Suletud kast
Suletud kompostikast hoiab kompostitavad materjalid koos ning aitab hoida soojust ja niiskust. Tavaliselt on suletud kastidel avatud põhi ja kast asub mulla peal. Avatud põhi võimaldab toitainetel otse maapinda imenduda. Sellise kasti saab osta või ise valmistada, kuid kindlasti peaks sellel olema kaas, mis võimaldab kompostile orgaanilist materjali pidevalt juurde lisada.
Olenevalt sellest, mis materjalist kast tehakse, tuleks selle külgedele puurida augud - need aitavad kompostis õhuvoolu tekitada. Muidugi võib hunnikut ka ise hargi või rehaga segada. Auke tehes peaks arvestama, et need oleksid piisavalt väikesed, et närilised või teised loomad sinna sisse ei pääseks. Kasti ehitades peaks arvestama ka selle suurusega.
Asjatundjad ei soovita teha suuremat kasti kui meeter korda meeter. Ka kompostihunniku kõrgus ei peaks ületama meetrit. Kui aga majapidamises tekib rohkem orgaanilisi jäätmeid, siis peaks mõtlema mitme kasti ehitamisele või mitme hunniku tekitamisele. Liiga suures kastis või hunnikus ei pruugi õhk pääseda hunniku keskele, mis tähendab, et lagundajad ei saa piisavalt toitaineid, et selles keskkonnas eksisteerida.
Kasti ei pea ilmtingimata ostma ega ehitama. Vaata enda garaažis või kuuris ringi ja võid sealt leida mõne anuma, mida kompostimiseks kasutada. Kompostimiseks sobivad näiteks veinikast, plastikust anum, vana kummuti sahtel, prügikast, traadist võrk, puurest jne.
Avatud kast
Avatud kast ehk avatud kompostisüsteem nõuab tavaliselt vähem hoolt ja tähelepanu ning sobib paremini aiast tulevate jääkide kompostimiseks. Toidujäätmed võivad loomi ligi meelitada, aga avatud kastid ei ole loomakindlad. Avatud kast võib olla ka traadist tehtud struktuur, mis võimaldab sinna jäätmeid sisse visata.
Avatud kompostisüsteem ei nõua anuma olemasolu, sest hunniku saab luua ka ilma igasuguse struktuurita. Avatud kasti puhul on kompostile parem ligipääs, sinna saab ilma takistusteta jäätmeid visata ja seda saab lihtsasti segada. Kõige suurem puudus avatud kasti puhul on see, et kõik jäätmed on ühes kohas koos ja see võib loomi ligi meelitada või ühel hetkel üle ajama hakata.
Trummelkast
Trummel on suletud kast, mis on paigaldatud teljele ning mida saab vända abil segada. Segamise tõttu tuulutatakse ja segatakse komposti. See aitab kaasa aeroobse keskkonna loomisele ja nii kiirendatakse lagundamise protsessi. Suletud trummel hoiab soojust ja niiskust paremini, kuid niiskustasemel tuleb silma peal hoida ja vaadata, et kompost liiga märjaks ei muutuks.
Muidu võib tekkida anaeroobne keskkond, mis aeglustab lagundamise protsessi ja kompost läheb haisema. Hea õhuvooluga trummel, mille sisse on ehitatud ventilatsioon, loob parema aeroobse keskkonna, mis kiirendab lagundamise protsessi. Ideaalsetes tingimustes võib trumlis jäätmete lagunemine võtta vaid kolm nädalat, kuid tavalisem periood on kuu või kaks. Trummelist kasti saab osta aianduspoodidest.
Kaevikus kompostimine
Kaevikus kompostimine on teine hea viis, kuidas lihtsate vahenditega luua orgaaniliste jäätmete lagundamiseks head tingimused. Selline kompostimine võib aidata lähedal kasvavatel taimedel luua vett konserveeriva juurestiku. Lisaboonusena see ei haise ega ole silmale nähtav, kuna jäätmed maetakse maa alla.
Kaevikus kompostimine võib olla lihtsam kui hunniku hooldamine. Selleks ei pea tegema muud, kui kaevama augu, täitma selle orgaaniliste jäätmetega ja augu siis kinni katma. Vihmaussid ja teised organismid asuvad siis jäätmeid lagundama. Komposti saab kaevikusse matta igal aastaajal, peaasi, et pinnast saaks töödelda ja et see ei oleks kaevamiseks liiga kõva.
Jäätmeid saab ühte kohta matta vaid korra ning seega pole kaeviku meetod praktiline, kui soovitakse jäätmeid regulaarselt matta. Kui aias on piisavalt ruumi või oled valmis oma aeda pidevalt üles kaevama, pole see aga probleem.
Kaevikus kompostimise eeliseks on see, et nii saab matta väikeses koguses toidujäätmeid, nagu erinevad lihad, kondid, teravili ja piimatooted – on vähetõenäoline, et maa alla maetud jäätmed loomi ja putukaid ligi meelitavad. Toidujäätmete kaevikusse kompostimisel tuleks need matta poole meetri sügavusele. Siis ei erita need lõhna, on ümbritsetud piisava koguse mullaga ja mikroorganismid saavad paremini ligi.
Kõige lihtsama kaeviku tegemiseks kaeva labida abil 30–60 cm sügavune auk. Seejärel täida auk orgaaniliste jäätmetega ja tee kindlaks, et need oleksid piisavalt niisked. Kui kahtled, vala jäätmetele natuke vett peale. Seejärel kata auk kinni. Kaevikus kompostimine on üks külmkompostimise meetoditest, mis tähendab, et jäätmete lagunemine võtab kauem aega. Kaevikus kompostimine võib võtta 12 kuud, kuid ideaalsetes tingimustes vähem. Erinevalt muudest kompostimise meetoditest ei ole võimalik hiljem jäätmeid välja kaevata ja neid mujal kasutada. Seega kaeva jäätmed sinna, kuhu on soov rohkem toitaineid lisada.
Nõuandeid kaevikus kompostimiseks:
- Ära kaeva olemasoleva juurestiku juurde, sest kaevamine võib juuri kahjustada või viia sinna baktereid, millega taimed pole tuttavad;
- Ära istuta midagi otse kinnikaetud kaeviku peale, sest jäätmete lagunemise käigus vajub kaevik sisse;
- Pikalt kestnud põua ajal või kuivas kliimas elades kasta kaevikut veega, et selles säiliks piisav niiskustase.
