Taimede valesse kohta istutamine

Erinevad taimed vajavad erineval hulgal valgust: mõned taimed on loodud kasvama otsese päikesevalgusega kohtades, teised eelistavad olla varjus. Näiteks hosta võib ju istutades olla imeilus kuid see ei kesta kuigi kaua kui taimele pidevalt tugev päike peale paistab. Enne ostmist loe selle küljes olevalt sildilt, millised tingimused on taime kasvamiseks kõige paremad. Selle järgi saad oma aias valida koha, kuhu taim istutada ning tänu sellele taim elab kauem. 

Väike meelespea: täieliku otsese päikesevalgusega on silmas peetud kuut ja enam tundi päikese käes. Ja kui taim ei talu üldse otsest päikesevalgust, siis leia sellele võimalikult varjuline koht.

Taime vastupidavuse kontrollimata jätmine

See läheb eelmise punktiga pisut kokku. Pildi pealt võib ju taim imeilus tunduda ja oma kujutluspildis on taim veel kaunim, kuid paljud taimed ei ole sobilikud põhjamaa kliimasse. Näiteks ei kasva Eestis põhjusega palmipuud, sest nad ei saa siin piisavalt päikest ja ei pea vastu talvisele pakasele. Seetõttu on enne taime ostmist vaja kindlaks teha, kas need kohalikus kliimas ka hakkama saavad. Iseenesest ju võib igal kevadel möödunud talvega hukka saanud taimed uutega asendada, aga see tegevus on kulukas ja muutub pikapeale tüütuks. Pigem teha kohe alguses väike eeltöö, mille abil teha õige valik ja tagada sedasi taimed püsivus.

Taimede teineteisele liialt lähedale istutamine

Samamoodi nagu ei meeldi inimestele olla ülerahvastatud kohas, vajavad ka taimed ruumi. Olgu selleks siis põõsad või tomatid, taimed vajavad ruumi, et õhk saaks nende ümber liikuda ning oksad või juured levida. Taimede üksteise kõrvale pressimine ei suurenda vaid haiguste tekkimise ohtu vaid ka vähendab saagi ja taime kvaliteeti. See vastab tõele nii otse maapinnale või pottide sisse istutades. Ka siinkohal tulevad appi taimedega kaasasolevad sildid, mis ütlevad täpselt, kui suurte vahedega taimed tuleb istutada, et taimed saaksid võimalikult heades tingimustes kasvada.

Ühte tüüpi taimede ritta istutamine

On enam kui mõistetavad, et inimesed tahavad esteetika või privaatsuse loomiseks oma aeda istutada ühte tüüpi puud nagu elupuu. Seda nimetatakse monokultuuri loomiseks ja see ei pruugi olla üldse hea mõte. Kui puid tabavad kahjurid või haigused, siis võib nende saagiks langeda terve rodu. Selle vältimiseks istuta puud ja põõsad klastrites või hajutatult ja sega omavahel kokkusobivaid taimi. See muudab maastiku palju huvitavamaks ning pakub elupaika kõiksugustele kasulikele lindudele ja putukatele.

Istiku liialt sügavale istutamine

Istiku ostmisel tuleb see tavaliselt vastavas potis või konteineris. Istikule sobib, kui kaevata auk, mis on kaks või kolm korda laiem kui konteiner, kuid taime peab istutama samale tasemele kui ta oli selle konteineris. Ehk taime juurekael (taime osa, kus tüvi läheb üle juureks) peab jääma samale tasemele. Kui istutada see liiga sügavale võivad erinevad koor-või tüvehaigused hakata taime kimbutama. Jälgida tuleb ka, et  juurekava saaks avatud.

Istiku liialt sügavale istutamine

Istiku ostmisel tuleb see tavaliselt vastavas potis või konteineris. Istikule sobib, kui kaevata auk, mis on kaks või kolm korda laiem kui konteiner, kuid taime peab istutama samale tasemele kui ta oli selle konteineris. Ehk taime juurekael (taime osa, kus tüvi läheb üle juureks) peab jääma samale tasemele. Kui istutada see liiga sügavale võivad erinevad koor-või tüvehaigused hakata taime kimbutama. Jälgida tuleb ka, et  juurekava saaks avatud.

Täiskasvanud taime suuruse ebaõige hindamine

Enne taime ostmist ja istutamist tuleks mõelda sellele, milline see täiskasvanuna välja nägema hakkab. Istutamise päeval võib puu ju olla väike, vaid meeter-poolteist, kuid vanemaks saades see kasvab, selle oksad võivad tuppa sisse tungima hakata, naabreid segada või üldse liikumist takistada. Samamoodi ka erinevate põõsaste ja teiste taimedega. Vanemaks saades nende juurestik suureneb ja need vajavad eluks rohkem päikest ja toitaineid, mida nad võivad võtma hakata teiste taimede arvelt. Ka hooldamine võib tulevikus olla parajalt keeruline.

Seega, enne taime ostmist tee väiksem uuring ja konsulteeri spetsialistidega, et oleks selge, milline see kasvades olema hakkab.

Põõsaste liiga agressiivne või varajane pügamine

Pärast talve möödumist on aega oma puid ja põõsaid lõikama hakata. Kui põõsaid, mis õitsevad kevadel ja kevadsuvel, liiga vara pügada ja eemaldada liigselt õiepungadega oksi võib õitsemine jääda kehvapoolseks. See võib juhtuda põõsastega nagu forsüütia, sirel, paljud sõstrad ning ka ebaküdooniad.  Nimetatud liike lõika alles pärast õitsemist. Kui oled teadlik, millised õied on uue aasta omad, siis võib oksi juba varakevadel pisut pügada. Pügada võib ka murdunud ja haigutunnustega oksad. Kui Sa aga päris täpselt ei tea, mis liiki põõsaga on tegu, siis tuleks oodata, millal see õitsema hakkab ning siis saab neid pügada nagu vaja.

Potimulla lisamine maapinda

Potis kasvanud taime ümberistutamine aeda nõuab vana mulle väljavahetamist. Varasemalt ei tehtud sellest suurt numbrit, kuid erinevad uuringud on näidanud, et potimulla kasutamine ei ole soovitatav. Sellest võivad tekkida probleemid kuivendamisel või võib juhtuda olukord, kus taime juured ei levi potimullast kaugemale nagu need peaksid. Tulemuseks on nõrk puu või põõsas. 

Tugevama ja tervema puu saamiseks tuleb enne kaevata konteinerist kaks või kolm korda laiem auk, kuid puu peab istutama sama sügavale nagu see oma konteineris oli. Taime juured tuleb siis matta sama mullaga, mis augu kaevamisel eemaldati. Sellele ei tohiks lisada mingeid lisaaineid või teisi muldasid, sest taim peab lõpuks ikkagi kasvama kohalikus mullas ning kasutama seal olevaid toitaineid. 

Loe ka: Aiapidamise levinud vead ja kuidas neid vältida: osa I