Kastmine voolikuga on äärmiselt aeganõudev ja ebaefektiivne: iga taim aias vajab individuaalset tähelepanu ja suur osa veest ei jõua mitte taimejuurteni, vaid aurustub õhku. Selline kastmisviis on füüsiliselt väljakutsuv, kuna nõuab voolikutega mööda aeda ringi liikumist ning nende pidevat lahti- ja kokku kerimist. Lisaks on see sageli ka küllalt närvesööv tegevus: kes ei oleks kokku puutunud murdunud või keerdunud voolikuga, millest vee kättesaamiseks tuleb see terves pikkuses üle inspekteerida.

Kastmine seob meid kodu külge, näiteks võib oodatud puhkusreisi ähvardada ära jäämine, kuna selle hinnaks võivad olla koju jäänud taimede kuivamine ja hävimine. Isegi kui leidub keegi hea abiline, kes end appi kastma pakub, ei saa võõras aias toimetades kunagi kindel olla, et midagi kahe silma vahele ei jää. 

Kõik need mured aitab lahendada automaatse kastmissüsteemi sisseseadmine koduaeda. See on kasulik ka taimedele, kuna võimaldab kasta ühtlasemalt kogu päeva vältel, mitte harva ja suures koguses korraga. Võimalik on valida ka kastmiseks sobivaim kellaaeg, ilma et ise peaks ebamugavalt vara üles tõusma või poole ööni üleval olema. Õnnelikud taimed tagavad omakorda suurema saagi ning rohkem õisi ja rohelust aeda.

Automaatne kastmissüsteem teeb aedniku elu lihtsamaks

• Süsteem paigaldatakse oma kohale kevadel ja jäetakse nii kogu hooajaks – jääb ära igapäevane voolikute vedamine.
• Võimalik seadistada täisautomaatseks – käivitub ise ja saad valida sobiva kastmistiheduse, kastmise kestvuse ja kastmissageduse. Aed põhimõtteliselt kastab ennast ise.
• Säästab vett ja raha.

Millest alustada?

Alustuseks tuleb visandada aia plaan. Ise tehes on kõige lihtsam kasutada selleks mõnda veebitööriista. Kastmissüsteemide tootjad pakuvad nende kasutamist tihti täiesti tasuta. Võimalik on ka plaani visandamine paberile. Tähtis on, et plaanile oleks märgitud veevõtukoht ja kõik kastmist vajavad objektid aias: peenrad, puud, põõsad, hekid, kasvuhooned jm.

Plaanil peavad kajastuma vahemaad ja peenarde mõõdud. Valminud plaan aitab otsustada, milline kastmissüsteem sellesse konkreetsesse aeda kõige paremini sobib. Valiku tegemisel tasub mõelda ka selle peale, et eelistada võiks vastupidavamaid materjale ja lihtsamat hooldust vajavaid tarvikuid.

Vihmutid

Vihmutid sobivad hästi suurte alade kastmiseks, nagu muru ja ka lillepeenrad. Neile on võimalik teha automaatne seadistus, ning et mitte rikkuda aia väljanägemist, saab kasutada pop-up vihmuteid, mis tõusevad maapinnast välja ainult katmise ajaks.

Miinuseks on selle kastmismeetodi puhul väga suur veekulu, kuna suur osa sellest lihtsalt aurustub õhku. Lillepeenarde kastmisel vihmutiga peame arvestama, et lisaks kultuurtaimedele saavad pidevalt eluks vajalikku vett ka umbrohud, mis paraku soodustab ka nende kasvu ja suurendab ühtlasi rohimise vajadust. Pealt kastes jääb taimelehtedele veepiiskasid, millest tekib kuuma ilma korral päikesepõletuse oht ning jahedamas kliimas soodustab see haiguste arenemist.

Tilkkastmissüsteem

Väga säästlik ja efektiivne meetod, kuna on äärmiselt täpne. Sobib praktiliselt kõige kastmiseks: juurviljad, lillepeenarad, puud, põõsad, kasvuhooned, kui ka lillepotid ja rõdukastid. Kuigi tilkkastmise torusid on võimalik keerata erinevatesse suundadesse, sobib see kastmissüsteem siiski kõige paremini aeda, kus on suured ja sümmeetrilised peenrad. Sellistel peenardel on paigaldus tunduvalt lihtsam: igale istutusreale suunatakse üks peenike toru, millele lisatakse kindla vahemaa tagant tilgutid (igale taimele üks).

Vesi tuleb sellesse kastmissüsteemi kas maapinnast kõrgemal asetsevast paagist või veevärgist. Kui kasutatakse üldist veevärki, tuleb veesurvet enne kastmissüsteemi torudesse suunamist alandada. Selleks kasutatakse spetsiaalset veesurve regulaatorit. Tilkkastmissüsteemi suureks eeliseks on ka see, et kastmisega samaaegselt on võimalik taimi väetada. Nii nagu antud meetod aitab säästa vett, on ka väetisekulu süsteemi kasutamisel minimaalne.

Kuna kastmine toimub ainult kultuurtaimede vahetus läheduses, väheneb tunduvalt umbrohu hulk ülejäänud peenra osades. Kasvuhoones aitab täpne kastmine ära hoida liigse õhuniiskuse tekkimist, mis on kasvulavaks haiguste tekkele. Selle meetodiga jäävad kuivaks ka lehed, mistõttu on taimed tervemad.

Madalsurve imbtoru

Imbtoru võib paigaldada maa peale või ka pinnasesse, juurte lähedusse, mis hoiab juured niisked ja lehed kuivad. Võrreldes pealtkastmisega aitab see meetod tuntavalt vett kokku hoida, kuid on vähemsäästlik kui tilkkastmine, kuna imbtoru laseb vett läbi kogu vooliku ulatuses. Vee aurustumise vähendamiseks on maapinnale paigaldades soovitatav toru katta pealt multšiga. 

Paigaldamine on lihtne, kuna imbtoru saab liitmike abil ühendada tavalise aiavooliku otsa. Nagu ka tilkkastmissüsteemi puhul tuleb vesi kas paagist või veesurve regulaatori abil veevärgist. Imbtoru sobib hästi kasutamiseks ebasümmeetrilistel istutusaladel ja kõrgpeenardes.

Kuidas kastmine automaatseks muuta

Kastmissüsteemi automaatseks muutmiseks tuleb seda juhtima paigaldada  taimer või kastmiskompuuter. Vastavalt mudelile on võimalik seadistada erinevaid programme ühele või mitmele istutusalale. Seadistamiseks tuleb vaid teada erinevate taimede veevajadust ning avamaal võiks arvestada ka sademete hulgaga piirkonnas. 

Lisaks võib kastmissüsteemile paigaldada ka pinnaseniiskusanduri. Andur torgatakse maasse, kus ta mõõdab pidevalt mulla niiskustaset ja annab juhtsüsteemile märku kui kastmine on liigniiskuse tõttu vaja katkestada või kui pinnas on piisavalt kuiv, et käivitada tuleks kastmisprogramm.