Nagu öeldud, et kui seniajani toimus biojäätmete liigiti kogumine puhtalt vabatahtlikkuse alusel, siis juba käesoleva aasta lõpust muutub see kohustuslikuks kõikidele. Sellest tulenevalt on vaja luua igale majapidamisele võimalus biojäätmete eraldi kogumiseks või kompostimiseks vastavalt kohalikele jäätme-eeskirjadele ning olema linna või valla poolt arvele võetud.
Miks on vaja biojäätmeid liigiti koguda?
- Biojäätmed moodustavad arvestatava osa prügimägedele jõudvast prügist, seega on neid eraldi kogudes võimalik vähendada ladestatavate jäätmete hulka.
- Biojäätmeid prügilas ladestades eraldavad need lagunedes keskkonda kasvuhoonegaasi.
- Kui biojäätmed on visatud olmeprügi konteinerisse määrivad need kogu ülejäänud prügi ja teevad selle sorteerimise ning taaskasutusse võtmise võimatuks.
- Biojäätmeid eraldi kogudes on võimalik neist valmistada komposti ja biogaasi.
Mis on biojäätmed?
Biojäätmed võib laias laastus jagada kahte gruppi: toidujäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed. Lisaks nendesse gruppidesse kuulvale võib biojäätmete konteinerisse visata koos kohviga ka kohvifiltrid, toiduga määrdunud paberi, papist munakarbid ning pabersalvrätikud. Samuti kuuluvad siia gruppi ka lõikelilled. Siiski tuleb tähele panna, et vedelaid toiduaineid, nagu näiteks piim ja supp, biojäätmete mahutisse ei kuulu. Loe ka: Mida tohib ja mida ei tohi kompostida?
Kuhu biojäätmed koguda?
Biojäätmete kogumiseks on kolm varianti:
- biojäätmete konteiner
- komposter või kompostikast
- lahtine aun
See millise variandi kasuks otsustada, sõltub elanike arvust majas ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud reeglitest. Üldiselt kehtib põhimõte, et kortermajades tuleks kasutada kindlasti biojäätmete kogumiseks konteinerit. Seevastu eramajades võib kasutada kõiki variante.
Tuleb silmas pidada, et tiheasustuses kehtivad kompostritele suuremad nõuded ja lahtistes aunades tohib ladestada vaid aia- ja haljastusjäätmeid. Kuna biojäätmete kogumise osas on järelvalve kohustus pandud kohalikele omavalitsustele, tuleb igal jäätmed komposteeridamajapidamisel, kes on otsustanud jäätmed komposteerida, uurida järgi, millises vormis omavalitsust sellest teavitada tuleb.
Biojäätmete konteiner
Kui soovite biojäätmeid koguda konteinerisse, on esmalt oluline otsustada, milline peaks olema selle suurus. Juhul, kui seni on kõik biojäätmed visatud segaprügi hulka, võite umbkaudselt konteineri suuruse leida, lähtudes sellest, et biojäätmed moodustavad segaprügist umbes kolmandiku. Samas, kui plaanitakse konteineri kõrval kombinatsioonis kasutada ka kompostrit, siis ilmselgelt jõuab selle arvelt biojäätmeid mahutisse vähem.
Biojäätmete konteineri võib endale osta või prügifirmalt rentida. Seejuures tegelevad nende müügiga lisaks prügiettevõtetele ka teised edasimüüjad. Kaubandusvõrgust konteinerit soetades on oluline veenduda, et see ühilduks prügiauto haakemehhanismidega. Selleks, et erinevate konteinerite seast õige leidmine oleks majaelanikele lihtsam, soovitatakse biojäätmete jaoks kasutada pruuni värvi mahutit, kuid kui selle hankimine ei ole võimalik ja kasutatakse mõnda muud tooni prügikasti, siis tuleb selle küljele paigaldada vastav kleebis, mis annab selle eesmärgist kasutajatele aimu.
Kuna biojäätmetel on tendents pikemal seismisel haisema hakata, siis tasub mõelda läbi ka see, kuidas seda probleemi vähendada. Kuigi konteineri tühjendamise kohustus on vähemalt üks kord kuus on esimese asjana tasub kaaluda vähemalt suveperioodil selle äraveo intensiivistamist. Kui elamu juurde kuulub ka roheala, siis on ilmselt soojal ajal nii või naa ka tekkivate biojäätmete hulk haljastusjäätmete näol suurem.
Lisaks sellele on biojäätmete konteineritele saadaval spetsiaalsed biofiltritega kaaned, mis hoiavad ära haisu pääsemise kastist välja ja aitavad seega vähendada probleemi kärbestega. Konteineri sisse tasub prügifirmal lasta paigaldada biolaguneva koti, mis ei lase kastil määrduda, mida saab igal konteineri tühjendamisel vahetada.
Komposter ja kompostikast
Kõikidel eramaja omanikel ja väiksemate kortermajade elanikel on võimalus lisaks biojäätmete konteinerile oma biojäätmeid kohapeal komposteerida. Tekkinud komposti saab tulevikus oma aias kasvavate taimede hüvanguks ära kasutada.
Kompostikasti valikul on esimese asjana oluline vaadata järgi, millised on sellele kohaliku omavalitsuse nõuded. Enamasti kehtib siiski reegel, et tiheasustuses peab see olema pealt suletud, kuid hajaasustuses on lubatud ka lahtised kompostikastid. Seejuures ei ole piiranguid sellele, kas kast peaks olema ise ehitatud või kaubandusvõrgust soetatud.
Kompostikasti valikul tuleb silmas pidada eelkõige selle suurust. Kui kompostikast või komposter on ainukene biojäätmete kogumise koht on väga oluline arvestada, et tekkivad jäätmed peavad sinna ka ära mahtuma. Kindlasti tuleb arvestada aia suurusega, sest suuremas aias tekib tunduvalt rohkem haljastusjäätmeid ning kui neid ei soovita ladestada lahtises aunas, siis peab kompostikast olema selle võrra suurem.
Arvestama peab ka sellega, et kompostikastis võtab komposti tekkimine aega, seega kui soovid kiiremat tulemust, siis tasub kaaluda kiirkompostri soetamist. Kuna kiirkomposter on oma olemuselt nagu termos ehk soojustatut aitab see mahutis aastaringselt hoida kõrgemat temperatuuri. Seeläbi toimub biojäätmete lagunemine tunduvalt kiiremini kui tavapärases kompostris. Ainsaks kiirkompostri miinuseks tavalise kasti kõrval võib pidada siiski selle kõrgemat hinda.
Loe ka: Kuidas efektiivselt kompostida?
