Maailmas tehakse suuri samme, et 2030. aastaks minna üle taastuvenergia ressurssidele. 2030. aasta üldine eesmärk on, et 40% energiatarbimisest kogu Euroopa Liidus peab pärinema taastuvenergia allikatest. See osakaal on viimastel aastatel tõusnud. 2050. aastaks plaanitakse elimineerida kõik heitgaasid erinevatest allikatest, sh tehased, masinad, sõiduautod jms. Eesmärk on, et kõigil inimestel oleks ligipääs puhtale energiale. Ka Eesti on kokkulepped vastu võtnud ja tehakse samme üleminekuks.
Eesti
Alates 2000. aastast on taastuvenergia osakaal iga aasta kasvanud. Kõige rohkem kasutatakse energia tootmiseks biomassi, mille osakaal oli 2021. aastal kogu elektrienergia tarbimisest 25%. Teisel kohal on tuuleenergia, mis toodab 15% kogu elektritoodangust. Seejärel tulevad 3% jäätmekütus ning 2% päikeseenergia tootmine ja tarbimine.
Peamised taastuvenergia allikad on vesi, päike ja tuul. Väiksema kasuteguriga ning vähem taastuvad on puit ja turvas. Siiani on olnud Eesti peamised energiaallikad põlevkivi ja gaas. Üha suurem rõhuasetus on läinud siiski taastuvenergiale. 2020. aastal oli taastuvenergia osakaal kogu energia lõpptarbimisest juba 30%. Seega oleme EL püstitatud eesmärgile juba praegu üsna lähedal.
Osade allikate kohaselt on Eesti taastuvenergia osakaal juba koguni 52% kogu tarbitavast soojus- ja elektrienergiast, mis on üks kõrgemaid kogu Euroopa Liidus. Siia kuuluvad lisaks tuule- ja päikeseenergiale ka biomass, jäätmekütus ja hüdroenergia. Siiski tuleb arvestada, et biomassi (näiteks puidu) põletamine ei ole samuti pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest puidu niiskus on tihti liiga kõrge ja eraldab liigselt CO2. Mida kuivem on puit, seda kõrgem on tema kütteväärtus. Palju kajastatakse lageraie kahjulikkust Eesti ökomaastikule, seega on puidu põletamisel ka negatiivsed küljed.
Kuigi on kuulda nurinat, et päikesepaneelid ja tuulikud ei ole piisavalt efektiivsed, siis on tehnoloogia mõnekümne aastaga väga palju arenenud. Tuleb siiski arvestada, et päikese- ja tuuleenergia nõuavad väga suuri investeeringuid.
Aastaks 2030 on taastuvenergiale üleminek Eestis tehtav, sest siin on väike pindala ja väga palju tuulist ala. Eesti on teinud jõudsaid samme, et minna üle taastuvenergiale. Samas annab tuuleenergia väljatöötamine ja areng lisavõimalusi tekitada uusi töökohti sellel alal ning kasvatada seeläbi majandust. Kuigi investeeringud on väga ulatuslikud, tasuvad need end eeldatavalt tulevikus ära.
Uute hoonete ehituse planeerimine
Päikeseenergia kasutus vähendab õhureostust ja muid keskkonnaprobleeme, mis kaasnevad fossiilkütuste kasutamisega. Pealegi pole maavarasid lõputult. Väidetavalt on inimene viimase 100 aasta jooksul kasutanud ära 95% maa sees asuvatest ressurssidest.
Paljud uued kodud planeeritakse ja ehitatakse eeldusel, et päikesepaneelid ja kollektorid paigaldatakse kohe või saab need hiljem juurde lisada.
Päikesepaneelide paigaldusel on oluline arvestada ilmakaartega. Eestis paistab päike kõige rohkem lõuna küljel. Nii võiksid paneelid olla kalde ja suunaga just lõunasse.
Päikesepaneelidesse investeerivad eraisikud kodu ehitusel üha rohkem. Alles mõned aastad tagasi oli see arv mõnesaja ringis, nüüdseks paigaldavad päikeseenergia süsteeme juba tuhanded majapidamised igal aastal. Inimesed on üha rohkem teadlikud keskkonnast, ökoloogilisest jalajäljest ja huvitatud päikeseenergia kasutamisest. Sellele aitavad kaasa ka riigipoolsed toetused.
Hoonetele on üha kõrgemad energiatõhususe nõuded, mida väljendatakse energiamärgisega. Kui A-märgis tähendab ligi nullenergia hoonet, millel on ka päikesepaneelid, siis väike-elamu miinimum on praegu B-märgis enne 2020. aastat ehitatud majadele. Alates 2020. aastast ehitatud majadele on energiamärgise nõue A ja renoveeritavatele hoonetele on miinimumnõue C-klassi energiamärgis.
Toetused
Taastuvenergiale ülemineku programmi raames on Eestis võimalik taotleda toetusi. Üks nendest on KredEx-i väikeelamu energiatõhususe toetus. Peamine eesmärk on muuta vanemad hooned energiatõhusamaks, vähendades üldist energia kadu. Üheks nõudeks on ka päikesepaneelide paigaldus. Et toetust saada, tuleb esitada projekt. Peab olema ka omafinantseering.
Üksikute tööde puhul on toetus kuni 20% kogu projekti maksumusest. Tervikliku rekonstrueerimise projekti toetus sõltub asukohast ja on 30–50% projekti maksumusest, aga mitte rohkem kui 40 000 eurot. Loe ka artiklit ehitustoetuste kohta siit.
