Vale kastmistehnika

Paljud inimesed kastavad taimi või muru valel ajal. Kui kasta keset päeva kõige kuumemal ajal, siis võib juhtuda üks kahest: aurustumisega läheb palju niiskust kaduma või veetilgad toimivad kui luubid, mis päikese tõttu taimi kõrvetavad. Nende vältimiseks tuleks taimi kasta esimese asjana hommikul või viimase asjana õhtul, et taimed niiskuse ka säilitaksid ja saaksid piisavalt toitaineid.

Teine kastmisel tehtav viga on see, et kastetakse vaid mulla pealmist osa. Kui siis natuke mulla pealmist kihti ära kraapida, on muld vaid paari millimeetri järel ikkagi kuiv. Kastmisel tuleb pinnas läbi immutada. Kui vesi mulda hästi ei imendu saab millegi teravaga mulla sisse teha augud ning augud veega täita, mille järel vesi imbub sügavamatesse mullakihtidesse.

Liiga suure puu aeda istutamine

Õigesse kohta istutatud puul võib-olla mitmeid kasutegureid, nt pakub see kuumal ajal varju, kuid inimesed kipuvad tihti just esiaeda liialt suuri puid istutama. Suured ja tihedad puud on küll ilusad aga oma kodu aias majale liiga lähedale istutatud puu võib see ühel hetkel aknast ja uksest sisse tungima hakata või jätab maja varju blokeerides suure osa naturaalsest päikesevalgusest.

Kui tahad mingit puud oma aeda istutada, siis oleks mõistlik teha valik väiksemate puuliikide vahel. Näiteks peensaagjas kirsipuu "Amanogawa", on imeilus ning on kaetud ilusate roosade õitega või hoopis lühiharjaseline kirsipuu, mille kohta portaal Garden kirjutab, “õied märksa tumedamad roosad, hoides oma ilusat tooni õitsemise lõpuni ega pleegi heledamaks. Rohked õied loovad mulje, kui oksad oleks kaetud roosa lumega. Peale paari nädalast õitsemist ilmuvad lõpuks ka pronksjad lehed. Suveks muutub lehestik roheliseks, sügisel värvub aga kaunilt oranžidesse ja punastesse toonidesse."

Unustada ei maksa ka jaapani vahtraid ja Kilmarnocki raagremmelgat. Tegu on imeilusate puudega, mis ei võta palju ruumi, ei koorma pinnast ning näevad imeilusad välja. 

Liiga niiske savipinnase kaevamine

Seda tehes rikutakse pinnase struktuuri ja tehakse sellele kahju. Oota alati, mil pinnas ei ole läbimärg ja sega sinna sisse kvaliteetset sõnnikut või muud väetist. Nii mõnelegi meeldib sinna ka liiva segada. Poole labida pikkune sõnnikukiht suurendab pinnase kvaliteeti ning sobib taimedele palju paremini.

Nälkjate invasioon

Paljud aiapidajad alustavad nälkjatega võitlemist siis, kui on juba liiga hilja. Ükskõik, mis vahendeid nälkjate tapmiseks kasutatakse, peaks protsessiga pihta hakkama juba varakevadel, kui lumi sulama hakkab. Vastasel juhul nad muudkui paljunevad ja ühel hetkel võitled vaid nende hulga kontrollimisega, mitte ei likvideeri neid jäädavalt. Lihtsam on nende populatsiooni kasv kohe alguses peatada ja terve suvi on selle võrra meeldivam.

Võitlus umbrohuga

Umbrohu kõplaga eemaldamine on ajamahukas ning ebavajalik töö. Paljudel umbrohtudel nagu võilillel või ohakal on pinnase all sügav juurestik. Seetõttu tuleb umbrohu efektiivseks eemaldamiseks juur võimalikult suures mahus välja kaevata või kasutada süstemaatiliselt taimemürke, mis tungivad umbrohu juurestikku ning hävitavad selle.

Multšivulkaani tegemine

Vulkaanikujulised multšihunnikud võib leida paljudest aedades, mis tähendab, et seda viga teevad ka paljud kogenud rohenäpud. Puude tüvepõhja ümber on pandud niivõrd suur hulk multši, mis mõjub pigem negatiivselt. Multši sees on palju niiskust ja kui seda pikalt vastu puutüve hoida, siis võib puu kiiremini kõdunema hakata. Ja see meelitab kohale putukad ja erinevad taimehaigused. Sellega väheneb puu eluiga. Varajase kõdunemise ja puu tervise kaitsmiseks kasuta 5-7,5 cm multšikihti puu ümber, et see näeks välja pigem nagu sõõrik kui vulkaan. Loe ka: Multšimisega umbrohu vastu

Muru "skalpimine"

Nii mõnedki aiapidajad arvavad, et muru hästi lühikeseks lõikamine on hea mõte, sest siis peab muru selle pikema kasvuaja tõttu palju hiljem lõikama. Kuid muru “skalpimine” võib sellele hoopis negatiivselt mõjuda. See on eriti suur probleem põua või pika kuivaperioodi ajal. Kui on teada, et põud on tulemas, siis oleks mõistlik rohi jätta tavapäraselt natuke pikemaks, mis võimaldab murul kauem niiskust hoida ja selle tõttu on muru palju tervem. Ära kasta muru päevase kuuma ajal, muidu võivad veetilgad muru kõrvetada. Loe ka: Kuidas muru eest hoolt kanda?

Lillede mitte istutamine

Taimed vajavad paljunemiseks loom ja putuktolmeldajate abi. Mõned taimed saavad hakkama tuultolmlemise abil, kuid enamik aedviljadest ka viljapuudest ning -põõsastest vajavad mesilaste, lindude kuid ka kärbeste, põrnikate, herilaste ning liblikate abi, et õietolmu taimelt taimele kanda. Tee nende tiivaliste tööliste elu kergemaks ning istuda oma aeda mitmeid tolmeldamine sõbralikke taimi nagu lavender või ravimitaimi nagu tüümian, apteegitill, till ja ka pune.

Loe ka: Aiapidamise levinud vead ja kuidas neid vältida: osa II