama üldise koormuse erinevatele päevadele. Näiteks on biopuhastile parem, kui pesu pestakse kord päevas mitte 6x päevas. Puhasti tuleb sellise koormusega paremini toime.
Ohtlikud jäätmed – kemikaalid, happed, lahustid, bensiin, jms – ei tohiks kanalisatsiooni sattuda. Need kahjustavad tervist ja keskkonda ning tuleb viia vastavatesse kogumispunktidesse. Ravimid tuleb viia tagasi apteeki. Loe lähemalt jäätmete ja erinevate puhastite kohta siit.
Biopuhasti puhul tuleb arvestada, et liigne kemikaalide kasutus vähendab biopuhasti efektiivsust ning see võib vajada tühjendamist.
Kuigi kallim kui mahuti või septik, siis Eesti kliimas on biopuhasti kindlasti parim valik era- või näiteks paarismajja. Pikemas perspektiivis on biopuhasti kõige soodsam, vastupidavam ning keskkonnasõbralikum lahendus.
